Millalgi septembri keskpaiku olime Teispoolega toidupoes, kõhklesime just krõpsuriiulite juures (nagu seal oleks midagi kõhelda!) et kas võtta või mitte ja kui, siis mitu, kui korraga kostis selja tagant valjusti üle poe: “Kallis, ma ju ütlesin sulle, et siin on veel välismaalasi!” Tugeva aktsendiga inglise keeles. Kaprishortsides ja tekstiilist mütsilotuga mees ja korpulentsemat sorti nisupäine naine ta kõrval, paariaastane laps ratastega korvis kõõlumas, arvasin algul miskipärast, et tegu on siiakanti eksinud turistidega mõnest Ida-Euroopa riigist. No tüüp “pehme vene meesintellektuaal puhkusel”. Või leedukad vms, siinkandis tõepoolest pidavat olema üks naisterahvas Leedust. Olla nähtud.
Mehed alustasid omavahel vestlust ja, vahepeal shokolaadiriiuli ette jõudnud, kikitasin minagi kõrvu. Jutt käis sellest, mismaalane mina olen. “Ei, ei ole Venemaa osa,” kuulsin Teispoolt juba vilunult selgitamas. “Ah et ei räägitagi seal siis vene keelt?” imestas teine vastu. Ruttasin appi ja oma püüdlikult parimas inglise keeles, võimalikult vähese aktsendiga poetasin, et oleme tegelikult rohkem Saksamaale lähedasem kultuur. (See on ikka hea seos, sest Saksamaad teavad ometigi kõik, ja pole ju päris vale ka.) “Ah siis nagu Austria hoopis!?” hüüatas mees, no ei hakanud teda rohkem enam parandama. “Ja kust Madame pärit on,” uurisime meie viisakalt vastu. Pärines Inglismaalt, olid siis hoopis egiptlane abielus britiga.
Uudishimu rahuldatud, lahkus paarike kassade suunas, enne veel soovisid meile viisakalt “head puhkuse jätku”. Et mõned elevandid siin lausa elavad, ei tulnud neile vist pähe… 😀
Pia Egiptuse reisijuht ja blogi 