Huvitavatest arengutest Eestis

Paar päeva tagasi, sirvides Eesti ajakirjandust, mida ma muidu halva tuju kartusest teen üliharva, kuid sel suvel on ju Eestis käsitlemisel äärmiselt huvitav teema – ilm!, ma sattusin ühele artiklile, kus üks kodanik, kunagine Isamaaliidu ja praegune ärge-küsige-mis-nimelise-erakonna liige muretses sellepärast, et Tallinnas on mõned poed avatud kauem, kui tema meelest oleks vaja. Ja et võib-olla oleks vaja seadust, mis ettevõtjate sellist omavoli piiraks.

http://arvamus.postimees.ee/917110/aimar-altosaar-poed-ja-keelud/

Ettevõtjad töötagu ainult vahemikus 08.00-17.00, nagu Prantsusmaal? Kas nii see rikkus meie õuele ikka jõuaks?

(P.S. Erakondade evolutsiooni osas ma olen järje kaotanud sestsaati, kui kristlased, konservatiivid, vabariiklased ja siis veel üks punt mässajaid millalgi 90ndatel leivad just nagu ühte kappi panid Isamaaliidu nime all, kuigi tegelikkuses keskel kokku ei saanudki – vist isegi praeguseks?)

Siin on nüüd isegi kolm suuremat probleemi.

Esimene on seadused ja nende näiline efektiivsus. Kui ajaloos tagasi minna, ja ma ei ole küll suurem asi ajalootundja (aga Lauri Vahtre ja Mart Laar nt on ja siis ju võiks arvata, et liigne ajaloo tundmine oluliselt vähendab inimese reaalsustaju?), siis igatahes teadaolevalt idee kehtestada seadused tuli kas kuningas Hammurapilt või prohvet Mooseselt (kellele seda sosistas kõrva Kõigekõrgem). Enne seda ei ole teada, et kirja pandud seadusi oleks eksisteerinud.

No siit on selgelt näha, et need on mingi ajaloolise autokraatia ilming, mis ju demokraatlikku ühiskonda siis sobib nagu okas sellesamuse looma tagumikku!  Hammurapi, või võib-olla Jumal, näitas näpuga ja ütles – nemad tehku seda!

Ehk et seadused on tegelikult kirja pandud käsk. Ühepoolne ja vastuvaidlematu ühiskonnakorralduse vorm, nagu see toimib nt armees, tsirkuses… no veel mõnes keskkonnas, kus on dresseeritud olenditega tegemist. Kuid isegi omaenda koera puhul me ei saa ju loota, et ütled talle ja ta vastavalt sitsibki? Talle tuleb öelda korduvalt, praktikas ette näidata, pakkuda suhkrut ja konti jms ja siis aja jooksul talle jõuab kohale, on ju?

Ehk et idee korraldada ühiskonda lihtsalt ja hõlpsasti käsulaudade kaudu on iseenesest algusest peale olnud kergelt ulmeline. Jumal tänatud, et enamik seadusi õnneks ei sega me elu niivõrd, et me isegi teadma peaks, et need eksisteerivad.

Võtame veel ühe näite – ütleme et on noorpaar, just kooselu alustanud, ning ühel päeval kui mees tööle läheb, siis naine leiab köögilaualt teate: “Edasipidi mina tulen koju siis, kui mina tahan.”

Ja mees koju jõudes leiab välisukselt vastuteate: “Edaspidi siin majas tegeletakse sellesamuse teate isegi millega iga päev vahemikus kell 19.00-20.00, nende inimeste osalusel, kes juhtuvad sel ajal majas viibima.”

Kummaline, on ju? Kuidagi külm ja tõrjuv, eks? Selle asemel, et lihtsalt üksteisega vestelda, lähemalt tuttavaks, üldse lähedasemaks saada, käib nagu mingi võimu kehtestamise võitlus lihtsalt, on ju? Rääkimata sellest, et kui kummalgi on kiire, siis nad isegi ei pruugi märgata neid õhku hüütud teateid, ja kumbki neid siis ka ei täida ja kasvavalt ei saa enam millestki aru, mis toimub ega ole ju loomulikult siis rahul ka.

