Ühe ja Kahe Dream-päev Kairos

Loodetavasti on järgnevast jutust kasu kellelegi, kes samuti pead murrab, kuhu küll Egiptuses lastega välja minna.

Et Ühel kestab koolivaheaeg, ujuda Kairos on veel külm, aga kaugemale minekuks pole vahendeid, siis mõtlesime, et praegu kesktalvel ometigi sobiks sõita keset kõrbe asuvasse lõbustusparki, et mitte suvel seal sulada. Olime siiski veidi mures, hiljutisi sündmusi Egiptis arvestades, kas need pargid üldse töötavad ja kui turvalised on sinna viivad teed. Ämm pakkus veel lisaks, et mingu me hoopis Magic Landi, mis on Dream Park’ist umbes kilomeetri kaugusel, Egiptuse Filmistuudiote territooriumil asuv sarnane lõbustuspark, kuid kus väikelaste osa pidi suurem olema. Tegelikult toimis seal kunagi isegi delfinaarium.

Dream Park’i Facebooki lehel mingit tegevust oli märgata, lisaks sundisin Teistpoolt helistama kodelehelt leitud telefonil, mis üllatuseks isegi toimis ja sellele vastati ka! Jah, park on talvehooajal avatud 10.00-19.00, reedeti ja riigipühadel kuni 21.00

http://www.dreamparkegypt.com/contact.htm

Pakkisime seega end hommikul teele, kõigepealt ringteeni, sealt maha 6. Oktoobri linnaosa poole ja Hyper 1 hüpermarketist mööda, ringristmikult vasakule. Otsem olnuks tegelikult jätkata kuni Ringtee alguseni, sest just täpselt seal too Dream Park asubki, aga eelistasime tuntud radade kasuks, pealegi möödusime nii enne filmistuudiotest ja Magic Landist, et pärida, kas nemad ka töötavad. Selgus et park on kinni juba 2011 ramadanist alates, kuid lohutuseks pakuti meile kassast Dream Parki pileteid soodushinnaga 50 egp/tk 60ne asemel. 40 paundi pere pealt kokku hoitud nagu naksti!

Teedel ms kihas elu! Sellist liiklust seal kandis kevadest ja suvest küll ei mäletanud. Ehk et tüherpiirkonna asemel leidsime end harilikult Egipti maanteelt, passi peale, et manöövrid tehtud saad, ja tundsime end (muus osas) täiesti turvaliselt.

Kohale jõudes parkisime end siis ära, värskest autoomanikust Teispoole lohutuseks paistis platsil ka paar turvameest (pargist pärast väljudes neid enam ei olnud), ja kulgesime väravate poole. Kõigepealt vististi turvavärav metalliotsijaga, mis iga siseneja puhul kenasti valjusti piiksatas, ilma et juuresolijad teist nägugi teinuks. Seejärel väike tänavalõiguke poodide ja restoranidega ning siis juba piletikontroll nagu metroos – kõik piletid söödeti ükshaaval masinast läbi ja meid vastavalt ükshaaval läbi nende kolmeharuliste kahvlite, täpselt nagu metroos. Ei mingit “lisateenistuse” võimalust seal väravas, seega.

Sees avanev oli ausalt öelda üsna imponeeriv, eriti Egiptust arvestades. Kõige rohkem olin kartnud, et tegemist on veel ühe viimased viis aastat hooletusse jäetud parginatukesega – närtsinud põõsad, tallatud muru ja roostetavad atraktsioonid lagedatel asfaltplatsidel põletava päikese all. Ei midagi taolist! Dream Park on siiski eraettevõtmine ja kuulub ühe edukaima Kairo-lähedase kinnisvaraarenduse Dreamland alla. Olime seega sisenenud rabava maastikukujundusega pisikesse rohelisse paradiisi. Tehismäed, -jõed, -kosed, palju puid, põõsaid ja lilli ning seda kõige luksuslikumat Egiptuses – rohelist, hooldatud muru.

Avaplatsil olid külastajaid tervitamas kolm nukkudeks rõivastatud teglast, kellega koos sai pilti teha. Üks ja Kaks algul häbenesid, aga nukud läksid pärast parki ringi kolama ja uuesti möödudes pistsid Kahele siiski terekäe pihku ja saime ka pildi siis tehtud.

