Tere, siin me oleme!

Möödunud nädalal langes kokku mitu erilist sündmust, millest mõnedest veel juttu tuleb, kuid alustagem olulisimast – lõpuks ometi sai meie perest autoomanik! Seitse aastat ju ainult kuluski, mis on ses mõttes tähelepanuväärne number, et olen juba mõnda aega arvanud, et umbes nii kaua tulebki kannatada teatavate tõsiste edasiminekute nimel elus.

Oli mul nimelt kunagi üks tuttav Eestis, kes tollal töötas keskastme ametnikuna ühes pangakeses ning ei möödunud ühtki kohtumist iseseisvusjärgselt peenes reedeses pubiatmosfääris, kus ta poleks kurtnud oma haletsusväärse elu üle tolle pangakese tagatubades. Reeglid ja nõuded siin, reeglid ja nõuded seal… õhku pole, tavatses ta kurta. Pidas siiski vapralt vastu, pusis oma pusimisi, nurises ainult salaja ja sõpradele, ning seitsme aasta pärast ühtäkki täheldasin, et on teine tõusnud oma panga asepresidendiks strateegiliselt olulises valdkonnas.

Kurda siis veel, on ju?

Ja näe nüüd meiekesigi… hee! Kuid lugege edasi, enne kui kadedusest roheliseks lähete.

Uus auto muidugi ei tulnuks kõne allagi, seega asusime ääri-veeri uurima kasutatud autode turgu. See on nüüd mõnevõrra elavam kui mõned aastad tagasi, oma osa käibesse lisavad nii moodsad liisinguautod kui ka riiklikul initsiatiivil järjest käibest kõrvaldatavad vanad taksoparsad – Fiatid, Ladad, Peugeot’id jms. Esimesena läks meilgi loosi üks Peugeot – kuna Teispoole onul tuli ootamatu, siinses mõistes pururaiskav idee oma täiesti töötav autoloks uue vastu vahetada. Egiptlane investeerib muidu ikka kinnisvarasse vms kestvasse ja mitte ei pillu tuulde kiiresti kuluvate olmeesemete kaudu.

Auto viidi kõigepealt hinnata ja üle vaadata. Esmalt sõidutas Teispool  (õemehe abiga) auto kolme mehaaniku juurde, üks hindas mootorit, üks elektrivarustust ja üks vist vedrustust. Või umbes nii.  Kaks mehaanikut pakkusid hinnaks umbes 10-11 000 naela ja üks ütles et: ära osta. Et on nagu “rippus tagumikuga eit – endale võid võtta, aga lahti enam ei saa”. Konkreetselt nii ütleski.

Onu muidugi viis ka omalt poolt hindamisele ja sai hinnaks 15 000 Egiptuse naela, aga samuti üks mehaanik ütles: ära müü. Ära müü sugulasele, kui ei taha tüli majja. Tüli me ei tahtnud ja nii siis jäigi selle autoga.

Aga ostja poole mehaanikud siis pakuvad ikka veidi alla ja müüja poole omad veidi üle tehinguhinna. 😛

Teispool mõtles nüüd järgmiseks, et toob auto lihtsalt Kairo autoturult, nagu õemees endalegi juba toonud oli, sellise ümarate laternatega tikutops-Fiati. Tähelepanuväärne siis, et abiellusid õde ja õemees meist hea mitu aastat hiljem, kuid auto tõid koju varem, juba kolme aasta möödudes! Kuna Teispoole õde on mikromajandaja, kes teeb väga hästi süüa ka ei millestki – seesama, kes oma lapsepõlve taskuraha kogus kokku pruudikaasavara ostmiseks. Selline majanduslikult mõtlev on egiptlane, õemees samamoodi kui õdegi!

Mina suurest kaasaelamise vaimust hakkasin ka veebist mudeleid otsima ning et mis need ka maksavad või õigemini et – mida selle raha eest ka saab, mida meil pakkuda oli. Sai igasugu huvitavaid asju, näiteks peaaegu jätkunuks üsna kobedaks Jeep Wrangleriks, just sellist tüüpi autoks, millega reisifirmade päivitunud tour leader’id ida- ja läänepoolseid neide rajalt maha võtavad Sharmis ja Hurghadas ikka nops ja nops. Selline Wrangler on ju nagu traktor? Aegumatu ja kulumatu, ja mõtle kui hea Teispoolele külas ja kõrbes ringi kihutada mesilastele platsikesi otsides.

http://i.dbzstatic.com/images/user_images/2011/06/08/1791257_CP_photo.jpeg

“Ei mingit Wranglerit”, ütles Teispool. “Ma ei hakka ju üle päeva bussiga Kairo vahet sõitma, et autole juppe otsida. Ostame Fiati, näe üks töökoda on siin samas meie sirge peal.”

Sirvisin siis Fiati mudeleid, üks päris kõbusa olemisega 1969 aasta mudel hakkas silma ja ainult 22 000 sellise eest tahetigi ka, ja kas tõesti on võimalik, et nii vana auto näeb veel nii hea välja? …kuni avastasin, et müüja on kasutanud Wikipedia pilti tollest Fiati mudelist. Fiatte oli müügil muidugi veel palju-palju…

http://i.dbzstatic.com/images/user_images/2011/10/25/4651168_CP_photo.jpeg

Teispool arvas vahepeal, et LADA oleks ka hea variant, kuna parasjagu pakuti üht 2006. aasta mudelit, see ju nagu eile sündinud auto siis! Omanik olevat pealegi me oma sugulane – Teispoole ema venna naiseõe abikaasa onu! Ja arst. “Arsti auto” ütleb egiptlane kuulutuses ikka, kui tahab muljet jätta, et tegemist on äärmiselt puhtalt hoitud ja vähe kasutatud autoga, noh tohter oma kohvrikesega kodu ja kliiniku vahet paar korda päevas liigelnud ja punkt... neile, kes uskuma jäävad.

