Tubli, Välisministeerium. Tubli, Siseministeerium. Viis-pluss, poisid!

Eesti saab täna tõenäoliselt juurde taas ühe värske moslemitari. Veel ühe, nende naiste pikas rivis, kes on astunud moslemiks lihtsalt selleks, et… abielluda. Sõlmida rahvusvaheliselt tunnustatud ilmalik abielu, näiteks Egiptuses.

Sest Välisministeerium (ja ma ei hakka isegi mainima Siseministeeriumi) ei ole juba paar aastat suutnud välja mõelda lausendit, mis rahuldaks Egiptuse ametivõimude nõuet, et Eesti esinduste poolt väljastataval abieluvõime tõendil (=jah, meie kodanik X tohib, on vaba teie kodanikuga abielluma) oleks märgitud ka tema usuline kuuluvus. Isegi olukorras, kus Põhiseadus selgelt ütleb (§ 42), et kui isik seda vabalt soovib, siis tema veendumusi (usk on ju veendumus) tohib riik talletada. Ütled riigile – okei! ja ei peaks nagu mingit probleemi olema, tõendeid peaks saama vorpida vasakult paremale ja  paremalt vasakule, kuidas just vaja.

Kuid Eesti riik ei saa saadud.

Sellises olukorras kiireim ja lihtsaim lahendus kodaniku jaoks ongi lipata lähimasse mosheesse ja asi “ära teha”. Islam ei ole uute jüngrite suhtes eriti nõudlik – asi on ju eluaegne, pöördumatu, kui on allkiri juba antud, küll see hingki siis millalgi järgi tuleb… Kui ei selles, ehk siis järgmises generatsioonis?

Mulle jääbki tegelikult selgusetuks, kuidas Eesti riigi ütleme et katoliiklasest ametnik peaks (tegelikult) olema huvitatud sellest, et aidata välja töötada toimivaid lahendusi põhimõtteliselt uskmatute, “paganatest” naisterahvaste jaoks??? Kuidas suudetakse ära hoida, et sellise inimese erahuvid ja -uskumused ei hakka vastu töötama tema ametialasele initsiatiivile, kuna minu meelest nimelt Siseministeeriumi initsiatiiv selles asjas lahendust leida on olematu. Null initsiatiivi. Ja paratamatult tekib siis mõte et… aga miks? Aga kas äkki sellepärast…?

Või kantakse hoolt, et kolleegidel KAPO poolel ikka tööd jätkuks, isegi lisanduks? Normull palk  ja töötingimused ju, tegelikult?

Anyway, seni siis tekib ladusas rivis meile aina juurde eestlannadest moslemitare, kelle kõik edaspidised lapsed (sünnijärgsed Eesti kodanikud) on samuti moslemid. Ja meesliini pidi ka lapselapsed on moslemid. Ja lapselapselapsed on moslemid. Jne. Kui riik on saamatu, siis ju peab kodanik omal jõul hakkama saama; ja nii ta saabki.

***

Eesti riigi tubli panus maailma ilmalik-religioossesse jaotusse.  Braavo, poisid!

(pilt on lingitud ja on illustratiivne)

Advertisements

9 thoughts on “Tubli, Välisministeerium. Tubli, Siseministeerium. Viis-pluss, poisid!

  1. Ma mainiks selle ära, et isegi kui moslemist mees abiellub kristlasega, lapsed sünnivad ikkagi ju moslemitena, ka tütred, kes tulevikus tohiksid siis abielluda ainult moslemist meestega. Et vahet tegelikult ju pole, kas abiellud kristlase või moslemina, järeltulev põlv on isa järgi ikka moslem.
    Teine asi on see, kus see pere edasi elama hakkab. Kui egiptuses või mõnes teises islamiriigis, siis pole traditsioonidest ja usukommetest pääsu. Kui aga Eestis või mujal ilmalikus riigis, siis võib juhtuda, et tulevikus lapsed ise otsustavad, kuidas nad oma elu jätkata soovivad, kellega abielluvad, kas usku praktiseerivad jne…
    Et mulle tundub, et see, kui naine abiellumise ettekäändel moslemiks hakkab, et puuduta tulevast põlve eriti, kuna abielus sündivad lapsed on nagu nii automaatselt moslemid.