Ega riikki pole midagi muud kui laiendatud pere! Hulk ühele lapile koondunud peresid. Siis miks me üksteisega suhtleme selliste ühepoolselt õhku käetud käskude kaudu, mida nimetatakse seadusteks? Mis on juba ette ebaefektiivsed esiteks sest inimene pole koer, et teda lihtsalt käsid ja teiseks, et kõiki neid pole aega ka lugeda ja meeles pidada. Mõnesid isegi ei märgata – vanemates riikides nad pidevalt kühveldavad välja seadusi XVI ja varasematestki sajanditest, mille olemasolu pole tegelikult juba ammu enam keegi märganud…

Kui tahad muutust, siis selle asemel  räägi inimesega!? Istu ta kõrvale, võta tal käest ja ütle: Tead, see kurvastab mind. Või: Tead, see-ja-see rõõmustaks mind. ??? Me ju enamasti siiski tahame üksteist pigem rõõmustada kui kurvastada.

Teine probleem siis on ka. Ja see on seotud vananemisega.  Vanainimesed, kõik me omast kogemusest enamasti teame, muutvad seda jändrikumaks, mida vanemaks jäävad. Lõpuks ei meeldi neile harilikult enam mitte miski muu ega keegi muu kui nad ise. Ainult nemad teavad, kuidas kõik peaks käima ning kuidas on õigesti või valesti.

Ning neil on ka pidevalt väga igav.

Siis ei olegi imestada, kui hakkavad ilmuma esimesed vanainimesed, keda ärritab, et kellaajal, kui nemad juba ammu rahulikult magavad, keegi teine on veel üleval! Isegi kui see keegi teine on tegelikult üleval äärmiselt vaikselt, kedagi ei sega ega häiri. Kuid ta keeldub järgimast vanainimese elustiili ja tunnistamast selle ülemuslikkust! Kas sellest siis ei piisa?

Siin tulevadki appi mõned kirjutamata seadused, mis on umbes nagu loodusseadused, sest et keegi ei ole neid tegelikult kehtestanud. Need on ise “kohale jõudnud”, millenniumitepikkuse katse ja eksituse meetodi kaudu.

Üks oleks: ela ise ja lase ka teistel elada. (?) Nii saavad kõik veidi rohkem elada! (NB! See ka ergutab majandustegevust ja seeläbi päästab meid surutisest, kui kõik veidi rohkem liiguvad, rabelevad, teevad…)

Ja teine oleks: ära tee teisele, mida tahad, et sulle ei tehtaks. Kas sulle meeldiks, kui keegi lihtsalt ühepoolselt ära määrab, mis kellast mis kellani sina oma väravast sisse või välja tohid liikuda? On ju?

Ärgem ignoreerige neid tarku sisehääli endis.

Kolmas probleem aga on veel: poliitikud ja mida neile teha anda. Poliitikute eksistentsi põhjendus on tegelikult ju poliitikate loomine ja kujundamine. Millekski muuks neil puudub rakendus, kuigi üldiselt on nad ka päris toredad seltskonnalõbustajad – haritud, võimelised arendama juttu igal teemal… igati meeldiv toatäide.

Kuid praegu me oleme Eestis ilmselt jõudnud olukorda, kus reeglipärane poliitika on juba ära tehtud. Me juba oleme rakendanud kõik need seadused, mis on olemas Saksamaal, ja isegi Saksamaa juba otsast hakkab oma seadusi meie omadega täiendama. Mis Euroopas on, on juba meil ka. Koopialehtedega vihik on täis, aga edasi on tühjad lehed…

Käesolevast minu meelest ongi näha, et poliitikute seas on tekkimas töö lõppemise paanika. Fantaasiad on tööle rakendatud ja üritatakse välja pigistada mida iganes, peaasi et ei peaks Toompea kinnistust välja kolima, et see rentida mõnele viietärnihotellile.

No, minu arust see siin ei ole piisavalt tõsine ettepanek ega probleem. Milleks kulutada leheruumi ja rahva aega – kui sa sellest poest nagunii igal õhtul mööda sõidad ja näed, et tuled asjata põlevad, aga Eesti tingimustes see on ju sama hea kui et põleb maa meie jalge all, kust see põlevkivi tuleb, mille abil need tuled põlevad, siis jäta see auto korraks seisma ja mine koputa poe juhataja uksele ja räägi temaga? Aega kulub pakun et vähem kui artikli treimiseks, aga asja saab võimalik, et rohkem.

