Kuidas kõnetada egiptlast

Kas ka teid on pahandanud, või igatahes kummastust tekitanud, kui kõnnid ringi kusagil Egiptuses ja äkki kostab tänava servast (pole aimugi kust, aga liigselt kõõritada ju ka ei taha), ebamääraselt, kuid nõudlikult: “Psst! Pss-ss-sst!!” Täpselt ei mäletagi, kas Eestis just nii koeri kutsutakse, kuid igatahes täpselt selline tunne just tekib vähemalt minul alati – nagu kutsutaks koera! Isegi kui hüüdjaks on (näiteks) lähisugulane ja hüütavaks mu oma laps – hüüdja lemmik…

Umbes sarnases stiilis nõu saan igatahes Teispoolelt, kui küsin, kuidas pöörduda poes müüjanna poole – noh, et ta mind ometigi märkaks ja mulle vajalikku näidata või müüa suvatseks? (Meil siinkandis, nagu enamasti väljaspool turismipiirkondi, on sellega just sedapidi.) Häälitseda, nipsu lasta või köhatada – mida iganes, et vältida otsest pöördumist ja võimalikku solvumist, kui õiget stiili tabada ei suutnud. Teispoole õde nimelt olevat kunagi pöördunud ühe juba “selles eas” müüjatari poole tiitliga madame, mille peale too olevat solvunult nähvanud, et mis madame – tema on alles miss! Sealt edasi siis pöördub temagi lihtsalt: “Psst!” st ma täpselt ei tea, aga mis tal üle jääb.

Kuid siin teile siis sissejuhatus tiitlitesse Egiptuses: abielunaise puhul, eriti olukordades, kus nimi pole teada, on viisakas pöörduda: madame, ja vallalise krapsaka noore daami puhul miss. Mõlemad on eriti levinud koolides, kus nii pöördudakse naisõpetajate poole, ja meesõpetajate poole vastavalt – Mister”. Ka kuurordis pöörduvad teenindajad just nii: mister, või kui nad teavad teie nime, siis nt mister Kalle või mister Peeter. (Aga naissoost puhkajat kuidas nad kõnetavad? Muidugi habibti – mu lemmik! Nali, aga mitte ka päriselt. : ))

Araabiakeelne preilide poole pöördumise vorm on ka täiesti olemas: anessa. “Anessa Monica, teie voodi on ikka veel tegemata,” hõikan ma neil hommikutel, kui veel suudan asjasse huumoriga suhtuda. “Anessa Madonna, kas koolitööd on tehtud?”

Nii võiks ka pöörduda veel värske kosilane peenemat sorti pruudi poole; häbelik meesüliõpilane jõukast perest õpingukaaslase poole, keda ta veel familiaarsemalt ei tunne; koduabiline vm teenindav personal tööandja või tema pereliikme poole – umbes samal toonil nagu filmis “Kevade” poetuvad väljendid “preili Teele” või “Ärnja-preili”.

Avalikul üritusel pöördutakse kogunenute poole enamasti tüüpväljendiga “mu daamid ja härrad”– sajidati wa sadati [‘saji’daati u sadati].

Fandem on aupaklik kõnetusviis, mis sobib nii daamide kui härrade poole pöördumiseks. See tegelikult armees alamalt ülemate suhtes pruugitav tiitel kõlbab kasutamiseks ka tsiviilkäibes kellegi suhtes, keda peate (või soovite näidata, et peate) endast ülemaks. Näiteks kõrgem ametnik, vanem mees või naisterahvas… igatahes kindlasti kas haritud, või positsioonikas, või muudel põhjustelt auväärne või kõrgemal seisev.

Hadratak seevastu võib öelda omal tasemel viisakale keskealisele tüübile – hadratak mehele ja hadritik naisele – hääldusvahe on minu kõrva jaoks peaaegu olematu, aga Teispool kortsutab kulmu ja laseb mul uuesti häälida. 🙂 Hästi kasvatatud ja/või mõnevõrra haritud inimeste omavaheline kõnevorm ehk et mehe puhul eeldaks viigipükste ja triiksärgi ning naise puhul vähemalt kostüümi või abaya kandmist. Kuigi võib muidugi leiduda ka mõni teksades hadratak, mine sa tea. Tunnetuse küsimus. (Galabeyade juurde jõuame kohe ka.) Egiptuse vanemates filmides muuseas pöörduvad lapsed oma (eriti range) isa poole: hadratak! Kuid tegemist ongi ka rahvaga, kes omavahel rutiinses korras pöörduvad: “Oo, …” (Ya... )

“Oo, Ahmedi ema, kuidas läheb?”

“Oo, Ibrahimi ema, pipart sulle keelele, olen lõunaga jännis ja pesu on veel puha loputamatagi…”

Või Üks oma pinginaabrile:

“Oo, Nadiin, kas lippame vaheajal kommi ostma?”

