Vaikus enne tormi?

Veetsime minu elu vist kõige vaiksema öö siin Egiptuses. Kui tänav meie kõrval oleks sillutatud, olnuks vist nõela kukkumistki kuulda. Vist üritasid kõik end enne tänast tõenäoliselt “pikka päeva” välja magada. Või pigem karda kui kahetse põhimõttel hoidusid “urgu”?

Olin arvanud, et pärast presidendi kõnet läheb kohe märuliks, kõik olid ju nii pettunud, isegi meie, kellel asjaga nagu kiiret pole. Sest kui läinudnädalase kõne järel olid sümpaatiad ja mõistmine paljuski presidendi poolel, ja protestijad tundusid jonnivat liiga pikalt ja nõudvat liiga palju, siis nüüd vastupidi tundus, et nagu isegi sobinuks juba tagasi astuda.

Kuigi kuidas võtta. Käisime õhtu eel korraks linnas, et osta lastele uued tekid ja pehmed Made in China kaisukarud (lootuses et ehk nad püsivad nii paremini oma voodites ja lasevad meil ometigi öösel magada).

– Kas teil telerit polegi, ütles Teispool poodi pidavale emandale. Ostame temalt ikka aeg-ajalt kui tekstiilikaupa vaja, sest tollel konkreetsel naisterahval näib olevat hea maitse.

Ja telereid on siin avalikus ruumis peaaegu igal pool. Isegi supermarketi lihaleti kohal ripub LCD.

– Telerit? Milleks?

– President võib iga sekund tagasi astuda…

– Aa.

Ma arvan enam erutust oleks tekitanud lause “homme võib vihma sadada”. Kuid ega tolle pealtnäha  heal järjel matrooni elu konkreetselt vist muutugi sellest, milline on riigikord või kes on president. Peaasi kui on turumajandus ja natuke raha liikvel, ja kumbagi siin ju kahtlemata on!

Pärastlõunal oli linnake üsna rahulik, liiklus sel ajal tavapäraselt hõre. Kuid hommikul oli olnud nagu herilaspesa. Neljapäev on siin töönädala lõpp ja lisaks kohalik turupäev. Kui harilikel päevadel müüakse lihtsalt elementaarset köögivilja jne, siis neljapäeviti on turul väljas kõik, kellel midagi müüa plaanis, isegi lihtsaid villaseid vaipu leiab siis, savipotte jm kodukäsitööd. Ning kõik varuvad toitu nädalalõpuks. Eile lisandus veel, et kuu algul saavad paljud palka ja pärast vahepealset loteriid pankade ja ATMde said selle ka lõpuks kätte. Ning samuti paljud ilmselt polnud vahepealsel kahel nädalal jalga eriti kodunt välja tõstnud. Teispool tuli ja ütles et autosid liikus küll tõesti “igasse suunda”, et kuidagi siiski ummikutest läbi murda.

Kuid kõne tõi siis pettumuse. President nägi muidu päris hea välja, oli vist juuksuris käinud ja mõjus kuidagi energilisemalt kui varem, mil mõjus lihtsalt monotoonselt. Seevastu asepresident hakkab vist tülpima, lahkus tema hääles on asendunud minu arust juba tõredavõitu kannatamatusega. Hääletoon on nüüd täpselt nagu presidendil enne. Kas see käib ehk rolliga kaasas? Kui aga mina mõtlen, et mida ma kõige enam kardan, siis ma kardan… ameeeriklasi! Et USA “sekkub”. Miks täpselt on nende sõjalaevad kuuldavasti Egiptuse poole teel? Ja miks juhitakse uudistes pidevalt juttu sellele, kuidas kõik sõltub Egiptuse sõjaväe sammudest. Minu arust liigagi sugreerivalt otsitakse “noort kindralit” kes võimu võtaks jne. Iraagi pealt on näha, mis siis riigist saab, kui seda keegi võõras korraldada üritab. Presidentki näis vihjavalt just liigsele välissurvele oma jonni peapõhjusena, kuigi see peen nüanss vist läks kaduma enamikule egiptlastele, kelle jaoks muud maailma sh muid uudiseid peale siseuudiste igapäevas eriti ei eksisteeri. Tornaadod USAs, tuhapilved Islandil, tsunaamid Indoneesias – võib-olla isegi jookseb mingi sõnum läbi, kuid erilist tähelepanu need ei pälvi. Samas telgitagustes me ju ei tea, mis kõnelused kõik võisid aset leida, ja egiptlased on uhke rahvas, kes kahtlemata ei kannata, et neile midagi dikteerima hakatakse. Oli seda kõike siis nüüd vaja? Saavad ju hakkama küll ning vähemalt olusid ja oma rahvast tajuvad paremini.

