Kurja kättemaksu embusest teid hüüan…

Eesti päevalehtede stiilis dramaatilised pealkirjad ei tule mul ikka veel päris hästi välja, aga lubage üritada, eks. 🙂
Tulen tegelikult just värskelt võitlusareenilt Trip.ee-st, kus Nepaali ja Tai asjatundjad ajalehe- ja teleuudiste põhjal panevad paika Egiptuse turvaolukorda käesoleva aasta oktoobris ja novembris (ehk 2-3 kolme kuu pärast). Miks küll ükski juhtiv Lähis-Ida suunitlusega thinktank neid ei palka? Olen vaprast vastamisest nii väsinud, et pidin kolm guaavi ära sööma, et näpud taas joosta jõuaksid. Guaavi hooaeg meil siin just kestab ja tühjalt seisva naabermaja veerde on keegi kunagi istutanud guaavipuu, mis oma viljadest rasked oksad toetab just samale naabermaja katusele, kus Teispoolel on pisike mesilasemade kasvandus. Ehk et ta iga päev viib sinna mesilastoitu, aga tagasi toob guaave. Üks ja Kaks on vä-äga rahul!

IMGP1986x
Muus osas istume praegu (sarnaselt enamike egiptlastega) kodus nagu mutid urus. Ega meie kandis küll midagi eriti toimu, peale ühe pulmapeo eile õhtul, kuid teed ja tänavad on ettemääramatu koht, kus igatsugu rahvast liigub või siis ei liigu (=ummik). Ei ole just parim aeg pereväljasõitudeks.

Oleme roosad ja rõõsad, tõsi silmad jooksevad vett rohkest teleka ja arvuti vahet jooksmisest, kuid vähemalt on argipäevas taas põnevust.  Meie kapid on pilgeni täis, toidupoed töötavad 24 tundi päevas, kuigi 19.00-06.00 kestab üldine liikumiskeeld, aga ärge küsige kuidas siis nii – Egiptus! 🙂 Raha teadaolevalt pole lõppenud ei pankadest ega isegi pangakapikestest. Autod vuravad ja bussid sõidavad, kuigi rongide suhtes ma nüüd hetkel pole kindel. Ja ilmselt ei ole eriti palju neid, kes täna midagi nii pakiliselt toimetama peaks, et kusagile teele asuvad. Kogemusest õpitakse ja päevadel nagu eile, täna ja küllap ka homme, püsib egiptlane lihtsalt rahulikutl teleri ees. P.S. Siinkohal tervitus Kairosse, Raba’a al-Adaweya piirkonna elanikele, kes ilmselt naudivad vastupidist olukorda – üle mitme-setme nädala on neil ometigi võimalus koos perekondade ja lastega rahulikult ja midagi kartmata kodudest väljuda asju ajama või kasvõi lihtsalt värsket õhku nautima. Kas nad seda just täna-homme teevad, kuid ehk lähipäevil siiski?

Lugesin minagi Postimehest Catherine Ashtoni kuut meedet demokraatia taastamiseks Egiptuses, osundan artiklist:
kuus-meedet-demokraatia-taastamiseks-egiptuses

Esiteks. Egiptus vajab kaasavat poliitilist protsessi. Inimestel peab tekkima tunne, et nad on aktiivsed osalejad selle võimsa riigi tulevikus. Protsessi tuleb kaasata kõik vähegi märkimisväärsed rühmad. …
Teiseks. See nõuab ka usalduse suurendamist, omavahelist suhtlemist ja eelkõige üksteise mõistmist. Teeme ka edaspidi kõik endast oleneva selle protsessi toetamiseks.
Kolmandaks. Riik vajab põhiseadust, mis hõlmab kontroll- ja tasakaalustamismeetmeid, et tagada kõigi Egiptuse kodanike õiguste kaitse. Riik vajab täieõiguslikku tsiviilvalitsust.
Neljandaks. Viimaste nädalate jooksul aset leidnud kohutav vägivald peab lõppema. Poliitilisi vastuolusid ei saa jõuga lahendada, …
Viiendaks. Omavolilised vahistamised ja muul viisil ahistamine peab lõppema. Sellisel käitumisel ei ole demokraatlikus ühiskonnas kohta. Kinnipeetavad, kellele ei ole esitatud tõsiseid süüdistusi, tuleb vabastada. Samuti tuleb tagada meediavabadus. Ajakirjanikke ei tohiks karistada nende ameti tõttu ning ringhäälingumeedial tuleks võimaldada tegutseda ilma pideva ahistamis- ja omavolilise sulgemise ohuta.
Kuuendaks. Paari järgmise kuu jooksul tuleks nimetatud põhimõtete alusel korraldada vabad valimised.