Selle asemel võiks aja pühendada sellele, et juba vastu võetud I MS eelse Saksamaa seadukogu vähehaaval kaasajastama hakata. Näiteks minul on juba 8 (!) viimast aastat see probleem, et minu ettevõte nimelt asub täpselt seal, kus asun mina. Ma nimelt toodan oma aju abil. Vahel asub maapinnal, aga vahel asub õhus, nt teel Kairost Varssavisse või sealt edasi Tallinna. Vahel asub hotellis, ja vahel lausa trotuaaril, eriti piirkondades, kus on palju kauneid tänavakohvikuid. Ei asu siis nagu õieti üheski riigis ega linnas, saati veel tänavas või korteris… Siis miks ma senini pean seda ettevõtet registreerides talle kindlasti määrama mingi asukoha, nt sellesse korterisse, kus ma juba kaheksa aastat enam ei ela? Ma pean ju siis sisuliselt valetama. Ise veel oleme e-e-e-eh-Eesti, peaaegu juba täisvirtuaalne riik mh kasvavalt virtuaalse kodanikkonnaga, aga seadused on juba vastuvõtmisest saati praktiliselt ajast maas….

Sooviksin seega võimalust edaspidi oma ettevõte registreerida minu Feissbuki aadressil, kuna see näib olevat kõige püsivam koht. Palun vastavat seadusemuudatust!

Advertisements

3 thoughts on “Huvitavatest arengutest Eestis

  1. Tegelikult kirjutas John Locke päris hea argumendi selle kohta, miks seadusandlus võib kasulik olla ja kuidas riik ei ole päriselt laiendatud perekond: http://www.lonang.com/exlibris/locke/ (book ii). Seadusandlusest on palju muid huvitavaid raamatuid ka muidugi, seda ma võin hiljem viidata…

    Nii prantslased kui norrakad on tähele pannud, et tööaega lühendades saab tööviljakust parandada – sisseelamisajad lühenevad, pausid vähenevad, inimesed väsivad vähem jne. Rääkimata sellest, et mida keerukam ja täpsem töö, seda lühemat aega seda saab suurepäraselt teha ja neil on ju vaja, et tulem oleks suurepärane. Seega, see rikkuse ja tööaja suhe on keerukas.

    “Me tahame üksteist pigem rõõmustada”, võib-olla. Aga mis siis saab kui mõni ei taha? Kui mõni saab aru, et “sisehääle ignoreerimisega” võib rikkamaks saada kui teised? Ja kui mõne arusaam rõõmust on kaubanduskeskus ja parkimisplats ja teisel hoopis kirik? Kui mõne arusaam rõõmust on aeg ja teisel raha? Jne jne?

    Mis kõik ei tähendaks, et Eestis ei oleks liiga palju seadusi ja inimesed kokku leppimise ja rääkimise asemel ei vehiks ametlike paberitega. Teine äärmus on kah suhteliselt vilets. Üks revolutsioonide hea asi tegelikult on see, et saab vanad seadused hoobilt kehtetuks kuulutada ja siis otsast peale hakata seadusi kirjutama, ilma, et ujuks välja mingeid vana-Rooma seadusetähti….

    • Aitäh, eriti viidete eest! Tarkade raamatutega on nagu ikka et – ei ole midagi kohutavamat, kui omada suurt hulka teadmisi, millega ei ole absoluutselt mitte midagi peale hakata. See tekitab täieliku kabuhirmu igasuguse uue lugemise ees. Mida lugeda, mida oleks mõtet teada? Minu olukorras (koduperenaisena) nagu millelgi ei ole mõtet.. . peale ehk retseptiraamatute ja 101 kodust nippi perenaisele. 😛 Aga muidu oleks küll tore.

      Ega ma tegelikult ei tahtnudki võtta sõna seaduste vastu iseenesest või esitada üleskutset anarhiale vms. 😀 Niisama tahtsin huult heita olukorra üle, kus poliitik sõidab hilisel õhtutunnil mööda täiskäigul töötavast selvepoest ja mõtleb , et : aga mida paganat nad seal veel töötavad? Teeks õige seaduse, et enam ei töötaks!?