Kuid tagasi rahutuste lähtekoha juurde – jõudsime Teispoolega sarnaselt tähelepanekule, et protestijad pole just nälginud näoga. Vaesel egiptlasel mobiili taskus pole ja internetis istumisele ei kulutata – hea kui tal on kodus teler. Kuigi arvutitega täidetud ruume näeb tänavaveeres tihti, siis vähesed neist on internetipunktid, mida linnades on muidugi ka arvukalt, kuid mida enam küla ja äärelinna suunas, seda enam on tegemist lihtsalt arvutimängude toaga. Täiesti veebiühenduseta. Väljakul võis aga näha päris märkimisväärses koguses läptoppe kasutusel, mis maksavad siin töölise või teenistuja aastapalga.

“Mohandeseeni poisid,” märkis Teispool, Mohandeseen on selline linnajagu Kairos (teile, kes raamatust veel pole lugenud), kus elab jõukam keskklass. Ütleme, et IT-spetsialistid, turundajad, hästi tasustatud pangaametnikud jms, juba stabiilsed ärimehed. Kus iga maja all on mõne tuntud brändi butiik ja töötud noored veedavad aega stiilsetes kiirtoidukohvikutes, kus cappuccino või kokteil värsketest puuviljadest maksab kellegi teise päevapalga – nii umbes 2 eurot ja ülespoole. Kui järgmine sess peakski ebaõnnestuma, siis mis seal ikka, ju issi viskab natuke, et tulemus tuleks nagu vaja.

Ja kui ma siis otsisin, mida revolutsiooni “kangelane”, too Google’is töötav Wael Ghonim, endast kujutab, siis tema on hoopis “pärl”. Rahvuselt egiptlane, kuid suurema osa oma elust veetnud Araabia Ühendemiraatides, praegugi põhimõtteliselt Dubais, mõnusa Google’i palga peal. Magistrikraad turunduse alal Kairo Ameerika Ülikoolist, kus üks õppeaasta maksab suurusjärgus 30 000 USD. Ja abielus ameeriklannaga. Googeldage… :-/ Kas see on mingi meie või teie tüüpiline egiptlane? Minu arust on see tükk tõsist ambitsiooni kahel jalal. Tema tegu on Aleksandrias politsei poolt väidetavalt surnuks pekstud noormehele pühendatud Facebooki leht “We all are Khaled Said”. Ja tema käib nüüd teleekraanidel taga nutmas kokkupõrgetes hukkunuid, et “seda ma ei tahtnud”. Graham Greene’i “Vaikne ameeriklane” ilmselt pole olnud noorte egiptlaste kohustusliku kirjanduse hulgas.

***

Lõpetuseks, emad ju muretsevad ikka, et “kas teil seal süüa on”. On! Turule ei julgenud kaameraga minna, pildistamist ei armastata siin nagunii, aga praegu kahtlustataks kohe “ajakiranikku”, kellede peale ollakse üldiselt vihased (täpselt selgitamata põhjustel). Ja lihtsam rahvas siin räägib kergesti kätega, nad niisama lobisemisele aega ei kuluta. Supermarketis sai Teispool ka ligi veerand tundi mehi rahustada, et tahan “ainult emale” pilte saata, et süüa on. See ongi küll ka meie linna edavaimaid, kuigi eeskätt selle poolest, et seal on pakitud köögiviljade ja värske liha ja kala nurgake. Kuna valdav tendents on siiski osta leiba pagaritöökojast, liha lihunikult, köögiviljad turult jne. Ning poed on väikesed, kuid neid on palju.

Maasikad maksid 2.90 pool kilo, sunnikud!

Advertisements

5 thoughts on “Vaikus enne tormi?

  1. Elu on ilus ja vaikne ja nüüd nädalatepikkune pidu peale vaikust ja tormi.- vaarao on läinud ja tühi koht järgi, aga loodus tühja kohta ei salli…Mis meeleolud selle rahva seas, kes Tahriril ei mölla ? Kas vaimustus või hirm ? Kirjuta palun kähku edasi, nüüd demokraatia võiduga peaks vaba internet ruulima…parimat

  2. Oh! Kui jaanuaris Hurghadas olime, oli ka maasikakilo 5 kohalikku. Väga head maasikad olid 🙂
    Aga nüüd hoopis sellest, et tänaõhtuses Reporteris ütles Sven Grünberg, et Euroopa loodetavasti ei ole maha maganud islamiohtu ja praegused sündmused Egiptuses tema arvates suurendavad seda ohtu kordi. Kuidas teile, kohalikele, edasised arengud/prognoosid tunduvad?

