Kopti jõulud Egiptuses

Jõuluõhtu oli seekord kuidagi jõululikum kui Egiptuses varem olen tunnetanud. Võib-olla tänu Aleksandria juhtumile, kahjuks, kuid minu meelest esimest korda tuli ka muudelt Egiptuse kanalitelt jõuluprogramme ehk et oli tõesti veidi üldrahvalikuma püha tunne. Harilikult vaatame ainult CTV (Christian TV)  jõulu-jumalateenistust, kuna midagi muud peomeelset vaadata pole, aga seekord tulid muudegi kanalite kenasti ehitud stuudiotest üsna ramadanilaadsed peosaated. Ma ei tea, kas ainult mina nii tunnetan, kuid omamoodi oli Aleksandria pommijuhtumil hoopis vastupidine mõju – see mitte ei haavanud kristlasi niivõrd kui hoopiski tõi neile senisest rohkem toetust ja mõistmist Egiptuses, siis joletu hinnaga küll, kuid see nagu hoopis parandas nende positsiooni ja ka enesetunnet. Paljud moslemid liitusid Facebooki solidaarsuskampaaniaga, milles oma profiilifoto asendati ühendatud poolkuuu ja risti kujutisega – kristluse ja islami sarnasuse märkimiseks, olid üleskutsed moslemitele osaleda kopti jõulujutlustel jms. Veidi täpsemalt sellest siin:

http://www.thedailynewsegypt.com/religion/muslims-join-christians-in-celebrating-coptic-christmas-praying-for-unity.html

Ning tele-jumalateenistus on audiovisuaalsest aspektist piisavalt nauditav ka mitteusklikule, kuna paavst kannab sel puhul tõesti väga uhket kulla ja punasega tikitud rüüd, ka muud teenistujad on esteetilised, ja kopti muusika on samuti nauditav, kui ta sisaldab vähegi rõõmsamat sõnumit, nagu ju Kristuse sünni puhul ometigi, ning omapärase helikeelega. Seega veetsime õhtu kenasti kogu perega teleka ees.

Jõuluõhtusöök oli üpris lihtne – kuna paast murtakse alles pärast keskööd (ametlikult järgmisel kuupäeval), siis kes see ikka vastu ööd enam eriti süüa jaksab. Hommikupoole oli keedetud paar kana, mis hiljem põgusalt grilli pisteti. Teispool valmistas oma firmarooga maksa ja tegi praetud keedetud mune. Veel serveeriti fattat, mis on supileeme ja soovi korral tomatikastmega üle valatud kuivanud leib ja riis. Liha võib ka panna, kuid meie seekord ei, ning et kuivanud leiba parasjagu polnud, kuivatati praeahjus veidi värsket leiba : ).

Mina küpsetasin vastu õhtut kaks plaaditäit itaaliapärast saia, rohkem et oleks midagi näsida juba enne paastumurdmist (see sai on ainult õli, jahu ja veega) ja et tuppa head lõhna saada. Ning mul oli huvi proovida, kuidas selline ei millestki sai välja kukub. Polnud vigagi, üks plaaditäis oli igati kobe, teine jõudis üle kerkida ja ära vajuda. Järgmise päeva tordi tegin ka, näppasin Teispoolelt tema munavalge-vahukoorehõrgutise retsepti ja üritasin korrata vähemate prohmakatega. Carrefourist olin hankinud prantsuse importvahukoort profikokkadele, kuna siinne kipub kergelt võiks minema, kui seda piisavalt külmas säilitatud pole. Kallivõitu oli, aga pean tunnistama, et oli tõesti hea! Maitses hea, nägi välja hea, ja võiks ei läinud ka mitteprofi käes.

Muidugi pole tegemist kohaliku Menufeya hõrgutisega, vaid Teispool oli retsepti hoopis Savoy hotelli kokkadelt Sharmist meelde jätnud. Savoy jõulugaala üks hõrgutistest.

Kokku kulus selline mõnus tund-paar ehk ja tekkis tunne, et oled nagu midagi ikkagi ühiseks hüvanguks teinud, aga just mõistlikes piires.

