Mis siis toimus pühapäeval Kairos ja miks

Et viimastel päevadel on Eestist taas huvi tuntud teemal „mis teil seal Egiptuses toimub”, nii Õhtulehest kui Postimehest, siis värskendasin kähku oma teadmisi olukorra kohta ja panen siiagi kirja. Sest vahepeal oli muuhulgas tänu suvepalavusele ja ramadanirammestusele juba suhteliselt muretu tunne tekkinud ja isegi suhteliselt muretult igasugu kultuuriüritustele Kairosse sõidetud nagu viimastest lugudest näha.

Miks siis tekkis uuesti olukord, kus taas mitukümmend täies elujõus kopti elu kaotas, mistõttu koptid kuulutasid välja kolmepäevase leinapaastu ja üle riigi peetakse mälestusjumalateenistusi. Ooper jättis samaks ajaks ära kõik väljakuulutatud etendused jne.

http://www.google.com.eg/search?q=mourning+copts+photos&hl=en&rlz=1C1_____enEG452EG452&prmd=imvnsu&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=g3SVTuijK4rz-gaD9fWdCA&ved=0CCUQsAQ&biw=1024&bih=679

Et natuke taustu selgitada, siis pärast ramadani lõppu ja ühtlasi alustasid ka koolid, oleksid pidanud järgnema kevadel väljakuulutatud parlamendivalimised, mis aga lükkusid novembrisse. See tekitas uut rahulolematust ja kannatamatust rahva hulgas, kes muidugi ootab peataoleku lõppu ning sellega kaasnevat loodetavat uut kindlat kätt, korda ja suunda. Sh armee suhtes ollakse kasvavalt rahulolematud, kuna neid nähakse nüüd mitte enam olukorra päästja aga olukorra põhjusena.

Koptid eraldi on vähem kui aasta jooksul talunud juba vähemalt pooltsada nendevastastes rünnakutes kaotatud elu alates jõulujumalateenistuse järgsest tulistamisest Luxori lähistel Naj Hammadi linnas 2010. aasta jaanuaris, milles hukkus kuus kopti, seejärel uusaastaöö jumalateenistuse pommirünnak Aleksandrias, milles hukkus 21 aga vigastada sai ligi sada inimest, ja nüüd uuesti 24 täies elujõus nooremapoolset, piltide järgi igati edukat ja tublit kopti. Käesoleva aasta märtsis süüdati kirik Sol’i külas Kairo külje all Helwani lähistel, mais rünnati kirikut Kairo Imbaba linnaosas ja kirikut El-Maqadeer’i külas lõunapoolses Minya maakonnas ning nüüd siis vastselt veel ehitusjärgus kirikut Assuani lähistel Edfus.

See kõik on tinginud, et koptid on muutunud poliitiliselt aktiivsemaks ja on korraldanud mitmeid demonstratsioone ja istumisi telemaja lähistel, nii ilmselt paremale meediakajastusele lootes.

Just samasuguse, iseenesest eelmistest ei millegi poolest erineva ja seetõttu ilma erilise tähelepanuta alanud demonstratsiooniga oligi ka tegemist 9. oktoobri õhtul. Millest asi alguse sai, selle kohta liigub niisiis palju versioone, kuid kui ise kohal olnud rahvusvahelisi vaatlejaid ja vastutustundlikumaid uudistekanaleid uskuda, rünnati koptide demonstratsiooni keskelt telemaja kaitsejõude. Mitte keegi ei tea, kas need olid koptid või kes, kuigi enamus avaldab kahtlust, et need võisid koptid olla, kuna see ei ole kuidagi omane käitumine inimestele, kes usuvad, et kui sind lüüakse, siis pööra teine põsk ette, ja mitte et siis äisa aga vastu.

Sellest levis kuuldus moslemite sekka stiilis „meie omi pekstakse” ehk et koptid olevat rünnanud „sõjaväe ja moslemeid”, mille peale keevaverelises eas noored moslemid „omadele” appi tõttasid, pealtnägijate sõnul käepäraste majapidamisest leitud võitlusvahenditega nagu köögikapiuksed jms.

Muuseas, pealtnägijate sõnul oli moslemeid ka demonstrantide hulgas solidaarsust üles näitamas, ehk et neid oli kahel pool korraga…

Selle peale saadeti kohale sõjaväe lisajõude ja eriti palju on teles näidatud katkendit, kus üks sõjaväe soomuk rahva hulgas ringi sõidab aru ei saa kas teed otsides või meelega inimesi rammides, niiviisi tappes kuuldavasti kaheksa inimest. Vaatlejad nägid, et sõjavägi seadis end kahe leeri vahele, üritades neid lahutada ja et üksinda „valele” poolele jääjatel läks üsna halvasti. Kuid igatahes on hukkunuid kuulda ainult koptide hulgast, kuigi toimuva õhtul teavitasid eeskätt riiklikud telekanalid, et tapetuid ja hukkunuid on eeskätt sõjaväe hulgas, selle peale ollakse nüüd äärmiselt pahased ja küsitakse taolise teadustamise motiive, ka ei ole mulle igatahes hetkel selge, kas sõjaväelisi isikuid siis hukkus või mitte, kui nüüd keegi veel rohkem hukkunuid vajab.

Nii see siis läks, peamiselt imelike algatuste ja kuulujuttude õhutusest.