Park jaguneb nii, et vasakule jäävad väiksemate malbemad atraktsioonid, paremale suuremad ja kõditavamad. Tagapool mäe varjus on restoranid, kohvikud ja pizzeriad, ja üks suur “Mäevaate” restoran on lausa kalju tipus kõige keskel. Rongiga ringi peale tehes nägime kõige taga veel pisikest loomaaeda, mis küll paistis veel armetum kui Kairo linna oma, kuid siiski paar laamat, jaanalindu ja kanakari seal tarandikes silma hakkas.

Oli küll koolivaheaeg, aga rahvast pakun et Kairo mõistes mitte eriti palju. Esimestele atraktsioonidele saime löögile pea kohe, kui eelmine tiir oli lõpetanud, sabatada tuli ainsana vaateratta juures, mis oli ühtlasi esimene, kuhu ka meie koos tüdrukutega peale pääsesime. Pikemad järjekorrad olid veel kõikidele veeatraktsioonidele, aga algul me ei viitsinud ootama jääda ja pärast olimegi liiga väsinud et uut tiiru alustada. 36st atraktsioonist ühesõnaga suutsime “ammendada” täpselt kuus, ja oligi juba kell 2 ja tüdrukud veel vaevu vedasid jalgu järgi. Oma osa selles oli ka lõõskaval päikesel – olime kodust väljunud igasuguse kaitsekreemita, ja ka peakateteta! Mina sain igatahes kerge päikesepiste, tüdrukud lihtsalt loidusid veidi ja jäid pärast autos praktiliselt kohe magama. Kuigi park oli võrdlemisi varjuline, sh atraktsioonide ootejärjekorrad olid ilusasti katustega kaetud, kuid sinna vahele jätkus ringi liikudes ikkagi ka piisavalt päikest.

Toiduga läksime ka täielikult alt – ikkagi esimene kord ju. Minu pealekäimisel oli Teispool telefonis pärinud, et kas parki toitu sisse viia tohib. Kuna mulle kuidagi tundus, et äkki sellisesse kohta ei tohi viia – millegi pealt ju peavad need sees asuvad ja kindlasti röögatut rendihinda tasuvad toitlustajad ka teenima? Teisel pool pandi pead kokku ja mõne hetke pärast öeldi meile venitamisi, et noh väikese võileiva lastele ju ikka võib. Võtsimegi siis “väikese võileiva”, aga juba väravas oli näha, et mingit kotikontrolli küll ei toimu ja vähemalt ühel perekonnal oli kaasas terve ratastega stjuardessikohvrike, otsast otsani toidumoona täis pakitud. Eespool pingikesi eriti ei paistnud, meiegi võtsime siis oma “võileivakesed” välja aiaservale toetudes, kuna kohe teise karuselli järel läks Ühel ja Kahel kõht “kohutavalt tühjaks”, samuti tekkis ägedaloomuline kartulikrõpsu isu (1 pk = 6 egp!, harilikult poes 1 egp). Seejärel nägime ka üht restorani (veerand kana riisi ja salatiga – 25 egp), kuid see oli mingile ettevõttele tervenisti ära broneeritud. Teispool ärevnes kergelt, kuna tema oli kodust väljunud hommikusöögita ja lisaks paastus, seega ka kanavõileibadest loobus, ning et järgmisena juhtus meie teele kusharirestoran, haaras sealt endale eine. Noh, ega ta muud eriti süüa saanukski, kuid muus osas ei ole kiirustada tegelikult mõtet, kuna parimad restoranid ja varjulisimad pooltühjad muruplatsid alles pargi tagaosas algasidki. Egiptuse pered olid siin end murule laiali laotanud ja pidasid täies rahus piknikke.

