Puhkus el Ein el Sokhnas

Ein või ka ayn tähendab araabia keeles silma, mh veesilma. Ja sokhna – kuuma. Ain Sokhna seega on tähenduselt kuumade veesilmade ehk kuumade allikate koht. Kuumi allikaid ise me ei näinud, kas on need jäänud mõne arendaja kätesse jõudnud maalapile ja üldpildist kadunud, või ei oska egiptlane lihtsalt hinnata looduslikku kuuma vett maal, kus kuum vesi aastaringselt on üks kõige vähem defitsiitseid loodusvarasid. Pärastlõunane meri augustikuus oli kuum nagu supp ja lastebasseinist tulime välja sama kähku kui sinna jõudsimegi, sest vesi seal lausa särtsus.

Kuid algusest alustades…

Ain Sokhna jõudis meie “pilti” seetõttu, et on Kairole lähim Punase mere äärne kuurort, ja teadsime ka, et sinna viib tuttuus kiirtee läbi kõrbe, tunniga või vähemgi. Seega kiiret mõnepäevast puhkust argielule vahelduseks igatsedes, ja et lastele ostetud ujumisrõngad kolikambris kopitamisest päästa, oli üsna lihtne otsustada. Kuna Aleksandrias jm Põhjarannikul on hotellide valik väiksem, hinnad seetõttu kvaliteedi suhtes üle paisutatud, eriti suvel, mis on rannapuhkuste hooaeg Kairo kuumusest põgeneda püüdvate edukamate egiptlaste jaoks, ning ka sõita sealsetesse kuurortitesse on üksjagu pikem ja igavam. Rääkimata sellest, et Vahemere lained on nii võimsad ja põhi sellise kaldega, et ega väikelast vette sulistama seal naljalt viia tahagi. Mina olin maikuust saati peaaegu päev-päevalt arvuti ees tolknenud ja ka Teispoolele on suvi suurima rabamise aeg. Manasime seega silme ette pildi lõputult pikast lõputult laugest ja madalast Ain Sokhna liivarannast ja hakkasime majutust otsima.

Arvestatavaid hotelle on seal kandis nii kümmekond, läbisegi uusarendatavate villarajoonidega. Kaks üldiselt parimaks peetavat on Mövenpick Resort el Sokhna

http://www.moevenpick-hotels.com/en/pub/your_hotels/worldmap/el_sokhna/overview.cfm

ning kolmeosaline Stella Di Mare Ain Soukhna – Grand, Golf ja Sea Club

http://www.stelladimare.com/PhotoGallary.aspx?HotelID=1

….kuid esimene läinuks maksma minimaalselt 5000 krooni kahe öö eest, ja tundus pigem noorpaaridele kui ära trööbatud ja üle töötanud lapsevanematele sobivat. Ning Stella oli lihtsalt liiga sarnane mugavatele, kuid melusatele suurhotellidele Sharmis, kuhu nagunii talvel põigata plaanis. Mida meie vajasime oli lauge rand ja pehme liivariba, ning mõni varjuline bassein, kus Üks ja Kaks südamest ulpida saaksid. Natuke maitsvat toitu kõhtu. Ja mitte liiga palju inimesi ümberringi kaema me magamatusest lahtunud palgeid ja kuulama diskussioone kangekaelse noorema põlvkonnaga. Seega langes valik hotellile nimega Palmera Beach, mis oli Tripadvisoris teeninud häid sõnu teisteltki puhkuseasjandust südamega võtvatelt peredelt.

Et parasjagu kestab ramadan, mistõttu enamik egiptlaste seas populaarseid kuurorte – peamiselt Põhjarannik, aga veidi ka Ain Sokhna – kannatavad ebahooajaliku sügava tühjuse käes, siis oli pakett kaheks ööks, kolmeks päevaks saada soodushinnaga. Leidsime selle Egiptuse ühe vana tegija Memphis Tours veebiajakirjast, siit:

http://www.freedaysegypt.com/

ja Memphiselt ka broneerisime, kuigi see eeldas sularahas tasumiseks eraldi sõitu Kairosse. (Kairo piires on firmal ka kuller, kes toob vautsheri ja võtab raha, ning on olemas krediitkaardiga tasumise võimalused neile, kes soovivad.) Memphise kohta võib öelda, et esimest korda minu egiptlastega suhtlemise kogemuses sujus peaaegu kogu broneerimine laitmatult e-meili teel! Ausalt öelda ma ei mäleta, et ma kunagi varem ühelegi meilile Egiptusest üldse vastust saanud oleks. Memphiselt aga tulid vastused korrapäraselt alati hiljemalt järgmiseks pärastlõunaks, ning kõik toimis sujuvalt ka kontoris.