Mashi, oo Madonna, kas teeme pooleks nagu eilegi?”

(Üks oma kahe sõbrannaga koolis nimelt peenelt poolivad oma taskuraha – ingliskeelsest sõnast pool ehk bassein, kogum, kollektsioon. Kes saab naela kes pool või poolteist, aga kõik pannakse kokku, ostetakse ühine hunnik midagi ebatervislikku, ja siis sõbralikult jagatakse. Nutikas ju? …kuid läksin teemast välja.)

Kuigi minu kõrva jaoks see “Ya… ” igapäevases kõnepruugis kostab pigem nagu “kuule sina!”, pöördutakse täpselt samuti ometigi ka “Oo, mu jumal!” – “Ya, rabbi! Ya, Allah!“, nii et mine sa võta kinni…

Kui egiptlane on käinud ülikoolis ja saanud seal kraadi, siis päris kindlasti tuleb tema poole pöördudes seda ka kasutada. Nagu veel värskelt mäletame, siis isegi eks-president eelistas, et tema poole pöördutaks: Doktor Morsi [dok’tuur]. Ja kui ämm helistab oma isikliku abikaasa vennale (vean kihla, et kui teist kellelgi on mehevend ja te talle helistate, et laupäevast grilliõhtut kokku leppida, siis te ütlete torusse midagi stiilis “Tere Mihkel-poiss” või “Heija-Rasmus!”??), aga minu egiptlasest ämm niisiis, helistades oma mehevennale, alustab: “Bash-mohandes!” ehk umbes: “Insenerihärra!”.

Onu on küll tõesti edukas ja väga lugupeetud, kuid siiski…

Mida too “bash” seal inseneri ees tähendab, me Teispoolega ei suutnudki välja mõelda. See tundub olevat puhtalt kõnekeelne väljend ja rohkem nagu keele rütmi kui tähenduse pärast seal. Umbes nagu väljendis Mihkel-poiss “poiss” nagu ei tähendagi otseselt enamat kui et kogu aeg lihtsalt Mihkel öelda oleks ehk igav? Kuid olemuselt kaldub bash pigem “insenerihärra” ehk familiaar-aupakliku tooni poole.

Ülearaabialises standardkeeles seda bashi ei kasutata ja öeldakse lihtsalt mohandes või aupaklikumalt ilmselt sadh el mohandes, mis siis juba tõepoolest tähendabki “härra insener”. Samamoodi võib ministri poole pöörduda: sadh el uaziir – härra minister.

Kuid need ükski pole väljendid, mida siin meie külas või linnas naljalt tänaval kuuleks – mõni harv hadratak välja arvatud, ning loetud kordadel võib juhtuda, et taksojuht või poepoiss soliidse vanema daami poole pöördub: “Ya fandem… kuhu teie ostud kanda?” Vms.

Sammuke madalamas käibes kasutatakse sagedamini hoopis tiitleid ustaz [us’taaz] ja mwallem [mu’allem]. Ustaz on tiitel, millega külamehed või lihtsam linnarahvas lugupidavalt pöörduvad kellegi poole, kes on kas vanem, haritum või muul põhjusel lugupidamist väärt. “Ya ustaz Mohammed!” hõikab Teispool möödudes läbi autoakna naabrile, kellega on kombeks teretada (mitte kõikidega!). “Ustaz Beter!” sirutub kaugemalt põlluservalt tervituseks käsi vastu. “Et faddal! – astu sisse!” kuigi sisse astuda pole plaanis kellelgi ja tõenäoliselt jahmataks kutsuja isegi, kui me seda ootamatult teeksime. Kuid lihtsalt “Tere!” oleks egiptlase meelest lugupidamatult külm tuttavale öelda.

Ya, mwallem!” aga alustab Teispool kõnet kolleegile, kellega koos äri aetakse. “Mis kell me siis homme stardime?” Ka mwallem tähendab sõnastikust vaadates lihtsalt “õpetajat, õpetatud isikut” nagu ustazki (mis sõnastikus tähendab professorit), kuid mwallem ütlevad omavahel pigem oskustöölised jm kraadita spetsialistid – puusepad, põllupidajad jm meistrimehed. Eesti keeles oleks tähenduselt lähem sõna siis vist hoopis: meister (rivist: meistrid, sellid, õpipoisid).

Edasi, “Ya basha!” sirutab taksojuht treppi sõites terekäe. “Tere, boss!”. Ajalooliselt nimetati nii kõrgemaid aukandjaid kuninga õukonnas, kuid tänapäeval nimetab vähese haridusega või vaesemat ja alandlikumat sorti inimene nii kõiki, keda meelitada vaja. Taksojuht Teispoolt muidugi kerge muigega, sest ollakse mitte lihtsalt vanad sõbrad vaid kaugemalt sugulasedki. “Ya, mwallem!” võtab Teispool tere vastu.