Tee veeres müüdi fuuli, pakuti vesipiipe ja “elu” suunas tagasi keerates möödusime suurest Steak House’ist ning ameerika sõõrikute poekesest, mis oli üsna viisakas koht filiaalidega nt Maadis, Nasr City’s ja Mohandiseenis. Lihtne sõõrik 6 egp, glasuuritud sõõrik 8 egp, muud koogid 10 egp ja sinnakanti ning tee 3.50 ja kohv  või Nescafe 6 egp. Ehk et mitte kõige hullem. Kusharile oli “kampaaniahind” 10 egp ja see sisaldas topsi magusat piimariisi, ühes teises kohas maksis kushari ilma “kampaaniata” 8 egp aga ju nood siis polnud kampaaniateadlikud müüjad seal. 😛 Linnas harilikult maksab kushari u 3.50.

Siiski, arvestades et Citystaris või mõnes muus Mallis võib seesama Liptoni “kotitee” maksta ka vabalt 15 le, ja toidust ma ei räägigi, siis kõige hullem ka pole.

Mulle jäi sõõrikupoes õunastruudli moodi asi silma ja tänu sellele said tüdrukud kumbki sealt kaasa papist “sõõrikuprintsessi” krooni. Täiega soodus ost siis, kuna selline kroon maksnuks muidu kindlasti ka vähemalt viieka :P, aga meile anti neid tasuta isegi kaks.

Seejärel läksime uurima, kust selle rongi peale pääseb, mida pargi ümber tiirutmas nägime, selgus et perroon asub vahetult pääslavärava kohal ja rong väljub iga 20 min tagant. Rongi ennast kaua oodata ei tulnudki, aga seejärel ootasime üpris kaua, kuni see täis sai, või sai täis 20 min vms, igatahes teele me lõpuks vurasime ja nägime veel päris mitut ahvatlevat sopikest, näiteks ka visuaalselt päris kena ning lai ja asfalteeritud kardirada palmipuude vahel pargi “suuremate” servas. Kuidas ameerika mägedest rong alla kihutab ja mis häält selle peale tehakse, nägime lähivaates ka. 😀 Ameerika mägesid oli kaks – oli ka “leebem” perevariant nii umbes nooremale koolieale, aga üksmeeles Teispoolega otsustasime seekord veel mõlemad vahele jätta. 😛 Nagu ka atraktsiooni nimega Jungle Ride, kus suur paadi moodi sõiduk täie hooga mäest alla vette kihutab. Kuna õhutemperatuur oli ametlikult +15 ja meil polnud vahetusriideid kellegi jaoks kaasas. Paljud lõbustasid end sellega, et seisid sillakesel, mille alt paat läbi kihutab ja lasid end märjaks pritsida. Lauspäikeses – värskendav ju!?

Teispool täheldas, et pargis oli näha hämmastaval hulgal just niqabis naisi, kelle mees samuti põskhabemega ja murumütsikesega ehk just konservatiivsema islamivoolu stiilis riides. “Nagu vanglast pääsenud,” pakkus ta muheledes, mis võib ju ka olla, et värsket M-vennaskonna ja salafistide edulugu arvestades võib-olla tunnevad konservatiivid end nüüd Egiptuses rohkem kodus või igatahes on neil muidu helgem meel perega välja lõbutsema tulla? Niqabi kandis n-ö perede pargipoolel küll tubli pool kui mitte enamus naisi. Tuleb arvestada, et sugugi mitte kõikidele pole jõukohane pere peale 200, 300 ja rohkemgi naela välja käia, pluss muud kulud, seega kõik pargis viibijad olid põhimõtteliselt hakkama saavate egiptlaste klassist ja autostatud ka nagunii, kuigi maantee veeres nägime ka mitmeid taksoga saabujaid – neid toimetab sealt edasi väike tuktuk-rongike, sarnane Tallinna vanalinnas ringi veerevale. Kuigi tegemist võis olla ka nt mõne erakonna korraldatud väljasõiduga poolehoidjatele – parklas seisis ju ka trobikond busse.

Ringi käia oli üsna rahulik, keegi ei soovinud (vahelduseks) minuga pilti teha ega pärida, et kust ma ikka täpselt pärit olen. Üks niqabis noorik siiski küsis sõbralikult imestelles, et kas ma elan Egiptuses. Ilmselt kuna kuulis mind tüdrukuid araabia keeles “distsipineerimas” :-P.

