Pilk kevadmoele märtsikuu Marie Claire (International) abil

Olen ma teile kunagi kirjutanud moest? Ega vist, kui välja arvata see läinudaastane foto nendest matkasaabastest, millel käesoleval aastal saab täis (nimelt) 19 väärikat aastat minu kapis…

Eriline moe järele jooksja ma niisiis pole, rohkem selline ajatu väärtuse koguja ja hoidja. Kuid olles Kairo reisilt kaasa toonud ka märtsikuu Marie Claire’i, mis oli Kairo Marriotti ajalehekioski hetke kõige kopsakam ja pealtnäha mitmekesiseim (natuke juttu ikka ka) naistekas, mõtlesin, et miks mitte jagada parimaid hetki sealt ka teiega. Ajakiri, teate ju isegi, maksab, ja Egiptuses maksab veel poole rohkem kui mujal maailmas. Siin aga – palun väga asja tuum pähklikoores, täiesti tasuta teieni toodud!

Vabandan ette fotokvaliteedi pärast – fotod on illustratiivsed!!! 😎 kuigi, kus pole teisiti mainitud, siis pärinevad just sellest samast, märtsikuu MC-st.

IMGP0200

Et Muhu tikand võiks kaunistada ka kaasaegsemaid tooteid kui muhu pätid, olen ma vist juba jahunud kesmäletabkuimitu korda. Kuid enamasti senini, kui keegi toodab tikitud või kenasid linasest rõivaid, näevad need ikka välja nagu miskit, millega marssida naiskoori ridades laulupeole, mida siis ka ei osta iialgi keegi muu kui eestlane ise.

Anyway, praegu veel on õige aeg külastada Taaskasutuskeskusi ja osta neist kokku kõik triibulised villased linikud, millest õmmelda järgmise sügistalve moehitt – selline, nagu järgmisel pildil. Kui H&M ongi vahepeal Tallinna jõudnud, siis kas teie maksaksite 400 USD jaki eest, mille kohta, kui keegi küsib, saab vastata sügava sisemise uhkusega: H&M!! (???)

IMGP0234

See on siiski lihtsam ja odavam viis olla moekas, sest tundub et moehitina tõepoolest läbi löönud luksuslikku kaherealist pükskostüümi (jah, sedasama, mida ma 2011 juunis Facebookis valjusti igatsesin) ei valmista reaalsuses ikka veel keegi, või keegi siin pool Suurt Lompi…

sealpool võib 2013 kevadel taolise osta nt Tommy Hilfigerilt või Marc Jacobsilt.

IMGP0215

IMGP0201

IMGP0230

Kellelt järgmised triibud osta võiks, ma ei tea, aga ei tea ka kedagi, kes end vabatahtlikult selliseks pliiatsiks riietaks, v.a ehk keegi, kes töistel või seltskondlikel eesmärkidel peab välja näitama, et on 200% moeteadlik inimene. P.S. Ka liiga ilus inimene võiks taolisesse riietuda, sest kadedus eraldab, aga kaastunne ühendab!

IMGP0222

Pole siis vist juhus, et Emporio Armani on tootnud järgmisi mitte eriti välja nägevaid, aga äärmiselt hästi istuvaid suhteliselt ajavabu pükskostüüme vist küll läbivalt oma 35+ tegevusaasta jooksul. Keegi just alles küsis Facebookis, milleks keegi raha säästab, ja paljud säästsid mõneks kaugemaks ja eksootiliseks reisiks vms. Vale! Säästa tuleb Armani kostüümi jaoks, ja kanda seda järgmisele tööintervjuule minnes. Siis teete eksootilised reisid edaspidi juba firma kulul – tean üht inimest, kes kasutas oma ainsat, Pariisi second-handist ostetud Armani pintsakut just tööintervjuudeks, ja tööd pole ta otsinud viimased 15 aastat enam, kuna midagi paremat tema praegusest ametikohast on isegi raske välja mõelda.

Nii et – kas ma kogun raha Armani pükskostüümi jaoks?  Veel mitte, kuid see on mul kindlasti plaanis, vähemalt viimased 10 aastat on kindlalt olnud!