Kairo-reis ei kulgenud ka päris asjatult – igaks juhuks astusime läbi meile soovitatud spordipoest, kust varusin bikiinidele lisaks ühed shortsid ja ühe suisa moslemite hulgas sumamiseks kõlbuliku, Türgi päritolu komplekti, mis koosnes pikematest shortsidest ja ülisuurest t-särgi moodi ürbist. Kairost, selgus, leiab sobiliku ujumisrõiva vististi mis tahes nominatsiooni kuuluja, nii lai oli erineva kaetusastmega supelrõivaste valik, harilikest bikiinidest ja minituunikatest erineva sääre- ja varrukapikkusega ujumiskombinesoonide ja lausa kombeka moslemitari linnarõivastust meenutavate ujumiskostüümideni välja. Enamasti vististi uus-Hiina toodang ja ükski jupp ei maksnud üle 250LE, paljud aga alla 100. Ühtlasi sai terve pere uued plätud, nendegi valik oli lai. Ning Üks ja Kaks ujumiseks – misasjad? Noh, need ujuki moodi täispuhutavad asjandused, mis õlavarre külge käivad.  Eraldi suured osakonnad olid nii emadele kui isadele, kus ka kenad rannarätikud ja mitme tegumoega rõivaid toast randa jalutamiseks saadaval. Väga tore pood! Egiptuses viibijate jaoks igaks juhiks ka aadress:

Sport Mall, 80 Shehab Street, Mohandeseen, või 10 El Batrawy Street, Nasr City.

Palmeras selgus, et külastajaskond on õige kirju, alates harilikes bikiinides välismaalannadest ja keskmiselt kaetud egiptlannadest (seelikuosaga ujumistrikoo, mille all enamasti ka jalgratturishortsid) kuni hijabi-moslemitarideni, kes olid kaetud pealaest jalatallani ja lageda taeva alla ilmusid alles veidi enne õhtut, põgusalt rannale päikeseloojangut imetlema ja siis sööma päeva esimest einet sellal kui muudel algas õhtusöök… Kuid ürp leidis sellegipoolest rakendust juba teise päeva õhtupoole, kui SPF30ga määrimisest hoolimata hakkas katmata ülakeha omandama keedetud vähi tooni. Ikkagi augustikuu… Sealt edasi sumasin basseinis täisrõivis nagu ülikombekuse etalon, kuid vähemalt õlad said päikesest puhkust.

Lapsed nimelt ei soostunud ise basseinist välja tulema, ega ka lubanud välja kumbagi meist. Päevakava nägi välja seega järgmine: sööma, vette, sööma, magama, sööma, vette, sööma, magama.

Neid endid päike ei näinud häirivat, kas aitas rohkem kreem või juba sammu võrra soodsam DNA, ei oska öelda. Teispool, kes samuti kannatlikult tundide kaupa basseinis ulpis, et turvata Ühe ujumisliigutusi jm nalju ja kilkeid, kurtis lõpuks ka, et päike teeb turjale veidi liiga, kuid keegi peal minu ära ei põlenud.

Sokhnasse jõudsime piki uut Kairo-Sokhna kiirteed, mida ka nimetatakse Qattameya teeks, kuna ta algab samanimelise linnaosa kandist Kairos. See oli puhas rõõm silmadele ja hingele, 180 kraadi erinev vanast ja üleautostatud Kairo-Aleksandria maanteest, mis on meid Kairost koduni viiv teejupp. Tuttuus sillutis, 3 rida ühes ja 3 teises suunas, vahel mitmekümne meetrine ohutusriba, ja imekaunis haljastus veel päris pikalt Kairost väljagi, mille hiljem vahetasid välja dramaatilised vaated kõrbele ja läbi kuldkollaste liivakaljude looklevad süvendatud teejupid. Olnuks meie autojuht kass, oleks ta vist terve tee nurru löönud…

Sokhnasse jõudmist märkis see, et tee lahknes otsustavalt kaheks – valida oli kas suunduda paremale Hurghada suunas või vasakule Suessi poole, otsesuund ei jätkunud (sest vastas on meri).