Sheraton Dreamland nagu piltideltki näha, on Dream Park’ile tõesti väga lähedal, sisenedes tegelikult möödusimegi hotelli samast tagaväravast, kust meid suvel välja ei lastud. Seega, arvestades, et suvel alustab park kuumuse tõttu alles kell 16.00, on kaugemalt kord aastas tulijatel umbes nagu meie igatahes vägagi mõttekas ühendada asi basseinipäevaga Sheratonis, “subject to effective prices”,  muidugi, ja veeta päeva esimene pool basseinis ja õhtu seejärel pargis – hotellil on ka paarkümmend tuba,  mida “cabanade” nime all päevahinna eest välja renditakse, mis avanevad otse basseini veerde. Väga odav ei ole, aga mugav on küll ning bassein on ka suur ja ilus, aga seda saad üle meenutada juba suvelugude alt.

Selline Dream päev meil siis, rohkem nagu nuusutamise moodi seekord, aga eks me teine kord tea juba paremini ;-).

Teadmiseks siis veel, et pargis sees on kõik atraktsioonid tasuta, kuid reedeti ja riigipühadel arvestada, et palju aega võib kuluda sabas seismisele. Tasub kohe liikuda kaugemasse serva huvitavamate atraktsioonide juurde, kuna “noviitsid” nagu meie enamasti alustavad algusest ja liiguvad edasi riburada. Samuti on väravas palju inimesi vahetult pärast avamist. Kui me kella 2 paiku väljusime, olid väravates nt tühjus ja tulemas ei paistnud enam kedagi. Samas, keegi teine ka ei väljunud veel… 😀

Väikelaste jaoks laenutati autokujulisi kaetud kärusid, umbes nagu hüpermarketites aga veidi väiksemad ja kõrgemad, kus all koht kottide-kompsude jaoks. Samuti oli kohe sissepääsu kõrval nurgake elektriliste ja käsitsi veerevate ratastoolidega.

Väikelaste poolel kettkarusselli kõrval on amfiteatri kujuline vabaõhu-lasteteater, kus näidatakse mingit etendust praegu talvel u kell 3 päeval.

Tualettruumid asuvad näiteks esimesed kohe parklate juures väljaspool väravaid, edasi piletikontrolli väravahoones nurga taga, vaateratta kõrval asuva restorani küljes ja kindlasti veel kuskil. Järjekordi ei olnud, kabiine oli kõigis vähemalt kümmekond ja kõigis seisis märja mopiga naisterahvas, kes vist igaühe järel põranda uuesti üle tõmbas, sest kõik oli piinlikult puhas. Seinal oli igal pool terve rivi kätekuivateid.  Ka park oli piinlikult puhas ja ilmselt nägin sel päeval suuremat arvu kilekottidega vooderdatud ja puhtaid, rohelisest plastmassist prügikonteinereid kui üldse mingeid konteinereid terve oma Egiptuses veedetud aastate jooksul – neid oli tõepoolest nii palju, et prahti maha visata ei olnud vähimatki vajadust.

Veebilehel on pargi kaart, nagu ka kuskil pargi sissepääsu juures, kuid veebilehe oma ei saa nii palju suurendada, et tegelikult midagi aru saaks. 🙂

Hindadest veel kord ülevaatlikult:

Dream Park’i pilet: väravast 60 egp, vajalik kõikidele al 3. eluaastast; Magic Landi kassast või Sheraton Dreamland hotellist ostes: 50 egp

Videosaalid video- jm mehaaniliste mängudega: lisatasu eest 1-5 zhetooni (ühe zhetooni hind saalis asuvast kassast 5 egp), selliseid nägime vähemalt kolme.

Kartulikrõpsud, keskmine pakk: 6.00 egp
Kushari: 8.00…10.00 egp
Komplektlõuna (1/4 kana pluss salatid): al 25.00 egp
(Menüüdest vaatas veel vastu hindu 40-70 egp ja kõrgemale, ehk et igale taskule midagi.)
Tee: 3.50
Kohv/Nescafe: 6.00
Sõõrikud 6.00-8.00 egp
Kondiitrikoogid sõõrikukohvikust al 10.00 egp

Avatud:    talvel kl 10.00-19.00, reedeti kuni 21.00
suvel kl 16.00-24.00, reedeti 12.00-24.00

***

This slideshow requires JavaScript.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s