IMGP0202

Aegumatu moe järel sümpaatsuselt järgmine on vanade moodide kordumine. Märkasin nimelt rõõmuga, et tuttava kohvris just minu poole lendavad, 9 aastat tagasi Tallinnast ostetud ja viimase Eestis käigu ajal tolmustest kapisügavustest üles kaevatud plokk-kontsaga Betty Barclayd, mille tellisin ees seisvat Egiptuse emadepäeva ja koolides toimuvaid kontserte silmas pidades, on jälle ka viimane mood!

IMGP0210

Üldiselt meeldibki mulle ajatu minimalism. Mida teie alloleval fotol märkate? Vean kihla, et neid kotte (mis on ka päris vahvad)! Aga minu süda tuksub sellest kostüümist – milline puhas, minimaalne lõige, isegi ei ainustki nööpi!

Kuigi eksisteerib väikene oht, et kui seda kanda nt mõnda peenemasse Kairo hotelli lõunale minnes, võidakse sind pidada nt hotelli spa töötajaks.

IMGP0205

Igatahes – rõivaid tuleb alles hoida, eks? Et neid kunagi uuesti hiilgavalt kanda. Olles üles kasvanud hiliste sovjeedipõlvkondade hoole all, on minuga paraku kaasa sündinud hirm oma elu asjade alla matmise ning asju pilgeni täis tuubitud korterite ees, mistõttu enamiku oma rõivaid olen ma esimesel võimalusel, kui need enam huvi ei pakkunud, kas ära kinkinud või minema visanud. Näiteks veel möödunud suvel viskasin ära täpselt sellise linase jaki:

IMGP0207

…kuna ostmisest alates, u 15 aastat tagasi, ei osanud seda värvi millegagi sobitada. Kuid näe – 16ndal aastal saabunuks valgus: sobitada tuleb sama või sarnast värvi topiga!

See selleks siis.

Üks näide selle põhimõtte kohta veel, klassikalisemas ja ajatumas värvikombinatsioonis: mitte jakk ja seelik, aga jakk ja topp olgu sama värvi, ning efekt jääb kohe hoopis elegantsem kui harilikku ärikostüümi kandes.

IMGP0225

***

Ilutooted on muutunud üldiselt nii heaks, et esimestelt ja kõige kallimatelt lehekülgedelt vaatas vastu ainult vana või uuesti välja toodud kraam. Ei ole vist vaja uusi tooteid enam välja mõelda? Kuna mul viimased viis-kuus aastat meiki veel vaid vaevu vaja läheb, siis mul seda ka peeglisahtlis pole, või kui vahel ongi, siis Üks ja Kaks kannavad hoolt selle eest, et mitte kauaks (laste eest lukustatav meigisahtel – kas see idee vääriks patentimist?). Ehk et kui Kairosse parketile sõitmiseks astusin sisse esimesse ettejuhtuvasse peatänava nn kosmeetikakauplusse, ja oma üllatuseks leidsin sealt eurooplase päevitumata nahale täiesti sobiva, portselanikarva Oriflame’i meigikreemi, Poolas toodetud, ja 1+1 sooduspakendis L’Oreali päevakreemi koos “seebivaba” vedelseebiga, siis oli hea meel küll! Ahhetasime Teispoolega üksmeelselt – tema, kui palju, ja mina, kui vähe see kõik kokku maksis. 😛 (Egiptuse kaubamajades olen tihti sattunud meigilettide otsa, kus huulepulki nt 2 eurot tk osta saab, aga meie linnakeses saab huuleläike ka poole vähema eest.) Igatahes tore, sest kui odavam on juba nii hea, siis pole ju kallimat vaja!?

Anyway siis, Marie Claire’ esimestelt lehekülgedelt vaatasid vastu kõigepealt Estee Lauderi aegumatu Advanced Night Repair ja järgmiseks kohe Lancome’i Teint Idole Ultra, mis koos eelkäija Teint Idole’iga samuti on olemas olnud kokku küll 10 aastat vist. Siin ennast parema puudusel oliiviõliga kokku määrides ja koorimiseks kohvipaksu kasutades (kehale jäme kannujahvatus ja näole peenem türgi kohvi jahvatus – parim!) on mul küll ausalt öelda meelest läinud, milleks too Advanced Night Repair hea oli… Aga oli küll väga hea ja küllap on praegugi. Natuke sellist kirurgilist haavavedelikku meenutav, mis peab tagama haavade kiire ja perfektse kokkukasvamise, et siis küllap temas ikka miskit on!