Hurghada pool kumas läbi suvise pooludu jupp tõsiseksvõtvalt kõrget mäeahelikku nagu sein, või kaudne ähvardus – tule, kui julged! No, meie keerasime Suessi poole, kus umbes 20 km peale on ära mahutatud kõigepealt Ain Sokhna rahvusvaheline kaubasadam ja seejärel mõned vanemad ja väärikamad hotellid ja villarajoonid. Siin on rand laugem, madalam ja liivasem, Hurghada suunas aga 30 km ulatuses kivisem, sügavam, kuid ka puutumatum – Mövenpick vististi üritab väita, et nende territooriumilt näeb isegi delfiinide mängu merel.

Anyway, kuni Üks ja Kaks veel täispuhutava kalaga täiesti rahul on, valisime selle laugema suuna ja eespool juba kirjeldatud muud eelised. Palmerasse, tundub et, on omanik vastselt just uuesti investeerima hakanud. Hurghadasse kolm hotelli järjest püsti löönud, on taas raha ja jaksu Ain Sokhna jaoks. Ehitamisel oli uus uhke sisenemisvärav, tundus et tuleb selline vara-egiptilikult pompöösne, ning hulk uusi hooneid värava ja hotelli vahele, ei tea kas apartemendid äkki. Ka hotelli territooriumil oli näha, et pooleli on kaks uut majutuskorpust, mis omamoodi müürina vanemaid väljastpoolt palistasid, kuid lärmakad tööd neis tundus et olid juba lõppenud ja ainult siseviimistlus veel ees ootamas.

Hotell on vististi 4tärnine, iseenesest lihtsalt seatud ja korraldatud, erilise hiilguseta, kuid silmale meeldivalt stiilne ja sarmikas iga nurga pealt.  Tuba oli avar, istumisnurga ja rõduga, ning rõdu toast eraldav klaassein uhkest vaatest midagi varjatuks ei jätnud. Rohekas puitmööbel mõjus meeldivalt ning arvukad abstraktsed maalid ja maalikesed seintel tegid asja kodusemaks. 5* elegantsist oli õieti puudu ainult veidi vaibakesi ja nipsasjakesi, mis kivist hoonele veidi pehmust ja hubasust lisanuks, ning room service, mida ka ei olnud. Kuid Palmerasse polegi mõtet minna tuppa või siseruumidesse tolknema – Palmera on selgelt rannahotell, vee, päikese ja värske õhu nautimiseks. Meie välisuksest suurima basseinini oli täpselt 30 ja rannani… no veepiirini ehk venitas 100 meetrit välja.

Majutuskorpust peamajast eraldasid veel kaks basseini, ning jacuzzi ja lastebassein, mis olid praegu kuumal suvisel ja ramadaniajal hoopis inimtühjad, kuid kus võiks olla üpris mugav mõnel talvepäeval, kui ranna pool juhtub olema liiga tuuline. Kokku siis 5 basseini pluss jaccuzzi – pole üldse paha selle taseme kohta!

Ramadani ei pannud me peaaegu üldse tähele, kuigi Ain Sokhna on siiski pooleldi kohalik kuurort seega igaks juhuks olime kaasa võtnud joogipoolist ja näksimist lastele. Juba puhkajaskond ise oli kirju, sisaldades nii välismaalasi kui ka (näiteks) basseini ääres keset ramadanipäeva avalikult teed nautivaid egiptuse peresid, kes siis vist olid kas kristlased või siis pingevabamat sorti (inglise keeles tabavalt – relaxed) moslemid. Ning hotelli enda poliitika oli samuti vastutulelik. Hommikusöök toimis, kuigi sellele ilmus õhtusöögist märksa vähem rahvast, ning lõunaks oli valida nii buffet kui ka basseiniäärses Pergola restoranis a la carte lõuna võimalus. Ning rannabaarist sai võileibu, õlut, veini, rummi ja muid mõeldavaid jooke läbi päeva vabalt õhtuni välja. Hotelli kohta päris soodsate hindadega – õlu 18, vein 20 ning kokteilid kange alkoholiga 25LE. Matsakamat mõõtu pätsi vahele moodustatud võileivad 25-30LE.