Basha sobib siis ka nt habemeajajale, ehitusmeestele jms kliendi kõnetamiseks, kuid kõige klassikalisem on nii pöörduda politseiniku, eeskätt liikluspolitseiniku poole. Teate isegi – kui juba kõrvale võtta palutakse, siis ei maksa viisakusavaldustega tagasi hoida! 😛 Seejuures ei meeldivat politseinikele ega muudele mundrikandjatele teps mitte, kui nende poole pöördutakse tsiviilväljendiga ustaz, vaid see, mis tepsib, on just nimelt kõnekeelsemalt basha või kõrgemalt-ametlikumalt fandem. Või hadratak, kui astute sisse politseijaoskonda ja kõnetate seal toolis istujat kui lihtsalt ametnikku.

“Ya, brins!” viskab seesama taksojuht poisile bensiinijaamas, kes ta paaki täidab, või hõikab tervituseks kolleegile mööda sõitvas taksos. Prints, krahv või mida iganes siia eesti keeles võiks öelda, kuid tegemist on eriti madala slängiga, mis kasutusel ütleme et madalama klassi rahva hulgas, kuigi naljatoonil ka veidi laiemalt. Vennad või lähedased sõbrad omavahel võivad nii kelmikalt hõikuda, või kodutute mõõtu rahvas, kel võib ju puudu olla maisest kraamist kuid ega sellepärast veel eneseväärikusest.

“Kas väljendit “kuule, mees!” või “kuule, naine!” siis Egiptuses ei eksisteerigi,” pärin mina lihtsama läbiajamise huvides. Näiteks üritad endale turutänaval teed teha – pole seal mingeid fandemeid ega vaevalt madamesidki…

No, vend õele või mees oma naisele ehk võiks familiaarselt pillata: “ya, sett!” ehk “kuule, naiska!” kui millegi üle vaidluseks läheb. Kuid tänaval võib sellise eest kolki saada, või igal juhul äärmiselt jäise pilgu. Viisakamal turutänaval päästab siiski moslemite väljend hagg (mehele)-hagga (naisele). Egiptuse kirjapildis hagg, standardpildis hajj on  moslemite püha palverännak ja ühtlasi kõnetusviis nende tarvis, kes on sellise rännaku läbi teinud. Laiemalt aga igasuguseks (üldjuhul) endast vanema inimese lugupidavaks kõnetamiseks konservatiivsemat sorti tänaval või ka koduseinte vahel, millisel juhul nagu antaks mõista, et eeldatakse, et kõnetatav ongi sellise rännaku läbi teinud (olgu ta siis tegelikult või pole).

Ya hagga!” hõiskab Teispool kõnetorru, kui helistab oma sügavkristlasest õele, ja jätkab siis naeru pugistades kõne tegelikul teemal. Nii et vägagi levinud ja käepärane väljend.

Päris sügavusklikud moslemid kasutavad omavahelises kõnepruugis ka väljendeid õde ja vend – ocht ja ahu, kuid see siis eeldab kõnelejaid, kes vähemalt pikka habet, murumütsikest ja, teiselt poolt, niqabit või eriti kombekat hegabit kannavad. Nemad omavahel on ühed Jumala lapsed, õeksed-vennaksed kõik.

Lõpuks, pikka aega ei saanud ma aru, miks Teispool Ühele või Kahele aeg-ajalt kärgatab: “Ya, oumi!”… ??? Omm-ommi tähendab ju araabia keeles: ema-minu ema. Kas tegemist on mingi laiema väljendiga, millele eesti keeles võiks vastata nt: eit? “Kuule, eit!” võib ju hea kujutlusvõimega inimene viieaastasele põhimõtteliselt poetada küll?

Sõnastikust leidsin seejärel, et oum tähendab ühtlasi harimata matsi….

“Ei iial!” ütleb Teispool resoluutselt. Selge – selle harimata matsi eest võib tänavaoludes ka nuga saada. (Pole välistatud!) Kuid kui lühike ja konkreetne omm [oumm] tähendab tõesti ema, siis pehmem ja pikema kõlaga oum [ouum] hoopiski “tõuse püsti, tee ruumi” või umbes nii. Mõistatus lahendatud!  : -)

(Kirjutasin siia o ja u kõrvuti sellepärast, et kuulmise järgi on suht võimatu vahet teha, kumba neis kahes sõnas just hääldatakse. Midagi nende kahe vahepealset minu arust või siis läheb o sujuvalt üle u-ks.)

***

Nii, sajidati we sadati – selleks korraks kõik!

🙂

Advertisements

2 thoughts on “Kuidas kõnetada egiptlast

  1. Mõnus lugemine. Tänan. Üks omapoolne tähelepanek ka. Olen kuulnud abielumehi nimetamas oma naisi “akuuma” (valitsus) ja vahel ka “shurta” (politsei). Näiteks istutakse meestega coffe-shopis ja naine helistab, et vaja koju tulla. Ega valitsuse vastu saa hakata ja tuleb minna 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s