IMGP0203

IMGP0204

Ja mis see siin all nurgas siis on? Minu ema kasutas sellist, või mis ema – vanaemal oli selline! Arvasin et koogi tüüpi tõeliselt puudrised meigid on igaveseks “out”, aga ei – uues kuues tagasi loodetavasti parematena kui varem, ja kindlasti mugavamatena kui varem, sest (ausalt öelda) klaaspudelis vedelat meigikreemi käekotis kaasas kanda et päeva jooksul nägu “kohendada”, pole just teab kui mugav, sellise peegliga puudritoosi abil aga saab asja aetud kasvõi tänavanurgal, ja töölaua taga kohe kindlasti.

IMGP0211

Mis Ardeni toodetesse muidu puutub, siis lugesin kunagi mingilt loomakaitsjate või tervisekaitsjate vm ökohuviliste veebilehelt, et uuringute põhjal (selliseid teevad suuremate riikide tarbijakaitse ametid jm ametid peaaegu vahetpidamata) sisaldasid Ardeni kosmeetikatooted peaaegu kõige rohkem kantserogeenseid jm kahjulikke ja mürgiseid kemikaale. Nt selline veebisait: http://www.ewg.org/skindeep/

Kusjuures peaaegu kõige rohkem, tundub et, nende üks parimaid tooteid – Elizabeth Arden Eight Hours Lip Balm, üks jupatsiks kasutatud pulk mul praegugi kotis. Eight Hours ongi üks ainsamaid tooteid Ardenilt, mida ma pikemalt kasutanud olen, kuna ta on päris hea vahend nt komandeeringule kaasa võtmiseks või muidu reisides, kui lennukisalongide dehüdreeritud kliima nahale üks-null ära teeb.

Kuivava naha parimaid abivahendeid on siiski õli – ega te ju ei määri end ööseks kreemiga? Ööseks kindlasti õliga! Kui sul veel on alles see pisike pudelike orgaanilist Egiptuse mandliõli, mille viimati Sulle tõin (kui tõin), siis nüüd sa tead, miks:

IMGP0209

Tagasi rõivaste juurde – kui sul seisab kapis mõni Egiptusest ostetud imeilus neerumustriline või muidu idamaine sall, millega sa tegelikult ei oska eriti midagi peale hakata, siis nüsi mõnel vanal bleisril krae maha ja monteeri see sall asemele – hoobilt oled saanud uudse rõivaeseme, millega pole häbi ringi kõpsida Tallinna kuumimatelgi moevenüüdel nagu näiteks Solarises vms.

IMGP0212

Oled kleidikandja? Mul on  a i n u l t  S i n u l e  ära anda just allolevaks kleidiks sobiv jupike kangast,

IMGP0213

seda siin:

IMGP0180

Ostsin selle umbes 5 euro eest naaberlinna köögiviljaturu nurgast ja kasutan voodikattena, aga olen nõus müüma, trendijuurdehindlusega 50 eurot tk. Ainult sulle!

***

Kas olete tähele pannud, kui täpselt eestlase karva juuksed, nahk ja silmad on Jennifer Anistonil?? Siis miks on hallide ja rohekate silmadega sobiva normaalse virsikukarva huulevärvi leidmine Eestis nii ränk töö?

IMGP0206

Carmen Kass on ka veel pildis, oli rõõm täheldada, kuigi kes tegi talle sellise ukrainapärase soengu või kellele see peaks imponeerima? Ning tegelikult klõpsisin selle lehekülje üles hoiatuseks. Ega sina ju pole see sinisilm, kes tellib uue parfüümi veebi kaudu, ajakirja vahele pandud parfüümiproovi alusel??

Sest mina olen…

See esimene ja ainus lõpetas Ühe ja Kahe mänguasjakastis, edaspidi olen ajakirjast meeldima hakanud parfüümid alati poes üle nuusutanud – ja pole neid pärast seda kunagi ostnud! 🙂 Kuid kui hästi siiski nad seal ajakirja vahel lõhnavad, eks?? Üks ja Kaks lappavad harilikult minuga kaasa ja parfüümiproovini jõudes tõuklevad korraga meie kõigi kolme randmekohad, põsed, kõrvad ja muu ettejääv nagu kassid palderjanipudeli poole – rohkem seda head lõhna, mulle, mulle!!!