Nagu me Tripadvisorist ka hoolega kõrva taha olime pannud, siis söök Palmeras maitseb suurepäraselt! Hommikulaud koosnes saia-leiva, seejärel saiakeste-koogikeste, seejärel egiptlase maitsele kombineeritud salatimökside, juustu-, singi- ja salaamilõikude, seejärel eurooplaste kurgi-tomati ja riivporgandi letist, kust ei puudunud ka puuviljasalat ja naturaalne jogurt. Edasi tee ja kohvi pütid – täis veidi lahjakat kuid muidu täiesti piisavalt meeldivat oakohvi. Siis kuumlett grillvorsti, kartulivormi, keedetud munade ja teab veel millega, kokk tegi juurde värskeid pannkooke shokolaadikastme või meega ja tellimisel omletti. Ning lõpuks lõiguke krõbinate ja piimakannuga ning nurga taga kohustuslikud apelsinimahl ja karkade.

Isegi tume saiakukkel oli esindatud.

Õhtusöök oli vormistatud üsna sarnaselt, krõbinate koha täitsid koogid, chocolate mousse ja creme brulet ning kuumletilt jagati iga päev ise vormistuses kana, liha ja kala, kartulit, hautatud köögivilju eurooplase (kapsas, porgand, suvikõrvits) ja küpsetatuid egiptlase (munataim, suvikõrvits) maitsele. Pastarooga ja kartulivormi. Ning esimesel õhtul rootsi lihapalle, ohh nende maitsetki enam ei mäletanud…. ja teisel õhtul miskit kalmaarirooga. Valik üsna nagu 5*hotellis, lihtsalt igat pütti oli kolme asemel üks ja puudu olid ehk mõned finesse’id nagu gurmaansemat sorti juustud jms.

Lapsed kuni 6 aastani söövad ja ööbivad Palmeras tasuta, ning kuni vististi 12 eluaastani maksavad nad 80LE päevas, kui ööbivad vanematega samas toas. NB! Need hinnad residentidele ja egiptlastele (kuid siiski – eks!). Beebibasseine oli territooriumil 2 eraldiasetsevat, lisaks madalamad osad kõikides suurtes basseinides. Suurimas, mis jäi mugavalt tubade ja ranna vahele, oli neli eraldi sügavusastet, kenasti ujukitega eraldatud – keskmise pikkusega eestlasele vööni, lõuani ja üle pea, lisaks mitteametlik lapike ümber basseinibaari, kus Üks igatahes sai jalad tugevalt põhja, seega vist alla-meetrine.

Laste mänguväljak mõnusalt beebibasseini ja ranna vahetus läheduses sisaldas kolme kaldteedega varutatud puidust ronilat nii nooremale koolieale ja paar erinevat kiike. Liumägesid basseinides siiski polnud.

Hotell on meresadamast u 10 km kaugusel ja seda kanti eraldab sadama piirkonnast lisaks suuremat sorti neem või poolsaareke… seega vesi oli läbipaistev, puhas, ning sisseminek pikalt madal nagu Saaremaal Mändjalas. Kuid ta oli nii soe, et peaaegu kuum, ja üpris üpris soolane. Väga suurt ujumisvaimustust seega ei tekitanud, kuid arvan et talvisel ajal seal sulistada võiks olla hoopis teine tunne. Üks ja Kaks veetsid pika pooltunni viimasel hommikul lihtsalt piki veepiiri jalutades ja pehmelt liivalt õhinal teokarbijäänuseid ja “huvitavaid” kivikesi korjates.

Peamiselt aga ulpisime suures basseinis, kus vesi oli veidi jahedam, siis mitte päris kuum. Üks ja Kaks said õlavarte ümber üks täispuhutavad dalmaatslased ja teine kalad ning on tõesti hämmastav, kui kiiresti sellise varustuse abil laps ujumise moodi liigutusi tegema hakkab – Kaks juba teisel hommikul ja Üks kohe seejärel ka.