Midagi ei olegi öelda, kõik on ilus ja kena ju? Kuid kuuest kolm punkti on juba nagunii kavas, ja ülejäänud kolm on ka väga toredad punktid, lihtsalt et nende väljapakkumine ja elluviimine on kaks ise asja. Kuidas tekitada üleöö usaldus ja mõistmine (sisuliselt) verivaenlaste vahel? Kuidas tagada vägivalla lõppemine, kui sellele õhutajaid lasta vabalt ringi joosta? Ning kuidas vaigistada lõrisevat koera tema vastu vägivalda kasutamata? Kindlasti on võimalik, aga kes ning kuidas seda ikkagi teeks, kui nädal nädala järel saabub üks saadik ja lahkub teine, kuid hiilgavat ideed pole kaasas ühelgi?

Valimiste korraldamine pole ka üldiselt probleem, kuid leida kuue kuuga suurepärased tugevad riiki edasi viivad juhid sealt, kus 30 aastat on üritatud vaakumit tekitada? Valimiste probleem nagu ikka on mitte ürituses, aga kandidaatides.

Vägivald ei ole loomulikult hea lahendus, sest ta üldiselt sünnitab vastuvägivalda. Armee oma lükkega kindlasti kaotas fänne ja võitis juurde kõhklevaid südameid. Kuid ka arenenud riikides on meil kalduvus ühel hetkel alla anda, ja kasutada lihtsalt jõudu. Me ikka paneme ka inimesi kartsa ja vangi ja tühjendame politsei abil linnaruumi seda tõepoolest täiesti rahulikult (näiteks) okupeerivatest inimestest lihtsalt sellepärast, et nad halvavad linna igapäevast tomimist. Ka Rabaa al-Adaweya (lennuväljaga samasse suunda jäävas Kairo linnaosas) ja al-Nadaa (Kairo ülikooli ja loomaaia kõrval) väljakute demonstratsioonid valmistasid pealinnale märkimisväärset ebamugavust, kuna Kairos on olulised liiklusteed niigi üle koormatud.  Ning sealt kostis iga päev sajatusi ülejäänud egiptlaste suunas ja elu hinnaga oma ideede eest seismise lubadusi. Minu arust, kui inimene oma elu paneb millegi eest kaubaks, siis peab olema tegemist psüühilise afektiseisundiga ehk et ta pole enam päris terve mõistuse juures. Kuid sel juhul ta muutub ülejäänute jaoks üpris ohtlikuks elemendiks, kes ise ennast enam ei kontrolli.

Kas sõjavägi oleks ka kuidagi teisiti läheneda saanud, ma ei tea. Meil pole nende pikka kogemust moslemiterrorismiga võitlemisel, siis kindlasti ka suhtlemisel. Ehk peaks oletama, et nad tunnevad subjekti paremini kui meie, või paremini kui näiteks Angela Merkel või Francois Hollande, kellest ma ei tea, kas nad isegi on Egiptuses käinud, või kui on käinud, siis kas on limost värskesse õhku tegelikult väljunud? Egiptuse vanameestega tänaval nalja visanud ja teed joonud? Inimestena me oleme ju ka tegelikult loomaliik, just nagu kõrgele edasi arenenud, kuid võib-olla mitte päris nii kõrgele, kui ise arvame.  Loomsus meis tõstab ka ikka veel pead, julgemini seal, kus teda on vähem treenitud Kõrval! kõndima. Kuid loomaga tegelikult ju ei saa rääkida? Teda saab dresseerida, küpsisega meelitada. Kuid vahel on ka vaja näidata, kes on peremees – küsige hobusekasvatajate (või lapsevanemate) käest!

Võib-olla niisiis teadis sõjavägi, et rääkimine ei toimi. Võib-olla olid neil muud motiivid või pikem plaan, mille üks jupike see praegune kõik on; kuid nii ei saa ju päriselt analüüsida ega hinnata. Sest lihtsalt ei tea.