IMGP0223

See oli ka jälle päris hea lõhn. 😉

Kuid kogu ajakirjast kõige rohkem meeldis neljasele Ühele järgmine lehekülg. “Tahan seda, seda, seda, seda, siis veel seda, ja seda – emme!?” Ahah…

IMGP0224

***

Uus hooaeg – uued värvid, selleks kevadsuvsks siis vist tindisinine. Miks mitte kanda kolme eri moega kirjut kangast koos, kui need kõik on ühe ja sama tooni lahjendused?

IMGP0214

Et siis: tindisinine.

IMGP0219

Või ka sinine koos rohelisega.

IMGP0220

Või sinine koos rohelise koos troopikavärvidega (värviideaal: paabulinnusaba).

IMGP0217

Äärmisel juhul sinine koos karamellitoonidega, selliseid võiks ehk Goast ja Taimaalt leida. Või toorsiidi Hong Kongist?

IMGP0218

Sally Hansen, tuleb tunnistada, on Ardeniga samasse kampa kuuluv “pahalane”, kelle tooted on potentsiaalselt toksilised, kuid ega tema küünelakid peagi kellegi tervisedieeti kuuluma. Mina kui minimalist ostan harilikult tema French Manicure komplekti, valge sealt annan lastele mökserdamiseks, kleepribad viskan lihtsalt minema (mis parata!) ja kasutan ainult komplekti kuuluvat läbikumavat heleroosat pärlmutterlakki, mis on ainuke tõeliselt pärlikarbi või kuukivi efektiga läbikumav pärlmutter, mida veel kuskil üldse müüakse; ja mitte mingi metallik. Kokku saabki million dollar stealth wealth küüned – täiesti naturaalse moega, aga siiski imeliselt poleeritud; ja see isegi sobib, kui need on ühtlasi imeliselt lühikesed. 😛

IMGP0226

Milline tuleks sel suvel välja näha?? Hea uudis, et eriti palju pole selleks vaja kulutada. Kõigepealt tuleb jätta kulmud kitkumata (ainult värvida on odavam!) ja kui kanda nii erkpunast huulepulka nagu pildil, siis ei olegi muu meigiga eriti vaja vaeva näha, kuna väga ligidale tulla nagunii keegi ei julge. 😛

IMGP0231

Kuid kulmudest tuleb kohe pikemalt räääkida, sest seda teeb ka Marie Claire. See oli üsna hulk aastaid tagasi, kui sarnane artikkel – kulmukaare tähtusest näo üldilmes – ilmus vististi rahvusvahelises VOGUE’is. USAs nimelt on hea kulmukitkuja tõeline tagaotsitud spetsialist, kellest kuulsamaid lausa ajakirjade veergudel kajastatakse ja soovitatakse. Seda on lihtne praktikas tõestada – kõndige mõnda ilusalongi sisse grammigi meigita näol, laske oma kulmud kenasti ära piirata ja värvida ja vaadake siis uuesti peeglisse. Võib ka telefoniga “enne” ja “pärast” foto klõpsutada. On ju??

IMGP0232

Egiptlased – Kleopatra eelkäijad ja järeltulijad – teavad seda saladust hästi ja enamikel egiptlannadel, kes just lausa külamutid pole, ongi perfektselt piiratud kulmud. Isegi odavaimas ilusalongis kõigepealt kulmud kammitakse, lõigatakse kääridega lühemaks, kui teil on ülipikk karv (nagu minul), siis puhastatakse ülevalt ja alt imelise niidivurri võttega (raske kirjeldada, aga kaks niidijuppi keeratakse üksteise ümber palmikuks, ja sellise “vurriga” piiratakse kulmujoon täpselt soovikohaseks), lõpuks veel viimistletakse kulmupintsettidega. Tehnika on imetlusväärne, kuid millist kulmu keegi soovib, tuleb sellegipoolest enne täpselt kokku leppida, muidu võite lõpetada 1920ndate kriipskulmudega (ja nad tahavad alati ka “vuntse” puhastada).