    • Terane tähelepanek! 🙂 Vabandame asjaosaliste ees ja vabastame nad vastutusest järeltulevate põlvede orientatsiooni eest.

      (Aga pagan, Helen – mul läks nii võimas argument praegu kaduma! 🙂 )

      • Tead Innovatsioon, mina aga kummardan maani sinu ees, et oled nii kauaks Egiptusesse jäänud ja paistad elu täiel rinnal nautivat 🙂 Minul tuli jube vastumeelsus eelmisel aastal peale, et hambad ristis venitasin viimase kuu Kairos ära. Aasta eemal ja tunnen, et olen valmis tagasi tulema. 🙂

  2. Helen, Aga Innovatsioonil pole ju mingit probleemi seal, ta elab rahulikku elu oma kristlasest abikaasa ja kenade lastega. Tal jagub veel jõudu ja soovi teiste eest “võidelda”, kes ise hakkama ei saa. Ei näe probleemi, et ta ei peaks mitte rahul olema.
    Edasi, Innovatsioon, ikka edasi. Tervita meest ja lapsi.

  3. Heheheee, minuvanused “uue Eesti” ülesehitajad ongi vist võitleja natuuriga inimesed, ja kuna meid Eestis enam eriti vaja ei ole, sest pole enam midagi ehitada, siis me nüüd oleme lahkunud mujale edasi “võitlema” 😀

    Ja elu on muidugi üks hädaorg, aga selles on päikselisi momente ja neid tuleb püüda. Ise olen täheldanud, et mida edasi, seda hullemaks jah läheb. Algul on eksootika, siis on mõistmine, siis on kannatamine, aga ühel hetkel saab lõplikult villand ja tahaks kõike jälle lihtsalt oma käe järgi ja kõik, tead! 😀
    Kuid siiski mulle meeldib olla arenevas ühiskonnas ja arenevas majanduses. Tunda, kuidas elu tuksub ümberringi – väga energiseeriv! 😀

    Mis puutub teiste eest võitlemisse, siis kogemus ei tule kellelgi ühekorraga ja ette – see tuleb ikka aja ja läbielamistega :). Iga noor inimene ei teadvusta endale tingimata, et riigi ülesanne on osutada ühisvajalikku teenust, see on tema olemasolu (ja kaasnevate kulude) ainus põhjus, ausalt öelda. Mulle ei meeldi, kui midagi halvasti või lohakalt juhitakse (sh riiki), kui ei viitsita tööd ära korraldada nii, et asjad saaks aetud. Ja mulle kohutavalt ei meeldi kaks omadust inimeste puhul – laiskus ja ükskõiksus. Lollus on looduse pärand ja selle vastu ei saa, see kas on või pole, aga kahte esimest minu arust ei pea taluma ega takka kiitma.

    Tänan tähelepanu eest! 😀

  4. Mille alusel Eesti riik küll peaks inimesele KAPO külla saatma, kui pole õigust küsida inimese religioosset eelistust?
    Eks siin on tööd ja mõtlemist ikka Välisministeeriumil – näiteks arutleda, miks koheldakse Eesti kodanikke ametiasutuses teisiti, kui paljude muude EL riikide kodanikke. Eestit peetakse ikka veel sovjetijäänukiks ja seega oluliselt ebausaldatavamaks kui näiteks Saksamaa või Poola.

    • Väga naelapea pihta, Mari-Fayrouz! Eesti rahvusvaheline maine on ikka veel praktiliselt olematu, eriti neis piirkondades, kus Forbesi või WSJ-i ei loeta. Meid kodanikke aitaks see palju, kui Eesti passi väljatõmbamist tervitataks kõikjal särava naeratuse ja hüüatusega: “Oo – Eesti! Welcome! Welcome!” 🙂 Paraku, enam kui 20 aasta omariikluse järel oleme endiselt pigem need ebamäärased vaesed idaeurooplased, kellega keegi tegemist teha ei taha.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s