Igatahes on ilmselgelt näha, et tänavatel puhkenud vägivalla allikateks on need samad tsiviilisikud, kelle elude pärast arenenud maailm oma pehmetelt diivanitelt jälgides nii väga kardab.  Täna näiteks tabas telekaamera läbi keskse Zamaleki linnaosa moslemivennaskonna pooldajate demonstratsioonile kõndijate hulgast kaltsudes kuid automaadiga mehe, kes sellest huupi läbi sillapiirete sihtis, ja ka tulistas! Kuid teisel pool on elamud… täiesti vaikne Kairo linnaosa, mis harilikult jääb kõigest kõrvale ja pole ühegi jõugrupi selge territoorium. Eesti saatkond asub siin ja muud samasugust.

BBC reporterid on täna ka tasakaalukamad olnud ja nende hinnangul on nad näinud relvi mõlema poole esindajate – nii vennaskonna pooldajate kui (loomulikult) turvajõudude käes.

Selge on ka see, et Rabaa al-Adaweyal ei pidanud hukkuma ega isegi kannatama keegi, kes seda meelega ei soovinud – nii pikalt ette jagati hoiatusi, ning ka veekahureid ja pisargaasi peaksin mina suhteliselt pehmeks, kuigi kategooriliseks alguseks. Need ei tapa ka kedagi. Või mida sina teeksid, kui keegi tuleb ja istub su ukse ette maha (täiesti rahumeelselt!) ja siis nädalaid keeldub sealt lahkumast? Kas säilitaksid täielikult zen-suhtumise? Telepildis oli näha küpses eas perekonda – hegabis naine, iseloomuliku habemega mees – väljakult lahkumas, kui see juba lage oli, käes suured kompsud, ja turvajõude, kelle vahelt nad läbi kõndisid, neile ohutut suunda kätte viipamas. Tulevahetus ja muu võitlus (palju erutavam ju kui mistahes Nintendo või Wii või 3D!) tekkis alles seal, kus selle keegi algatas; ei tea küll, kes.

Ehk et nagu ikka täidab tänavaid eeskätt  testosterooni tulvil nooremapoolne meessugu, lisaks siin-seal tundmatu päritolu ja eesmärgiga relvastatud salgakesi. Relvi liigub Egiptuses üsna vabalt, neid tuuakse sisse kuuldavasti nii lõunast kui läänest. Kuid kui noored tüdinevad kergesti, siis usk on pikema jonni punkt. Kuidas seekord asi edasi kulgeb, niisiis ei teagi, ei oska ennustada. Oleme kõrvad ja silmad koos teiega. 🙂 On riike, kus perestroika algas varemgi kui Eestis, kuid ühele poole pole asjaga saadud siiani. Kas ka Egiptuses nii kaua aega läheb, ja nii palju kordusvaatusi tuleb… see kõik on igatahes äärmiselt huvitav. Demokraatia sünnivalud, otse meie silme all, ja lisame sellele ka islami sisevõitluse, mida käimasolev ju samuti kaudselt on. Mis saab olema islami aktsepteeritud koht ja roll Egiptuse avalikus ruumis, kuhu tema piir lükkub või taandub, on sestap isegi maailma mastaabis veidi oluline. 😉

***

Meil siin on jälle kuumalaine, kuid september paistab juba ja lubab leevendust. Armastan sügist Egiptuses – pikki laisku hommikusööke terrassil, kus on veel keskpäevani just parasjagu (kuid mitte enam liiga) soe.

Advertisements

7 thoughts on “Kurja kättemaksu embusest teid hüüan…

  1. Aitah! Kas Te ei saa saata seda kirjutist Eesti meediasse? Seal on kull palju emotsionaalset juttu ning hirmsaid fotosid – mis kahtlemata on hirmutavad – kuid puudub intellgentne analuus.

  2. Väga huvitav lugemine, aitäh. Meediale, eriti lpäevaehtedele- veebidele, tasub sellist lugu pakkuda kindlasti, ajad ja inimesed muutuvad!

  3. Pia tõesti saada see Postimehele või kuskile, kus on edumeelne juhtkond, kunagi oli mul tuttav Kalle Muuli mingi lehe eesotsa, aga ei tea, milliseid mõtteid tema täna mõlgutab ja kõik sõltub, kui vabad käed on meie avalikul meedial. Sul võib õigus olla, et nad ei tahagi tõde teada ja avaldada…Nad on ju ikkagi Eesti riigi “abad häälekandjad”….

    • Ma vist olen liiga karvane sellele auditooriumile, aga ma ka ei viitsi siledam olla. 🙂 Ega nad ju ei maksa ka midagi, aga sooja tunnet südamesse saab siit blogist lihtsamini. 😉 Ühesugused leiavad üksteist vms.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s