Moes on niisiis naturaalne, suhteliselt jõuline kulm, siiski võib tähele panna, kuidas kulmud muudavad meie ilmet sellest olenevalt, kus asub kulmukaare kõrgeim punkt – silmatera kohal, sellest nina poole, sellest oimu poole. Veebist leiab tuhandeid õpetusi, jooniseid ja isegi “kulmujoone katalooge”, kui tippida otsingusse nt “eyebrow shapes”, ning hästi maha pestava musta pliiatsi abil pole keeruline kodus proovida, milline täpselt sinu välimust miljoni dollari võrra kergitab. Rusikareegel oleks, et ühtlaselt kaarjas kulm muudab ilme (veidi naiivselt) õnnelikuks; kui kulmu kõrgeim punkt on ninale lähemal, paistab nägu kurb (Pierrot’ kulm); kui aga oimukohale lähemal, siis kergelt vihane või ka kriitiline (tuleb kasuks nt enesekehtestamist nõudva töö korral või mujal, kus tuleb etendada kompromissitut bitchi).

Siin on näidatud seda “niidivurri” tehnikat ja antakse ka nõu kulmujoone suhtes:

http://makeupandbeauty.com/how-to-thread-your-eyebrows-at-home/

***

Anyway siis – kõik, mida sel aastal vajate perfektseks päikesepuhkuseks Egiptuses:

IMGP0233

Advertisements

8 thoughts on “Pilk kevadmoele märtsikuu Marie Claire (International) abil

  1. See on ikka naljakas, kuidas Egiptuses täiesti erinevad maailmad põrkuvad (parematel päevadel loodetavasti siiski sõbralikult kooseksisteerivad) – kompromissitud inimesed, kes võivad vastu su paljast käsivart sigareti kustutada või patsi küljest lõigata, kui sa “liiga katmata” oled ja selle ajakirja sihtgrupp, mida seal ka päris palju on.

  2. Nojah, hakkasin praegu mõtlema, et tegelikult on muidugi täpselt sama ka siin, kui näiteks Auras satuvad kõrvuti ujuma nii filosoofiaprofessor kui bemmivend, kes parema meelega Statoili parklas istuks, aga naine sundis trenni. Aga kohapeal on seda raskem näha, sest harjumus tekitab tunde, et nii ongi tavaline.

  3. Rents aga need kaks ei vastandu ju kuidagi? Üldse pakuks et sellised piirid on igatepidi liiga kitsad ja mustvalged?

    Filosoofiaprofessor, kes armastab sporti on nagunii tore üllatus – minu nägemuses käib heameelega trennis ikka just bemarivend 🙂 ja kõik muud välisele rõhuvad inimesed, samas kui filosoof leiab ilu oma sisemusest ja mis seal siis ikka enam kangi tõsta – kõlbab ka makaronina elada. Sinisilmseid õhkavaid neidiseid nopib igast loengust niigi. 😛

    Ja vaidlen vastu nagu ei tohiks ega tahakski filosoofiaprofessor bemariga sõita – mujal maailmas nad sõidavad ja see on ausalt öelda päris tasuv töökoht, kuigi ka konkurss on kõrge, sest muidugi igaüks tahab olla filosoof, mina ka! 😀 Selles ametis tuleb ikka tööd rabada ja ronida! Reaalsuses. Või vastupidi – mees, kes sõidab bemariga (viimase Eestis käigu ajal küll pigem juba naised) ei pea ju tingimata olema ajukääbik? OK, kui see on tema esimene auto, seitsmendast käest mõnesaja euro eest ostetud; kuid heade autodega sõidavad ka “tegijad” mehed ja tore et nemadki meil olemas on, või mis? Kõik lihtsalt ei suuda elu veeta mitte midagi tehes ja muudkui mõeldes ja mõeldes ja mõeldes… 😛 mõnel oleks nagu sipelgad sealsamuses kohas, mis sunnib tegutsema, ja jumal tänatud, sest üldiselt on inimene suhteliselt laisk olevus, parema meelega vaatab jalgpalli, joob õlut ja “paneb filosoofiat”.

