Esmaspäev!

Hommikul rõdule astudes, et vaadata, kuidas tüdrukud lasteaeda lahkuvad, oli õhus midagi teisiti. Kuulatasin – see oli müra! Maanteelt meieni kostev tavalise tööpäeva tavalise hommiku liiklusmüra. Vahepealsed päevad olid olnud õige vaiksed, kui peaaegu kõik üritasid vähem ringi liikuda, mitte ainult seetõttu, et kehtis pikk komandanditund või et võimalikele sündmustele üldse igaks juhuks mitte ette jääda, vaid ka et naabrivalve toimis meiegi kandis ja vähegi kodust kaugemasse piirkonda sattudes peeti liiklusvahendeid ikka kinni, küsiti IDd ja mis sinna kanti asja jne. Ka Teispoolelt, kui nad koos partneriga kasutasid mesilaste juurest tagasi sõitmiseks suvalist külateed, et vältida linna.

Päike, nagu teate tõuseb idast, ja ka nädal algab Idas varem kui Läänes ehk paljudele valitsusasutustele laupäeval, koolidele ja pankadele aga näiteks pühapäeval, mis siis ongi nagu meie “esmaspäev”.  Ämm käiski siis tööl tegelikult juba eile, ning et lasteaed põhimõtteliselt toimis vist enamik päevi, kuigi lapsi oli vähe ja päevad lõppesid juba nii 12 paiku, saatsime täna ka tüdrukud jälle välja. Kümme päeva kodus… saavad kogunenud energia lõpuks jälle välja joosta ja vahelduseks jälle ka omavanustega suhelda.

Kuigi väikselt mul hinges kipitses tilluke kartus, et mis saab, kui keegi tänast “taastumispäeva” saboteerida üritab vms. Kuigi Shebinis vaevalt, inimesed siin on liiga maalähedased, et jonnijaid kuigi palju oleks.

Samas punkt üritusele on nagu puudu, aga iga juht teab, et see peaks olema. Matused tuleb pidada või pulmad või võidupidu või miski muu, mis annab märku, et nüüd selleks korraks on läbi ja elu läheb harilikus rütmis edasi. Ja tore oleks, kui see punkt leiaks aset positiivses võtmes ja turvalises vormis.

Tahriril oli eile tegelikult ka vist üsna positiivne. Al Arabiya näitas hommikuteles uudiste saateks videolõiku, kus unplugged kitarrihelide saatel juba laul üles võeti stiilis “Lahku, Mubarak, lahku, lahku…” näe kipub laulupeoks ka Egiptuses ikkagi asi. Minagi ootan juba, et millal ometi asi peoks kisub, tõsiseks rahvapeoks Kairo tänavatel, kuna ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas egiptlased on suutnud nii pika dramaatilise aja üle elada ilma ainsagi rõõmsa hetketa. Egiptlane vajab rõõmu oma ellu nagu kärbes mett!

Kuid hetkel on veel selline ebamäärane. Kumbki pool ei kuuluta võitu, aga kumbki ei taha ka kaotust tunnistada, kuigi üksteisele seda külge poogitakse. Selline vaikselt veniv patiseis, milles aja kulg vähehaaval siiski kirgi leevenduab ja emotsioone vaigistab, vähemalt väljaspool “võitlejaid”. Nemad vaevalt väsivad ja see oleks küll veidi halb, kui tuli tuha alla hõõguma jääks. Kuidas taltsutada teismelisi (tähenduses: teismeliste mentaliteeti) on kellelgi retsept? Tegelikult meenus juba isegi, kuidas egiptlased virisevate või ebasoovitavalt tegevuselt tabatud vms lastega harilikult käituvad. Nad peaaegu iialgi ei kurjusta, kui just ema närv korralikult krussis pole, vaid lapse tähelepanu suunatakse millelegi uuele nagu uus lelu või linnuke oksal või (olenevalt vanusest) miks mitte mingi uus ambitsioon?

Elegantne.

Ise olen juba tüdinud lugemast kõikjalt pressist ja veebist peamiselt sündmusi glorifitseerivaid kirjeldusi ja analüüse, kas ei ole õudne kui rumal on inimene. Graham Greene’i “Vaikne ameeriklane” tuli ükspäev asja eest teist taga meelde – huvitav, kuidas mälu mäletab ja sügavustest esile kougib, kui assotsiatsioonid on samad.

Teispool on ka surmani tüdinud, täna vaatasime põgusate uudiste järel kohvi saateks hoopis kohalikku komöödiakanalit. Suur riik suured võimalused – isegi suurimal jalgpalliklubil El Ahly on oma igapäevane telekanal!