Kuigi ema ja isa, turvamiseks, nõudsid nad sellest hoolimata häälekalt, seega meie salaplaanist, et basseinis ulbime nendega kordamööda, ja teine saab samal ajal mõnusalt basseini veeres lamaskleda, ei tulnud midagi välja. Ei jäänud muud üle, kui teisel päeval viia lapsed koos isaga lõunaunele ja siis ise uuesti välja hiilida – tunnikeseks keskpäevase päikesevarju alla valgetele koibadele jumet hankima ja ka basseinile jõudsin paar tiiru peale teha. Mis oligi ka kõik, mis hingel täiuse tundmisest puudu oli jäänud – hetkeke sulnist rahu.

Koju pöördumine polnudki siiski kuigi probleemne – juba keset teist õhtusööki märkis päeva jooksul põhjalikult vees ligunenud Üks veidi ootamatult, et tema tahaks nüüd koju… Kaks lõi siiski tantrumi lahti, kui ta viimasel hommikul basseinist välja õngitsesime, ja kuni autosse istumiseni suhtles meiega peamiselt põrnitsemise teel. Kuid seal, oh õnne, oli Teispoole ema autojuhiga saatnud külma pepsit ja kaks suurt kotitäit kartulikrõpse!

Õnn ja rahu tagatud, ja seejärel läks suuremaks magamiseks kuni Kaironi välja. Ja siis olimegi juba kodus… kus ootas vanaema kuumade muside ja vanaisa suure kotitäie maiustustega.

Läheks teinegi kord! 🙂

Advertisements

3 thoughts on “Puhkus el Ein el Sokhnas

  1. Tahaks ka ilusat rikaste Egiptust kogeda, on see ju tegelikkuses olemas. Mul hea meel, et teie puhks läks suurepäraselt korda. Usun, et kogu siinne inf on vajalik kõigile Egiptis omalkäel ringi liikujatele, leviks see vaid laiemalt.
    Käbedat sulge ja kodukallid

    • Heh, no mis meil mitte-villainimestel 😉 muud üle jääb!
      “Rikaste” Egiptus on siiski midagi hoopis muud :D, kuigi ei saa salata, et meie ümber sebivad Egipti pered nägid välja üsna heal järjel, kuid siiski ei enamat kui tubli töökas keskklass lihtsalt. “Rikkad” on suvel hoopis Põhjarannikul (el Sahel, nagu seda nimetatakse siinses keeles).

      Kuid Sokhna sobib tõesti väga hästi neile, kes peamiselt Kairot näha sooviks, aga siis natuke ikka merd ja päikest ka. Või kuidagi pooleks kumbagi. Kuna vahemaa kahe punkti vahel on tõesti umbes tunniga läbitav.

  2. Meie perel on olnud õnne olla Shohknas puhkamas mitmeid kordi nimelt seal kinnises privaatvillade rajoonis. Hea kui ikka selliseid tutvusi on. Seal saab osta majakarbi ja enda maitse järgi see edasi ehitada ning viimistlus teha. Ehitatud on nii ,et naaber naabrit ei sega, ega ei näe isegi. Hoovid on piisavalt suured ja enamuses kena haljastusega. Kui omanik seal pidevalt ei viibi, on aednikud ,kes kastavad ja hooldavad, et puud, põõsad ja rohked roosid ei närtsiks. Meri kohe sealsamas, väga ilus peenikese liivaga rand. 24 tundi valve nii rannas kui kogu territooriumil. Sääskede tõrjeks sõidab auto igal õhtul majade vahel ja pihustab mingit ollust õhku. Tõsi, sääski see peletab. Kuna territoorium on suur, siis on jagatud need eri sissepääsuga sektoriteks. Meie sektori nimi oli Amigo. Neid villasid mõni üürib kindlasti ka välja, nii et kellel huvi, siis võib uurida.
    Igaljuhul oli see väga fantastiline puhkus vaikuses, palmide sahinais ja merekohinas, ka õhtutundidel pikki veepiiri jalutades.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s