Enamuse õhtust edasi lihtsalt istusime ja nautisime, kuni veidi enne südaööd kõik kibekiiresti üles soojendati, ära pruunistati ja lauale kanti. Ning siis kümne minutiga nahka pisteti. Mina jõudsin korraks juba teleka ees tukkuma jääda, mida tulnuks vist vältida – lauda vankusin vaevaliselt ja suuri vaevu pistsin paar suutäit suhu – olin nii unine, et iiveldama ajas : ).

Järgmisel hommikul ärkasime rõõmsalt ja saatsime lapsed äratama Teispoole õde, kes magab allkorrusel ja on pere unimüts. Meie on-ja-pole-ka korras paigaldatud laudadest puitpõrand teeb just parajat lärmi, kui sellel korralikult edasi-tagasi marssida, et alumisel korrusel viibimine muutuks.. noh, mõnevõrra ebamugavaks. Õde laekuski mõned minutid hiljem kurja vandudes, endal nägu naerul.

Teise päeva põhiraskus lõunasöögi korraldamisel lasus minul – Dandy Malli Carrefourist Alexi kõrbemaantee veeres olime nädala keskel hankinud kopsaka võrku pakitud kalkunisingi, mis rändas ahju rahulikult omaette küpsema. Hiljem lisasime sellele ka kartuliveerandikud. Tegin makaronide jaoks valmis valge võikastme. Ja kui külalised (Teispoole abielus õde mehe ja lapsega) juba toas, keetsin juurde farfalle-makarone. Põhimõttel – maksimaalne efekt minimaalse pingutusega! 😀 Egiptlane sööb pidulikul puhul ikka liha, ja sageli kartulit ja mingit makaronirooga või karbi sees ostetavatest leivataolistest kuivadest lehtedest valmistatud rooga, mis meenutab lasagnet. Ämma eelmise päeva kanapuljongile lõikusin sisse lilledeks lõigatud porgandit ja tillukesi punase ja kollase pipra kuubikuid. Kokku sai silmale päris ilus, aga aega ei kulunud pea üldse. : ).

Muidugi, egiptlane pakub pühade puhul kahte või isegi kolme sorti liha ja palju rohkem eri roogasid, kuid eks nad mind juba tea ja anna andeks : ).

Ühtlasi olid need esimesed jõulud, mil meil oli söögilaud ja oli midagi ilusti katta, st eelmistel aastatel oleme harilikult olnud ämma ja äia pool all, kus ka muidugi laud, kuid olud siis veidi vanamoodsamad. Servjetid, küünlad pokaalides… see kõik on küla-egiptlasele veel peen uudsus, kuigi ei nõua ju erilist vaeva.

Siis kohv ja tee ja tort, mis nägi hea välja, kuid esimesest puudutusest lagunes lootusetult laiali – sama hea kui et võta kühvliga ja viska ette. Midagi siis on zhelatiiniga ikkagi veel valesti. Muidu oli endiselt hea küll.

Ja siis tuli jõuluvana!

Jõuluvanaks oli sel aastal esimest korda Teispool. Muidu on alati õde olnud, aga kuna õde oli jõuluvana ka lasteaias, kus vanemad lapsed ta Ühe jaoks paljastanud olid, oli Üks mitu päeva pettunud ja pahane laps, kuni tema jaoks jõuluvanaidee uuesti üles soojendatud saime. Et õde uuesti vahele ei jääks, astuski Teispool asemele. Natuke murdsime pead, kust tema kühvli mõõtu kätele piisavalt suuri kindaid leida – sahtlis leidus ainult beebikindaid ja oma kitsenahast kindaid nr 7,5, mida talvistel Eesti-reisidel kasutan, keeldusin talle välja venitada andmast. Lõpuks tõmbas jõuluvana kätte Ühe vanad välja veninud ja tagurpidi pööratud punased froteesokid.

Kinke oli terve mägi! Täpselt nagu Üks oli unistanud – et oleks palju, ja et oleksid SUURED kingid! Üks seisis kohe jõuluvana kõrvale ja asus vägesid juhatama (kuna jõuluvanal oli hääl veidi ära ja ka ei näinud ta eriti hästi lugeda). Kui keegi oma nime ei kuulnud või seda pehmet kohta piisavalt kiiresti diivanilt üles ei saanud, siis Üks tõstis kohe häält. Ning pahandas laiskadega, kes luuletusi öelda ei mõistnud.

