Kuidas ma (oma) lapsi usuliselt manipuleerisin

Tänahommikune vestlus Kahega (2a10k)

– Kust sa selle nätsu said, mis sul suus on?

– Sealt diivani käetoe pealt.

– Aga miks sa võtad nätsu diivani käetoe pealt?

– Aga miks sa jätad selle sinna?

***

Paegusel hapukurgihooajal tulevad vanad lood meelde. Egiptus on uudistest enam-vähem väljas ja meie siinsed viisteist minutit kuulsust ammu haihtunud. Ehh…

Aga juhtus see millalgi peale jõule. Mul on ju kaks tütart ja juba ammu ootan, millal hakkab väljenduma tütardes seisnev kasu – et saaks neist enesele abilisi kodu hooldamisel või nii… Aga ei! Kaks räntsatas end eile arvuti ette, kus tal “revolutsiooni” käigus (kuna meie Teispoolega teleka eest ei liikunud) tekkis uus komme vaadata veebist sahker-mahker korras tõmmatud Tseburashka multikat vähemalt kaks korda päevas. Kuigi paar muud multikat on veel, siis kõigepealt alati Tseburashka, siis veel kord Tsheburashka, ja siis võib-olla lood Maasikaprintsessist, kuigi mitte tingimata.

Räntsatas istuma, lasi endale multika avada ja käsutas siis:

– Ema!

– Aa…

– Too mulle praemuna ja võileiba!

Selline eluke on mul…. : -(

Ja elutuba on täis kõikjal vedelevaid mänguasju. Sest milline loll mängib oma toas, kui ema ja isa seltsis on ju palju lõbusam!

Kuni mul ühel hetkel üle klotside komistades hing pilgeni täis sai, ja Üks on lõppude lõpuks juba neljane, aga millal on õige aeg alustada korraarmastuse kasvatamist? Mõtlesin et: oma silm on ju kuningas? Ja et: neljaaastase silm peaks ju ometi juba vahet tegema? Võtsin seega Ühe käekõrvale ja üritasin selgitada piltlikult:

– Näed, tuba on kole niiviisi, mänguasjad on kõik laiali! Mina saan niiviisi paha tuju ja lähen kurjaks. Aga ma ei taha kogu aeg kuri olla! Ja Jõuluvanale ka ei meeldi üldse koledad toad ja ta ei too järgmisel aastal niiviisi kingitusi…

Kuna mina pole samas mingi autoriteet – mind keera ümber sõrme sedapidi või teistpidi. Kuid jõuluvana ja päkapikud olid sel aastal kuum teema, sest päkapikud käisid väga vilkalt iga päev (st öö) ja ka jõuluvana täitis täpselt tüdrukute kaks soovi: et oleks palju kingitusi, ja oleksid SUURED kingitused.

Idee jõudiski pärale ka (juhhuu!) ja Üks asus koristama. Tõstis vihikud ja pliiatsid teleri alla riiulile, ja sättis ilusti rivvi. Ja mänguasjad viis ära oma tuppa. Kuid eriti tore moment saabus paar päeva hiljem, kui Üks märkas toa nurgas kingahunnikut, seal, kus see ikka vedeleb pärast lasteaiast jõudmist, ja kõik kingad ilusti rivvi sättis, ise meile selgitades, et Jõuluvanale ei meeldi koledad toad ja meeldib, et oleks ilus…

;D

***

Aga nii lihtne see siis ongi: kõrgem olend, kes kõike näeb ja kuuleb, ja kellel on voli oludest olenevalt kas karistada või premeerida…

Advertisements

One thought on “Kuidas ma (oma) lapsi usuliselt manipuleerisin

  1. Väga armas areng, pole tähtis ju, kes on see kõrgem autoritaarne olend, tähtis, et toimiks. Karta on et meil 10 aasta pärastenam Jõuluvanaga ei meelita, siis ehk ema tuju mõjub enam. Olen ise kogenud,aga abilisest kodutöödes ei pruugi veel niipea unistada. Päikest ja kallisid teile kõigile.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s