    • Meile kohapeal esiteks ja väga oluliselt tundub, et väljaspool olijad absoluutselt ei tee vahet Egiptusel ja muudel araabia riikidel. Nagu Eesti pole Itaalia, kuigi meie kristlus sealt pärineb, nii pole Egiptus Saudi Araabia, kuigi siinne muhameedlus sealt pärineb. Ja nagu eestlased ei muutunud venelasteks, kuigi vahepeal käis usin ühendamine nõukogude rahvaste keele- ja kultuuriruumiga, nii ei ole egiptlased tegelikult araablased, kuigi jah räägivad araabi akeelt ja selelst tulenevalt on ka üks kultuuriruum. Eriti viimasel aastal on seda retoorikat palju enam tunda – me pole araablased, oleme egiptlased! Ja ühtsustunnet just nimelt üle religioonide – ole kristlane või ole moslem, me mõlemad oleme egiptlased! Tundub, et noorem põlvkond mülteb seda täiesti siiralt, aga nemad ju hetkel see võti ongi, ja nemad loodetavasti on valijad järgmistel valimistel!

      Kui Moslemi Vennaskond jutusse tuua, siis üks aspekt siin ongi, et siiani ju on valijaskonna moodustanud peamiselt keskealised meesterahvad, kes valivad enam-vähem oma tuttavaid või kes neid just ära rääkimas käib. Kui palju see senine valijaskond muutub, kui palju tuleb hulka neid noori, kes olid väljas Tahriril, ja milliseid alternatiive neile pakutakse, on seetõttu mõnevõrra oluline.

      Sest pakun ka, et MV senine suhteline edu (arvestatav hulk kohti parlamendis) on olnud tingitud muuhulgas sellest, et neid nähti peaaegu ainsa tõsisema/jõulisema alternatiivina valitsevale presidendiparteile. Muud alternatiivsed liikumised siin on nõrgavõitu imagoga intellektuaalidelt jms peamiselt.

      Ning samas panin kõrva taha ühe kunagi Iraani revolutsioonis osalenud, hetkel vististi Harvardi professori ja USA valitsuse nõustaja Iraani küsimustes märkuse: ka Iraanis olid võimule pürgivad moslemid seni väga leebe imagoga, kuni võim nende oma oli. Ning et mis tahes liikumise puhul on se eoht, et valitakse leebem tiib, kuid hiljem võtavad võimu radikaalid, lihtsalt kuna on kompromissitumad, et mitte öelda – julmemad.

      Ehk et ettevaatlik olla siiski tasuks ja mulle tundub see igaks juhuks ettevaatus on egiptlastel vähemalt valdava avaliku arvamuse näol ka olemas.

      Lõpetuseks tuletan veel meelde, et islami radikaalsem suund on shiidid, neil on väga tugev tsentraalne administratioon ja hierarhia ning radikaalsem mõtlemine. Shiidid levivad Iraanis, Iraagis, neid on palju ka Liibanonis (Hezbollah!) ja Jeemenis ehk näeme, et just riikides, kus keskkond on suht hmm… särtsuv . Egiptus pole isegi mahtunud Wikipedia tabelisse “Nations with over 100 000 Shia”. Kuna kaks liikumist üksteist vaevalt taluvad. Egiptuse moslemid on hoopis sunniidid, kes on märksa “demokraatlikum” 🙂 suund. Kui Shiiad arvavad, et nende religioossed juhid on nö. jumala poolt paika pandud ja ilmeksimatud, siis sunniitide jutlustajad on lihtsalt kogukonna auväärsed liikmed, kes on sellise õiguse välja teeninud oma teadmiste ja käitumisega. Või umbes nii, vist :).

  3. Ohhhh… Murelikuks teeb see Egiptuse olukord praegu, aga ma loodan , et varsti loksub kõik paika ja rahulik normaalne elu läheb edasi. Ja need ameeriklased ärgu ka oma nina IGALE poole toppigu.
    Olen mõtetes ja südames Egiptusega.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s