      Et see oleks nagu lihtsaim lahendus… 😀

      Tööaegu on kahesuguseid – inimese tööaeg ja ettevõtte tööaeg. Inimese tööaja suhtes olen kindel, et räägid õigust. Me kõik peakski tööaegu üldiselt vähendama, et tööd jätkuks rohkematele ja kuna meil põhimõtteliselt juba hakkab olema küllalt. Ei oleks vaja nii palju rabeleda. (Aga see on omaette pikk teema :D) Rootslased oleks nagu ka järeldanud, et mida enam on ühiskonnas inimesi, kelle jõudeaeg on piisavalt hästi kinni makstud (nt töötu abirahade näol) seda ettevõtlikumaks see teeb, ma kahjuks ei märkinud üles selle järelduse linki ega suuda seda enam leida. Nad endi puhul nagu täheldasid nii.
      Kuid kui ettevõte töötab kauem, rohkem tunde, siis võiks arvata, et inimesed seal kas saavad rohkem palka või rohkem inimesi saab seal tööd sama palga eest vms. Mis ju peaks olema hea.

      Kindlasti mõni inimene ei taha teisi rõõmustada ja pigem paneb jala ette ja ronib üle. Kuid neid ei ole vaja eriti südamesse võtta. Las nad olla. Omaette. 🙂 “Ela ise ja lase teistel elada” aga ju toetab just seda põhimõtet, et kui kedagi miski rõõmustab, siis las ta jumala pärast võtab ette selle, mis teda rõõmustab ja jumal temaga! Ja vastutasuks lubab ka sinul ette võtta seda, mis rõõmustab sind! Sõjad kirikute või kaubanduskeskuste pärast – milleks? Iseasi, kui ühele ja samale platsile pretendeerib mitu ideed, siis tuleks nagu mingit leidlikkust rakendada, et kõik rahule jääksid. See on ju tore, kui riigi elus on vahetevahel võimalik rakendada ka veidi leidlikkust ja intellektuaalselt veidi pingutada? 😛

      Seadusi on ilmselt küll mingis ulatuses vaja, Sina oskaksid sellest kindlasti rääkida pikemalt ja paremini, eriti on seadused vajalikud selle talitsemiseks, kelle päralt on võim – riigi võimuasutuste omavoli talitsemiseks ja kodanike ühetaolise kohtlemise tagamiseks. Samas vaba kodaniku puhul toimib äkki paremini lihtsalt veenmine?

      Ehk et ühiselu korraldamiseks on küll hea, kui on reeglid, millest vastastikku juhinduda.Reeglid on nagu määre inimeste vahel – nt ma automaatselt tean, et kui teine inimene tuleb vastu, siis mina möödun paremalt ja tema ka – paremalt. Me ei pea ninapidi vastamisi seisma ja hakkama iga jumala kord algusest peale kokku leppima, kumb kummalt poolt möödub. Piltlikult. Reeglid niisiis säästavad aega ja vaeva.
      Nüüd, seadused on üks võmalus (vahend) reeglite kehtestamiseks, kuid päris kindlasti mitte ainus, ega ka mitte parim ehk. Nt käitumisreeglid on samuti reeglid, mis aitavad meil üksteisega toime tulla, ja need on ju täiesti vabatahtlikult omaks võetud ehk “kehtestatud”! Küll paljudes eri variatsioonides, kuid siiski. Ning “karistusseadustik” on neisse loomulikult sisse kirjutatud nagu igasugusesse meie käitumisse on see automaatselt sisse kirjutatud seeläbi, et igasugusel meie käitumisel on mingi tagajärg. Inimene harilikult harjub käituma selliselt, et tekivad soovitud tagajärjed.

      Iseregulatsioon, ja täiesti toimib, kuigi valitsev moraal on siin ka olulisel kohal. Mis kuskil ühiskonnas on vastuvõetav ja heakskiidetav, või mis on taunitav. Selle järgi orienteeruvad need, kes ise endale seda joont ei oska seada. Kes pole tegelikult ses mõttes täiskasvanuks saanud, et võtaksid ise vastutuse nii enda kui teiste eest, ja endiselt lastena vaatvad, et mida “suured” teevad ja mis “suurtele” on lubatud ja kuidas siis neile ka vastavalt peaks lubatud olema. Mõtlemata sellele, et ka “suured” on inimesed ja on samuti ekslikud. 🙂

      Valitsevat moraali tark riik muidugi kujundab, ainult rumal jätab selle isearengu hooleks.

  2. Lisan veel, et sobivalt unustatakse ära üks nüanss- Eesti naiste tööhõive on üks Euroopa kõrgemaid, ehk siis lisaks represseeritud kassapidajatele teevad ka ülejäänud naised tööd ning enne kell 18 poodi jõudmine saab tulla ainult tööandja – ja aja arvelt.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s