“See mudel oli “in” siis, kui mina olin 15…” katkusin mina karvu ja tõesti väga “Siin me oleme” tunne tuli peale, kui mõtlesin, kuidas tuttavatele rõõmsalt teatada et, oi, oleme nüüd õnnelikud Lada 05 omanikud! Või et veereme Kairo peenematesse rajoonidesse 1969. aasta fiatitopsiga?

Õnneks Lada jutt mingil hetkel soikus iseenesest.

Siis hakkas mulle tunduma, et hispaanlaste Seat oleks väga hea variant – väike ja soodne, aga seest avar ja üsna salongi moodi juba. “Sellist autot Egiptuses kutsutakse Batta (ehk pardiks)”, teatas Teispool ja ei tulnud mu Seati fotot isegi vaatama.

http://i.dbzstatic.com/images/user_images/2010/12/02/6079742_CP_photo.jpeg

Silma hakkas ka õige mitu VW põrnikat, kõik hoolega värvitud ja tuunitud. Minu boheemlasepõlve unistuste lemmikauto! Kuid olete Põrnikas kunagi istunud? See on nii madal, et just nagu liikleks kõigi ülejäänud autode kõhu all. Kuigi hinnad jäid isegi alla 10 000 naela, siis ju sel oli oma põhjus.

http://i.dbzstatic.com/images/user_images/2010/12/22/6452561_CP_photo.jpeg


Teispool poetas nii möödaminnes, et Sahin oleks hea auto… Sahin on Türgi automudel, toodetud natuke uuema Fiati baasil kui Lada ja Egiptuses on liikuvad mudelid ongi Fiattidest keskmiselt poole uuemad ka. Keskmise vanusega taksod on tihti Sahinid – auto nagu traktor, töökindel, korralik ja viisaka imagoga. Tehniline abi ka üldiselt saadaval. Mullegi täiesti sobis. “Täitsa nagu auto moodi juba,” olime Teispoolega ühel meelel.

Ja nii juhtuski, et läinud nädalal, just vastu Türgi iseseisvuse 88. aastapäeva, jõudis meieni kuuldus ühest sobivast Sahinist. Teispool kaalus rahapaki üle, pakkis ühte räbaldunuma välimusega paunakesse  ja läks teele autot üle vaatama. Et kui, siis lähebki kohe kaubaks, ja kui ei, siis ei.  

Läks kaubaks küll, see juhtumisi täpselt türklaste auks ostetud Sahin seisab meil nüüd ukse ees, Teispool nühib polstrit puhastada ja mõtleb, kas julgeb prooviringile minna. Kuna motikasõidu alal on ta ju küll veteran, kuid auto on siiski natuke midagi muud. “Kaks kuud harjutan üksinda,” siis võid väljasõitudele mõtlema hakata, arvas Teispool.

Mulle sobib! 😉

Meie auto müüjaks oli pagaritöökoja omanik. Egiptlane ütleb pagaritöökoja kohta mõnusalt forn ehk lihtsalt “ahi”. Ahju omanik, siis. Seda oli autost kohe näha ka – see oli jahutolmu igast kandist paksult täis. Ja seest selline antiikselt nurgeline , k.a. kõik näidikud on mitte ümmargused aga neljakandilised. Kuid kõik toimib, midagi katki ega kulunud ei ole ning isegi elektriliselt sulguvad aknad ja konditsioneeri saab üsna hõlpsasti paigldada, see valmidus on kõik olemas. MP3 mängija on ka, Teispool ütles, et autot proovisõidule viies tuli autost ainult Koraani kõigilt kümnelt ettehäälestatud raadiokanalilt, mille peale õemees naljatamisi märkis, et autole tuleb usuvahetus teha. Tuled ka ei töötanud, Egiptuses nagu teate on ju tänavad valgustatud, ehk et ega neid väikeasulas ei olegi nagu õieti vaja. 😛 Ja muidu on siit ja sealt hoolivat kätt vaja – on näha, et endisel omanikul selleks enam erilist lusti ei olnud. Miks siis auto müüdi? Ah, omanik mõelnuvat, et aitab küll Sahiniga kärutamisest ja võiks õige hoopis viimase mudeli Jeebi osta. “Mis säherdused ka maksavad?  – Ahsoo, no heakene küll, andke üks suuremat sorti siis!” Selline galabejas külamees,  “ahju” omanik.

Kuid ma pean nüüd vabandama, Teispool tuututab all ja kutsub prooviringile ;-).


Advertisements

8 thoughts on “Tere, siin me oleme!

  1. Eh, postitasin kommentaari ja koos kommentaari ilmumisega tegi leht jõnksaka ja nüüd kõik kenasti näha 😀

    • Jah, ma ei saa ise ka alati aru, mis sellel postitamise lehel tekstiga vahel toimub. Ajuti tekib rasvane kiri, ajuti ei taha jutt järgmisele reale joosta jne. Anyway – peaasi et pildid näha on!? 😛

  2. Palju õnne autoomanikud! Nii lahe, lugesin tervet “peatükki” mõnusa sooja muigega näol. Juba ikka lubati sõidule…:) 🙂 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s