    Samamoodi Egiptuses, ega see, et inimestel on teistsugused sündsuspiirid, ei tähenda, et nad ilu vihkaksid? Ka Eestis muuseas on sündsuspiirid täiesti olemas ja lihtne praktikas järgi kontrollida – kõnni palja ülakehaga (soost olenemata) läbi Solarise ja pärast loe Õhtulehest. 🙂
    OK, fundamentalistid islamis nii katavad end kui ka vist jätavad võõpamata, aga üsna sarnaselt käituvad ka mormoonid või hamishid USAs, näiteks. Fundamentalism on ka Eestis olemas, äärmuslikku mõtlemist on igal pool, sest inimene on ju sama igal pool, lihtsalt mõnel pool on teda veidi enam koolitada jõutud, kuid kõik ju ei jää ka kõrvade vahele kinni.

    Aga naisteajakirju loevad kõik normaalsed naised, kes lugeda armastavad ;-). Võib-olla et vanemad naised loevad enam seltskonnakroonikaid jms, kuna enda sättimiseks mingeid uusi nippe nad enam tõesti õppida ei viitsi, ja enamik moest, mis näidatakse, ei sobi või ei mahu selga.
    Kas mood on oluline, on iseküsimus, kuid ta on kultuuri osa – nii kaua kui on kombeks end millegagi katta, jääb ilmselt ka aktuaalseks rääkida sellest, kuidas ja millega end katta. Ning kuni me kõik pole sündinud perfektse naha ja juustega, jääb ka aktuaalseks rääkida, mida nende ja palju muuga veel, ette võtta.

    Mina loen ajakirju sellepärast, et neid on huvitav lugeda, sealt saab ideid, kuidas vanu asju või värve uut moodi kombineerida, millised uued ilutooted või -tehnoloogiad on turule tulemas, et oskaks neid poest küsida või osta jne jne.
    Inimkond saab targemaks muuhulgas seeläbi et võtab üksteiselt kogu aeg häid nippe üle – risttolmleb!
    Ilukirjandus on minu jaoks nagu surnud ja karpi pandud info – ma ei oleta, et seal midagi huvitavat võiks veel olla. Võib-olla ongi, aga mitte aktuaalses mõttes – puhta meelelahutusena ehk, aga puhas meelelahutus tundub mulle ajaraiskamisena. Läbi käidud etapp, no ma olen seda juba jahunud. Ma tahan kogu aeg midagi teada, mul on kogu aeg mingeid vastamata küsimusi kuskil, mingi “teema” kuskil pooleli ja meeles mõlkumas. Kuid hommikuse võileiva ja kohvi kõrvale ma arvutis tuhnida ei taha. Siis tahaks ikka midagi sirvida. Nii et ma ei tea, kas naisteajakirjadel on “sihtrühm”, aga neil ilmselt on siht-aeg – laupäeva hommik! 🙂

  4. No näed, rääkisid pika jutu tolerantsusest ja siis ütlesid – nätaki! – et ma ei ole normaalne naine. 😀 Sest ei ole kunagi naisteajakirju lugenud muidu kui ülimas igavuses juuksuritoolil, kui enda raamat maha on ununenud. Ühe korra tegin ka naisteajakirja esikaane diskursuseanalüüsi (tulemus muidugi etteaimatav – üle poolte pealkirjade oli suunatud sellele, kuidas kellelegi teisele meele järele olla, meest leida vms). Nii et minu meelest on neil ikka väga konkreetne sihtrühm, keda reaalselt huvitab, kuidas teha suitsusilmi või kuidas kardinaid vaibaga kokku sobitada vms. Kõiki ei huvita. Võib muidugi olla geenimutatsioon, sest mu vanaema ja ema ka ei huvita. Samuti ei huvita mind tavaliselt, mis parajasti moes on (st see häirib mind valusalt, kui ma järsku avastan, et poes ei olegi enam muud saada, kui skinny jeans, mis mu muidu keskmised jalad kohe paksuks teeb, kuni valikut on, on mul ükskõik), kuigi ilu hindan ma küll ja aktiivne olen ma ka. Ja ma ei diskrimineeri ei bemmivendasid ega professoreid, need olid lihtsalt head tüüpnäited, millest igaüks kohe aru saab ja sellega seoses midagi ette kujutab.