Kaks võttis hoopis vastupidise positsiooni ja hoidis jõuluvanast nii kaugele, kui vähegi ulatus. Isegi kui temanimeliste kinkideni asi jõudis, mis länud aastal teda koheselt jõuluvanaga lepitas, siis sel aastal asi ei paranenud – Kaks hoidis vanast eemale nagu kits koerast. Ainult küünitas käed nii pikaks kui ulatas, et kingipakil siiski servast kinni saaks ja selle endale sülle tõmmata!

See päev läks siis selle nahka.

Kolmanda päeva ehk jõulu teise püha lõunalaud toetus traditsioonidele ning koosnes keedetud veisejalgadest, uuesti fattast, ja koftast (peamiselt nende meeleheaks, kes veisejalgadest nii väga vaimustatud pole, nagu mina). Eestlased söövad välismaalaste arvates hirmsaid asju nagu sült ja verivorst, aga egiptlased söövad veel hirmsamaid, nagu näiteks keedetud kuum veisejalg, mis praktikas kujutab endast säärenaha tükikesi koos nende külge jäänud pool-läbipaistva nahaaluse kamaraga, mis korralikult läbi keedetuna kõige enam meenutab (vab!) tatti. Harilikku tailiha pole selles toidus grammigi. Sõin viisakusest paar tükki, ei olnud söödamatu, aga jätsin pigem teistele nautida siis. ; -) (NB! Praetud keedumune söön juba nii, et silmgi ei pilgu. Palju krõbedam amps kui lihtne keedumuna!)

Siis saatsime külalised peatselt koduteele ja edasi kulges vaikne õhtu, kuni lapsed veel ja veel kord kõikide kingitustega mängisid. Täna saatsime nad jälle lasteaeda vastastikku jõuludest muljetama ja muidugi ka demonstreerima uusi rõivaid, mida Egiptuse lapsed alati pühade puhul saavad (omamoodi traditsioon et oluliste puhkudega kaasnevad ikka pealaest jalatallani uued rõivad).

***

Allpool näed väikese valiku sellest, mis Üks ja Kaks kingiks said. Mitte keksimiseks, aga kui kedagi peaks huvitama, mida Egiptuses on võimalik või kättesaadav kinkida. Muidugi, tänu Hiina Rahvavabariigile ja transnatsionaalsetele kontsernidele ei sõltugi jõuluvana kingikoti sisu enam nii väga geograafiast, olgu ta siis Eestis, Egiptuses või (minugi poolest) Ameerikas. Ehk pigem finantsidest ainult. Kuid jäime sel aastal ka ise päris rahule ses mõttes, et kingitusi polnudki nii palju ja palju ei kulutanud ka, aga kõik läks üsna täppi.

Ühele esimese lugemise raamat Shorouki kirjastuselt, 25LE. Sellise, kus on pilt ja selle juurde on kolmesõnaline lihtne lause. Kuna ta tähti juba oskab ja kokkuveerimise vastu on juba miskit huvi märgata.

Kahele Winnie Puhhi ajakiri samast raamatupoest, kuna see oli värviline, piltide ja juttudega, maksis ainult 8LE ja tuli koos CD-ga, kus veel rida mänge peal. Kuna tema veel ei loe, aga pildikad ka mingil hetkel ammendavad end.

Ühele ja Kahele veel vihikute kandmise kotike, vinüülist (2.50), milles lisaks komplekt kääride, kustukummi ja pliiatsiteritajaga. Käärid on eestlaste lauluringist tuttav uus ese ja siis saab käsitööoskust kodus edasi arendada. Made in China, maksis paar naela. Ja pliiatseid on ikka põnev teritada, Kahel kulub ikka kord ja pliiats, kord ja pliiats! 🙂

Ühele veel vesivärvid, koos õega kasutamiseks. Need ostsime Dandy Malli Carrefourist, vist umbes paarikümne naela ringis (Staedtler), pärast selgus et meil kohapeal müüakse mitmeidki lihtsamaid variante u 7.50 eest…

Kahele komplekt valge tahvli markereid, ka koos õega kasutamiseks, kuna tahvel oli all vanaema juures juba olemas, aga markerid saavad pidevalt tühjaks. Carrefouris oli kena viiene komplekt, kus ka oranzh hulgas.