Telestuudiod on nüüd tulvil arutlusi, analüüse ja järelmõtteid. Kuid stuudiotes istuvad peamiselt haritud ja silmaringiga inimesed, kes vestlevad omasugustega. Nemad võivad ju retooriliselt küsida „Mida moslemid kaotavad, kui Egiptusse lisandub üks kirik? Siin ju juba on neid tuhandeid… ” ja jutustada muid lugusid koptide ja moslemite sõprusest, ja muidugi on neil õigus ka ja see kõik on just nii ka, et mingil tasandil suheldakse lihtsalt nagu inimene inimesega ning religioossed vaated leiavad väljendust muudes kohtades ja aegadel.

Kuid on piirkondi, kus konflikte on napi intervalliga toimunud pidevalt ja toimub siis edasi, eeskätt Lõuna-Egiptuses Quena ümbruses, mis on suurimaid koptide asustuspiirkondi Egiptuses, aga ka nt Aleksandrias. Ekstremistide jaos ongi hetkel mõningane vabanemise ja tegutsemise aeg, kuna Mubaraki ajal siiski mingil määral nad olid nö. valve all. Kuid hetkel kestab ilmaliku võimu vaakum ja organiseeritud, kirglikel isikutel on suhteliselt soodne võimalus ette võtta organiseerimatu ja suhteliselt passiivse muu üldsuse suhtes, kui see nende meele järgi pole. Kuna konkreetselt „ei” keegi ei ütle.

Samas religioosset võimu ja auoriteeti ei ole keegi ohustanud ega nõrgestanud, nende jaoks kestab olukord nagu alati, mis on minu arust parim näide ja tõestus sellest, et paraku ei saa asju jätta jumala hooleks, vaid ikka riiki ehk inimeste valitsust on vahele vaja. Kummagi nominatsiooni pead ei ole olukorras, kus kumbki on muu vaakumi taustal palju selgem ja tugevam autoriteet, midagi olulist saavutanud ega vist isegi üritanud. Või samas, mida sa üritadki, kui nt islami pühad kirjad või kokkulepped teadaolevalt selgelt ütevad, et kirikuid ärgu moslemite elualadele juurde kerkigu ega neid ka remonditagu jne, kuni nö. loomulik lagunemine need  põrmustab? Selle kohta saab täpsemalt lugeda siit:

http://sheikyermami.com/2011/10/02/muslims-burn-part-of-aswan-governorate-church-in-egypt/comment-page-1/

Praegu järelpäevadel on siis algatatud mitmeid leevendavaid meetmeid, näiteks hukati toimunu järelpäeval kohe peaaegu kiiruga too moslem, kes oli surma mõistetud kuue kopti mõrvamise eest eespool mainitud ?? intsidendis, kuid mingil põhjusel siis siiani otsust polnud täide viidud, mida koptid küll tõlgendasid pigem endi nöökimisena, stiilis, et mida see siis nüüd aitab või päästab. Olulisema sammuna ehk on läbivaatamisel pühakodade ehitamist reguleeriva seaduse uus versioon, kus kaalutakse isegi (isegi!) kirikute ja mosheede võrdset kohtlemist ehituslubade jms suhtes. See oleks kahtlemata selge samm edasi võrdõiguslikkuse suunas, kui eelpool viidatud islamikokkulepete valguses säherdune siinriigis võimalik oleks.

Samuti kuulutati ruttu välja kandidaatide registreerimise algus novembrisse lükatud parlamendivalimisteks, kuna samuti levisid kuuldused, et sõjavägi valimisi „meelega” edasi lükkab ja et need ehk toimuma ei saagi.

Täna on lõpuks siis ka presidendikandidaadid stuudiotesse jõudnud, väiksemate rühmituste esindajaid jõuti juba läinud päevadel küsitleda, aga suurematest nimedest täna ka El Baradei. Kahjuks ma ei saa aru, mida ta räägib ja ega ta pole mu lemmik ka (umbes sama palju presidenti on temast Egiptusele kui Ilvesest Eestile, stiilis – „no kui te nii väga tahate, ju ma siis võin teile presidendiks olla”), aga sellegipoolest, kuulata ju võiks, mida tal öelda on.

Kuid positiivseid arenguid on ka. Võib-olla tuleb selline pikaldane kannatamatu ootamine ja mõningane juhita ja järelvalveta oleku tunne riigis pikas perspektiivis isegi kasuks, kuna just see on ärgitanud kodanikke enamale omainitsiatiivile, kui eales varem. Nüüdki kostab üleskutseid, et koptid ja moslemid peaksid moodustama naabruskondade valvamise segarühmitusi igasuguste usuliste konfliktide tõrjumiseks, nagu neid talvepoole moodustti kodude kaitsmiseks marodööride jm juhusekasutajate eest. Shubra kandis, mis on üks kristlasterikkamaid linnaosi Kairos, tahetakse muutusi saavutada jutlustajate kaudu, lootuses, et nende abil on võimalik õigeid sõnumeid kummassegi leeri viia. Jne. Sest rahvaalgatus – see ongi demokraatia. Mida tugevamaks saab kodanik, seda (suhteliselt) vähem on tal riiki vaja või igatahes kõva käega riiki vaja.

***

Just praegu kui ma seda siin kirjutan, hakkas akna tagant kostma valje agressiivsel toonil araabiakeelsed hõikeid. T-särgis nagu ma olen, piilusin ribide vahelt ettevaatlikult välja… guaavimüüja oli oma eesli meie maja kõrvale parkinud ja kuulutas  kaupa välja, nagu jaksas!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s