Eesti Vabariigi 95. aastapäev… alaku!

Egiptus jälle essa või täpselt ei tea ka, igatahes oli eile taas see hetk, mil kolm Balti vabariiki (sh kõik eesti, läti ja leedu soost aborigeenid ;-), kes viitsisid kohale minna) Kairo Marriotti uhkes Rohelises salongis parketil ringi sahistasid ning häid ja paremaid palukesi maitsesid. Blogi fotoreporter oli, nagu ikka, jälle kohal ning sa ka suu seks.

Taas kord kinnitust sellele, et Kairo puhul võib olla kindel peaaegu ainult ühes – Tahriril võib toimuda, mis seal just toimuda tahab, aga igal pool mujal toimub ikka rahulikult edasi see, mis toimuma peab, eriti kui vahele jääb terve lai Niilus. (Eile oli küll ka teisel pool jõge kesklinnas üldiselt rahulik.)

Esimesena kätlesid uksel eestlased, siis leedukad, siis Läti uus suursaadik – sedapuhku naine. Saal oli sel aastal üsna tulvil täis ning minu arust olid külalised soliidsemalt riides ja nägid ka välja araabiapärasemad, mis võiks tähendada seda, et enam ei saadeta meie vastuvõttudele juhuslikke nooremaid sekretäre ja reisiesindajaid, aga tulevad juba välja ka vanemad kalad. Ning et eurooplaste kõrval, kes meid ju niigi teavad, oleme ka kohalikele rohkem silma jäänud. Kuigi see võis ka ainult tunduda nii.

Kõnesid pidasid kõik kolm saadikut, minu meelest see veidi hakkis asja ära, kuigi olin ka ametis fotodega ja seetõttu korralikult kuulasin ainult lätlannat, kellel oli kõlav vali hääl, kuid lausus ta ainult suuri sõnu Balti vabariikide iseseisvuspüüdluste kohta, mis on ju meile endile tore asi, aga minu arust võõrastel on raske sellega haakuda. Kui juba kõnet pidada siis võiks selles miski oluline ja praeguses poliitilises hetkes asjakohasem sõnum olla, mis kuulajatele ka kõrvade vahele jääb ja tuleva aasta tööle kaasa aitab? Mitte asjata pole inimkond läbi ajaloo karja etteotsa valinud just osavaid kõnemehi – kõne jõudu ei maksa alatähtsustada! Eriti kui oled väike ja raha on vähe, siis tuleb kasutada iga võimalust nutikalt ära.

Seda öeldes – ma ei kuulnud, millest Eesti suursaadik rääkis, sest olin ametis tema pildistamisega ja välguga, mis oli suure ruumi jaoks liiga nõrk.

“Kas muzzasid ka tuleb,” küsis Teispool isukalt, kui talle Kairosse sõidu vajadust promoma läksin. Pagan, eestlaste kohalolek on ikka veidi hõre olnud, ausalt öelda pidasime kulaarides väikest viisi isegi plaani selleaastane jaanituli näiteks Hurghadasse üle viia? (Kui mägi ei tule Muhamedi juurde jne.) Kuid mõned muzzad siiski olid – reisiesindajad Goadventure ja Teztouri töökatest firmadest, kõik rangelt töistel eesmärkidel kohale tulnud. Tegin mentaalse märkme, et kümme ja viis aastat tagasi domineerinud noored ja blondid lahked tütarlapsed, kes khm! on praeguseks vist kõik kohalikega abielus, tundub et on välja vahetatud natuke kangema kraami vastu – kohal oli kolm Eesti daami sellises säravas vanuses, kus naine juba suudab vajadusel kontsa maha ja käed puusa lüüa. (Nagu siinkirjutaja isegi.) Loodetavasti meie turism sellest ainult võidab! 😛

P.S. Ikka ka turismi olukorra järele riigis pärides sain teada, et lennukid Eestist on jõudnud kohale läbi hooaja üldiselt täislastis ning kohti eelolevatele reisidele on järgi ikka üpris vähe. Et te siis teaksite.

Enne veel kui toidupuhvet avati, laulis kokkutulnutele Lätist spetsiaalselt koos kontsertmeistriga kohale saabunud kontratenor Sergeijs Jegers, kellel oli tõepoolest nii kõrge hääl, et kui poleks teadnud ja näinud, oleks lauljat ehk naiseks pidanud (mõtlesin, kuidas Mozarti “Öökuninganna” temalt võiks kõlada). Seda austet talenti saab kuulata nt siit:

Tegelikult, kui Egiptusesse põhjamaiseid talente tuua, peaksid nad n-ö ruumi ülessoojendamiseks ära õppima vähemalt ühe kohaliku viisikese – nt Omar Khairati “Seal on midagi head” ehk “Feeha haga Helwa” vms-ga alustajale laulaks kohe terve saal kaasa! “Põhjamaa” puhul aga, mis lätlase suust kõlas ka eriti naljakalt, kuigi keegi peale meie, u kaheksa eestlase muidugi ei saanud sellest aru, eksisteerib oht, et teise salmi ajaks on saal lihtsalt püstijalu magama jäänud. Tean seda Ühe ja Kahe pealt täpselt – kui olen jõudnud ära laulda “Kollased juuksed, rohekas kleidike…” hakkab Kaks haigutades põlleservast sikutama ja palub, kas võiksin selle asemel avada araabiakeelse video “Olen Käsna-Kalle, ma olen Käsna-Kalle…” mis kulgeb märksa elavamas rütmis. Meil siin kulgeb kõik märksa elavamas rütmis!

Tundlikuma kõrvaga inimesed siiski käisid pärast tenorit isiklikult kättpidi tänamas. Selline üllatuslik muusikaelamus muidu rutiinsel üritusel ju!

Järgmisel aastal siis ootaksime “Kuula”t, “Escucha”-t või miks mitte ka mõnda Egiptuses, nt Kairo ooperis täiesti legaalselt esinevat Eesti kõhutantsijannat? Kaidi Udrist näed tantsimas siin:

Piduliku ürituse juurde Egiptuses käib ikka natuke kõhutantsu ja – ütleme ausalt – edasine diskussioon oleks veel märksa elavam! Kuigi kas just meie välispoliitikat toetav, ei oska öelda. 😀

This slideshow requires JavaScript.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s