Ja kui palju on neil patriootilisi laule! Umbes selliseid (aitäh, Tiia, lingi eest!):

http://www.youtube.com/watch?v=g0JUqS8V7lI

Teispool vahetab harilikult kanalit, aga mina kuulan huviga. Kust nad need kõik nii äkki võtavad? Aga Teispool ütles et eks neid ikka aeg-ajalt vaja lähe nt jalgpallivõitude puhuks jms. Oma riiki ülistavasd reklaamiklipid jooksevad ikka ka muidu aeg-ajalt korraks läbi, mitte ka liiga tihedalt, just parajalt. Olen seda masinavärki juba parajalt imetlema hakanud, eeskätt kuidas “revolutsiooni” enam-vähem valgetes kinnastes talitseti. Kas seda kõike õpetatakse kõrgemates sõjakoolides? Ma pole väga sõdalaste lembeline inimene, aga võib-olla siis peaks neis avama ka tsiviiljuhtimise haru ( ja muidugi me kõik unistame ajast, et nad üldse ümber profileerida, aga see selleks hetkel).

Aga komöödiate pealt jooksis parasjagu 7. hooaega kestev popp sari “Mees ja kuus naist”. Kuidas saab mehel olla kuus naist? Väga lihtsalt – naine, tütar, naise ema, naise õde, enda ema, enda õde. Kellel oma meest pole, ega see ei saa ju üksinda elada. Pingsalt ma ei jälginud kuid üks uuendus hakkas küll silma – Mees, kes läinud hooajal oli äpust suveniiripoe pidaja ja kuidagi ühtki välisturisti ligi meelitada ega midagi müüa ei suutnud, on nüüd tegevusala vahetanud ja avas hoopiski IT-kallakuga taameyapoe. Taameya on siis need rasvas küpsetatavad taimekotletid, mis koosnevad ubadest, petersellist ja küüslaugust, mis on siin sama populaarne toit võileiva vahele kui Ameerikas hamburger. IT-kallak seisneb selles, et poes on arvutinurk, kus saab tellida erisisuga sms-sõnumeid. Nt tahad pruuti rõõmustada. Või sõbrale tünga teha, või… teate küll, nii umbes.

Väljas on täna päike, kuid külm ja tuuline, ehe Amshiri-ilm tegelikult. Amshir on kopti kalendri ütleme et viimane talvekuu juba õite mõnusalt sooja Baramhati eel, mis algab umbes märtsi teisest nädalast. Kuid praegu on tuuline, temperatuur päeval üle +18-20 ei küündi ja põhimõtteliselt on oodata vähemalt kaht nädalat vahelduvaid vihmasadusid, selliseid seenevihma tüüpi, kuid piisavalt järelejätmatuid, et meie ümbrusest saaks paras mudaauk. Siiski, just nende vihmade tõttu lööb Baramhati saabudes kõik nii kenasti õitsele.

Läinud nädal oli aga erakordselt soe, ega polnudki raske protestida ja öid tänaval veeta. Kui meilgi püsisid öised temperatuurid +18 lähistel, sel ajal tavalise +8 asemel, siis Kairos tõenäoliselt oli suisa sume. Kuid pärast miljoni marsi päeva ilm pöördus…

Kleebin ka siia lingi paari muudatusi moodsa aja Egiptuse ühiskonnas tutvustava raamatuni, mis on üsna lahedalt ja tavainimese jaoks lihtsasti loetavalt kirjutatud. Neid on tervelt neli ehk omamoodi väike seeria juba. Keda huvitab – neid peaks ka harilikest internetikanalitest tellida saama, Amazon jne. Reisibürood võiksid läbi lugeda, et inimestele bussireisi ajal midagigi asjalikku rääkida osataks, ja abiellujad nagunii ;).

http://www.aucpress.com/p-3160-whatever-happened-to-the-egyptians.aspx


***

Olge tublid ja ärge külmetage!

Advertisements

2 thoughts on “Esmaspäev!

  1. Tere! Vabandust, et täiesti suvalise teema alla oma küsimuse postitan, aga Te olete ilmselt ainus, kellelt küsida…
    Missuguse e-maili aadressiga saaks Egiptusesse meili saata? Olen proovinud nii Hot’i, Gmail’i kui ka hotmail’iga (kirja saaja ise oleks samuti hotmail), kuid tuleb vastus, et kirja ei edastatud…
    Oleksin abi eest väga tänulik!

    • Tere! Need pole ükski Egiptuse meiliaadress ehk Egiptuses asuv postkast/server, seega “kohalik” viga ilmselt pole. Äkki on vastuvõtja postkast lihtsalt täis või on aadress vigane vms?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s