Häbi on, aga mulle tuli üllatuseks, et mu laps juba sõnugi kokku kirjutab, ja mitmes keeles. Panen südamele, kel see võimalus veel ees seisab – katsuge ka hankida pedagoogist ämm! 😉

Kummalegi uus vannilina, kuna eelmisest on nad välja kasvanud, aga siinses jahedas talves on väga hea, kui vannist tulnud lapse saab kuklast varvasteni sisse mässida. See kingitus meeldis eeskätt emale, aga kingitusi oli üldse nii palju, et eks tähelepanu kergelt hajus ka. 30-50LE, st tolle musta ja kiisudega saime 30le eest, paraku teist samasugust polnudki nii lihtne leida. Poed siin võtavad igat nende meelest eksklusiivsemat kaupa läbimüümatuse kartuses umbes ühe eseme sisse!

Poes oli veel ainult üks samades värvides lina – selliste jänkudega….

ning müüja ei saanud algul üldse aru, miks kassid meile sobivad ja jänesed mitte…

Sama embleemi olen veel palju kohanud, eriti rannarätikute osakondades, ja oleme egiptlastele siis alati suurima lahkusega seletanud, millega tegemist on, mille peale nood alati kaht kätt kokku löövad. Samas ega embleemidel polegi muud tähendust kui mille neile ise annad – seega kui on kellegi jaoks lihtsalt jänes, siis on ju lihtsalt jänes!?

Lõpuks selle aasta nael – “päris” mänguköök koos “päris” terasest potikomplektiga. Gaasipliidil süttivad tuled ka, kui nuppe keerad, ja tekib “keemise” hääl, rohkem hääli ja tulesid (ja patareisid!) sel asjakesel õnneks pole.

Kuna huvi vist umbes kaks aastat tagasi kingiks saadud nõude vastu oli viimasel ajal hüppeliselt kasvanud.

Teispool veidi porises, et miks tüdrukud ei võiks kasutada minu nõusid, aga… milline kokk siis on nõus enda kööki kellegagi jagama!?

Terasest kööginõud on eraldi komplekt Toys4Us kauplusest.

Esimesel õhtul saidki kõik asjad kohe järgi proovitud – köök ja nõud ja pliiatsid ja pintslid. Küll need jõulud on toredad! 😉

***

Niiviisi siis… Nüüd on pühad läbi, ees ootab uus aasta ja uued argipäevad. Et see mõnusamalt kulgeks, eriti külmavõitu Eestimaal, või muudel külmematel maadel, on mul juba pikka aega kavas blogilugejate ja muude lugejateni tuua oma nn “Minu Egiptuse” kirjeldus. Sest mis ta ikka arvutis hapneb – info vajab levitamist. Nii et tõenäoliselt lähipäevil see juhtub, kannatage veel veidi.

Seniks palju õnne kõikidele jälle pikema päeva puhul!

Advertisements

3 thoughts on “Kopti jõulud Egiptuses

  1. Väga tore lugemine ja muigegi võttis suule. Jõulud on tõesti toredad ja eriti ju lastele.
    Jään ootama siis uusi lugusid 😉

  2. Tere!
    Peab ütlema, et need praetud keedetud munad kõlavad isegi päris isuäratavalt:) Kas mingit (lihtsat) retsepti ei ole?
    Ja muidugi, väga nauditav lugemine, nagu alati.

    • Aitäh ja võta heaks! 🙂

      Retsept on väga lihtne – keeda munad nagu harilikult, üsna korralikult kõvaks. Siis koori ja prae pannil sulle sobivas rasvamaterjalis – õlis, võis või koptid ei kõhkleks ilmselt ka searasva ees, kui seda siin käepärast oleks. 🙂
      Saad sellised kuldpruunid mütsakad :).

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s