Naabrinaise surm

Elu polegi lõputu, eks. Kuigi mis sest pikalt ikka, see lugu nagu ikka on lihtsalt kohalike kommete kajastamiseks.

Üleeile hommikul nimelt, moslemite ramadanipaast oli päev varem lõppenud ja kolmepäevased pidustused sel puhul täies hoos, märkasin rõdul lilli kastes, et meist üle tänava seisab rühmiti ebaharilikul hulgal galabeyades mehi, täiesti vaikselt ja ümbritsetud täieliku vaikusega. Oleks mingi tüli või jama, oleks seda kisast kuulda. Minus tärkas kahtlus…

“Kuule, kas naabrite pool on keegi surnud,” läksin kööki tagasi. Oli veel hommikukohvi aeg. “Nii palju mehi sinna kogunenud.”

IMGP1952x

Teispool läks rõdule piiluma, muutus mõtlikuks ja otsis kapist pikad püksid, et minna alla isa teavitama. “Ära täna palun rõdule mine,” heitis ta pilgu minu (hommikul heatujuliselt valitud) korallpunasele t-särgile.

“Kas panen midagi tumedamat selga, ” pakkusin ise lahkelt. Ikkagi otse üle tänava naabrid ju.

“Ei, seda pole vaja, aga ära rõdul niiviisi väga vilgu.”

Otsisin siiski ühe porikarva särgi, sest tahtsin ju vähemalt ukse vahelt piiluda. 😉

Lapsed said ka käsu Tom & Jerry heli nii maha keerata, kui just andis, kuna rõduuksed on ju selle kuumaga pärani lahti. Ning leinajate poolsel majaküljel lükkasime päikeseribid ontlikult kinni, et midagi sobimatut sealt ei kostuks ega kumaks.

Kuid mul oli ka masinatäis tüdrukute voodipesu parasjagu tsüklit lõpetamas – vaarikapunased linad valgemummuliste satsidega… Kui sellised rõdult alla riputada, oleks nagu pulmad või muu pidu majas! Teispool arvas, et ehk see pesu päevakese ootab? No seda nüüd ka ei. Lõpuks leppisime, et riputan kõige ette ühe täiesti valge kuiva lina, ja selle taha vargsi kogu muu vikerkaare. Asi laheneski lõpuks nii, et kui leinajad olid kirstuga lahkunud, riputasin pesu valge varjus välja, ja kui nad lõpuks mitme tunni pärast naasid, oli see juba kuiv ja nöörid ontlikult tühjad.

Vahepeal aga läksid Teispool isaga uurima, milles asi. Selgus, et surnud oli mitte lausa naabrinaine, aga naabrinaise mehe õde, kes on siiski ka naaber, lihtsalt veidi kaugema järgu naaber. Igatahes selline, kellega ka teretatakse ja kelle peresündmustes nagu pulmad ja matused viisakusest osaletakse. Järelikult võttis äi Teispoole sappa ja nad läksid osalema viisakasse kaastundeseisakusse maja ees. Kellegi surmast kuuldes, kes on kas sugulane või muu taoline tuttav, on nimelt viisakas esimesel võimalusel kohe jätta muu päevane tegevus ning koguneda lahkunu kodu juurde. Kas seal just abi vajatakse, aga viisakas on näidata, et oled abiks valmis ja et hoolid.

Et päev oli kuum, koonduti rühmiti sobivate lähimate puude varju, kuhu vanemate meeste tarvis abivalmilt ka toole toodi.

Umbes tunni aja pärast peatusid maja kõrval kaks minibussi, kust pudenes välja veel paarkümmend meest, ilmselt kusagil kaugemal elavad sugulased. Perekonda esindab ju harilikult kas perepea – isa, või siis vanem poeg, igatahes enamasti meesterahvas. Naised jäävad koju või kes muu kantseldakski lapsi (lapsi Egiptuses matustele kaasa ei võeta).

Mingil hetkel enne esimest järgmist ehk keskpäevast palvet siis liikus kirst kandjate õlul lähimasse mosheesse ja kõik moslemitest leinajad koos sellega. Teispool ja äi naasid koju ning jätkasid päevatoimetustega.

IMGP1953x

Kuid õhtu eel kogunesid leinajad veel korra, eriti need, kel päeval siiski polnud mahti tulla. Siis asetatakse maja ette tänavale või muude sobivasse kohta (võib ka tellida spetsiaalse telgi) ridamisi toolid, nägudega vastakuti, ning spetsiaalne eestkõneleja loeb kadunu heaks palvet, väikeste vaheaegadega terve õhtu. Heasoovijad tulevad, avaldavad kaastunnet lahkunu meessugulastele, kes samas seisavad, kuulavad palvet, võib-olla joovad tassi kibemusta kohvi või mida just pakutakse, ja palve vaheajal lahkuvad taas, et teha ruumi uutele tulijatele, või kes just kuidas – küla vanameestele on seegi üks seltsielu vorme nagu pulmadki, ehk et nemad küll väga ei kiirusta.
***

Esimest korda tulid matused meile päris nii lähedale. Kuid esimest korda ka nägin, et ka naise surma puhul koguneb nii palju mehi austust avaldama. Muidugi, see oli kellegi mehe naine, ehk et tuldi kaastunnet avaldama tema abikaasale. Kuid miskipärast olin arvanud, et suured matused on ainult meestel, isegi ei tea miks. Naine ju nagu pole siin avalik olend.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s