    • Vabandust, ma nimelt arvasin, et suhtlen mehega. 😛 Olen seda vist korra varem ka arvanud, aga vabandust meelest läheb. 🙂

      Eestikeelseid naisteajakirju ei loe mina ka, sinu toodud põhjustel, ja Cosmpolitan tüüpi naisteajakirju samuti mitte, aga… igale oma :). Võib-olla tõesti oli liig öelda, et “kõk normaalsed” loevad ajakirju, aga ütleks siis, et need kes loevad, on igatahes täiesti normaalsed, minu arust. 🙂 Moeajakiri üldiselt eriti “suhtenõu” jms ei pakugi, ühes ELLEs hoopiski nt räägiti Briti noorpoliitikutest, vahel räägitakse mõnest tuntud naisest moe liinis… ükskord räägiti, kust trendid alguse saavad – ühest Prantsuse ettevõtjast, kes koos oma meeskonnaga neid nimelt välja mõtleb, täiesti kasulik informatsioon, kuna paljud töökohad on tegelikult sellistest asjadest sõltuvad.

      Minu tüüpettekujutused on aga jah kardinaalselt vastupidised, kuigi olen igasuguseid ühiskonnakihte kohanud ja näinud,aga paraku ei oska pidada nn intellektuaale muudest eestlastest paremateks või “puhtamateks”. Ikka sama inimlikku rumalust, pahesid jms kohtab nendegi hulgas.

  5. Meil on siin ikka päris mitu professorit, kes käivad tööl jalgrattaga, sest Tartu on liiga väike, et reaalselt oleks vaja autoga tööle tulla (kuigi see on olemas). Samas minu tuttavad rullnokad (tunnen päris mitut) on küll üldiselt heasüdamlikud inimesed, aga nad ei sõidaks kunagi bussiga, sest see oleks häbiväärne, pigem kutsuvad sõbra järele, kui enda auto katki on ja ootavad pool tundi. Tean selle grupi naissoost esindajat, kes elas Tartust veel väiksemas kohas ja kes viis oma lapsi mänguväljakule (jalgsi ca kümme minutit) ainult autoga. Võib muidugi öelda, et nad kõik ei ole sellised, aga siis nad ei mahu ka mõiste alla “rullnokad”. 😀 No näiteks üleeile nägin, kuidas piff ja mees astusid autost välja, välimus täpselt nagu “Tulnuka” filmis ja tüdruk ütles etteheitvalt:”Ma ütlesin ju, et prindi ühepoolselt…” Mees vastas sõnasõnalt:”T*ra, ma ei viitsinud sellega nu**ida!” Selliseid nimetatakse minu tutvusringkonnas rullnokkadeks, mitte lihtsalt inimesi, kellele ilusad autod meeldivad. Neid on üsna lihtne pea ükskõik millisele grupile vastandada. Aga muidu olen ma seisukohal, et me kõik oleme sileda nahaga ahvid (ma tglt ei ole Gandhiga isiklikult kohtunud, nii et ütleme peaaegu kõik, jäägu siin see benefit of doubt), kelle elu kulgeb nii, nagu hormoonid lubavad. Punkar, rullnokk ja professor kasutavad lihtsalt ahvatlevate naiste ligimeelitamiseks erinevaid atribuute.

  6. Sellega on nii, et igal rullnokal ehk on tõesti auto, kuid see ei tähenda, et kõik autoomanikud oleksid rullnokad. 😛 Ja Tallinnas keeldub enamik autoomanikke sõitmast bussiga, kuigi see on nüüd tasuta. Kas siis kõik tallinnlased on…. 😕

  7. Täpselt seda su esimest lauset ma öelda tahtsingi, aga ei osanud sõnastada. 😀 Tallinlased on lihtsalt tallinlased, ei saa keegi aru, miks nad on sellised nagu on. Ka mina olen Tallinnas korra märganud, et minu lähedal seisva mehe juurest hakkas midagi üle põranda laiali voolama, aga üldiselt on Tallinnas bussiliiklus täiesti normaalne, ei saa öelda, et kõik bussid haiseksid vms, nii et mulle jääb tõesti arusaamatuks, miks inimesed lähevad Mustamäelt autoga kesklinna tööle, kui neil ei ole vaja just õhtul ilmtingimata neli last lasteaiast peale korjata vms.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s