Progress report: MIDWAY

Kriisiolukordades peab ikka kommunikatsioon toimima, veel palju vilkamalt kui argipäeviti. Mõtlesingi siis, et annan ikka märku, kuidas meil siin läheb – kellele sooja ja turvalise tunde loomiseks, kellele hammaste krigistamiseks, et nii halvasti polegi läinud, kui loodeti. 😛 Piinlik koht nimega Egiptus on maamuna peal alles, ja endiselt leidub eestlasi, kes säherduses kohas käivad täis tegemas meie väikese rahva suurt nime… Inimeste teed on imelikud! 😎

Aga siis, et… Kas meil siin toimus kunagi midagi?? Keegi mäletab? Meie küll mitte! Millal see nüüd oligi? Blogipostituste järgi vaatan, et umbes kaks nädalat tagasi.

Üleeile käisime lastega linnas, maha põletatud KFC/MOOMEN oli endiselt suletud, aga fassaadil ilutses paljulubavalt:

“Varsti avame: MIDWAY

Kõrvalmaja KFC-ga oli kõik korras ja lastele sobib see ka, kuid just oli ära läinud elekter, minu arust on see juba kolmas kord meil nende trepilt tagasi pöörduda sama asja pärast. Millal jääb meelde, et Vodafone’i tänava ärikvartalis läheb elekter ära hommikuti, just kontori avamise kellaajaks; kauba- ja restoranitänavatel hilisel pärastlõunal, kui need õnneks suhteliselt tühjad on; ja kui sinna päikeseloojanguks vool naaseb, läheb pimedaks perifeerias, nagu nt meie külake ja tänavake äärelinna servas. Voolu kokkuhoid on öko!

Delivery poiss oli kas oma küla poiss või sugulane või harilik empaatiline egiptlane, tont seda teab – küsis Teispoole mobla numbri ja lubas helistada, kui vool naaseb. Helistaski ka, kuid meie istusime sel hetkel juba laua taga – verivärskes lahmakas Liibanoni köögiga restoranis Hawa Beirut, mis on nii uus, et nad polegi veel ametlikult avatud. Soft opening, nagu kelner häbelikult teatas. Järelikult just selle suve investeering.

Laudu oli ruumis umbes sajale, ja need olid kõik täis ka, nagu ka kõrvalmajas asuvas kahekordses, juba vanas ja tuntud kohvikus, kuhu tegelikult olime suundunud. Kui rahval on raha restoranides istuda, siis… on tal ju raha? 🙂

Kuuldes, et “välismaalased” lauas istuvad ja pika mokaga süüa ootavad, tuli peakokk ise meiega rääkima ja arvamust uurima, selline mittearaabiapärane heledapäine albiino, aga ehe liibanoni aktsent suus. Vahetasid Teispoolega äritausta ja asjatundmust. 😛 Selline 70 töötajaga tõsine ketirestoran.

Ka Hawa’s oli elekter ära, kuid saalis oli alles valge ja pimedamatesse ruumikestessa nagu tualetid jms olid paigaldatud avariilambikesed. Süüa tehakse ehtsas köögis muidugi gaasiga… kõik toimis.  Üks ja Kaks jäid igatahes rahule ja nurusid seal viibitud tunnikese jooksul kolm korda edasilükkamatult “pissile” tualetti, kus olid imekenad mustrilised vasest kraanikausid ja seinal nupuga vedelseebipudel. Kolm korda võite arvata, mis oli käikude tegelik põhjus. 😀

Kahtlemata täiendab see kohake niisiis meie linnakese glamuursemat ajaviitmispoolt, mis seni piirdus peamiselt kohvikute (nt “Eros”) ja kiirtoidukettidega.

https://www.facebook.com/groups/hawabeirut/
(Vabandan, link avaneb ainult FB kasutajatele)

Kohe linna jõudes, Teispool käis pagarikojast leiba toomas, möödus meist, muuseas, nikaabis naisterahvas, ja siis käe alt kinni hoides veel kaks tükki. Pöörasime põiktänavasse – veel kaks nikaabi ja käest kinni hoides nikaab ja hegab… Nii vähe kui rahvast hetkel tänavail oli, tundus, et nikaabinaisi on mitte vähemaks jäänud (Teispoole optimistliku lootuse põhjal), vaid pigem juurde tulnud? Võib-olla salafide Valguspartei toel tunnevad nad end hoopis tõeliste revolutsiooni toetajatena nüüd?

Samas on ikka tore tunne, kui võimalikult rohkem inimesi tunneb end piisavalt turvaliselt selleks, et linnas kasvõi üksi ringi kõndida, nagu see ju kogu aeg ongi olnud.

***
Homme seisab meil ees veel üks põnev asjaajamine – nimelt kohtumine Menufeja politseipealikuga. Maavanema aset hetkel täitev mees on nimelt see ainuke instants, kes oma kõikvõimsa allkirja ja (võib-olla) templi jõul suudaks garanteerida Kahe ületoomise õega samasse kooli, kuhu soovib sisse saada, selgus et, vähemalt pool linna. Kuna katseid siin ei korraldata (ainult elementaarne 5minutiline test-vestlus), siis järjekord on rangelt vanuseline ja eespool on puha kuueaastased! Sama jama koolidega igal pool…

Kui siis aga neljapäeval keskpäeva paiku maavalitsuse tuttuude kõrgesse hoonesse jõudsime, laiutati seal juba käsi – nädalalõpp ju! asjamehed on juba lahkunud, aga tulge niisiis laupäeva hommikul uuesti.

***
Ja Teispoolel on aga jälle mesilaste ümberkolimise aeg – Vahemere-äärsest Kafr Sheikhi maakonnast kõrbemaantee äärsesse Sadati tööstuslinna, st selle külje alla, kus asuvad need 2011 jaanuaris siingi blogis külastatud tohutud puuviljaaiad – sadu ruutkilomeetreid puuvilju kasvamas keset hoolega niisutatavat kõrbe. Järgmine mesi tuleb niisiis banaanimesi! Teispool on juba ette kurb. “Liiga tume!” Tumedale (meie mõistes karamellikarva) meele pole Egiptuses turgu, kuna siinne tarbija hindab mee kvaliteeti selle värvi järgi – mida lahjem värv, seda parem mesi (tema arvates). Selline suhkrusiirupi moodi kahvatu oleks siis nagu parim. Mina aga limpsan juba ette keelt: banaanimesi – mmmm…!

Kõike head ja magusat teilegi! 😀

Advertisements

One thought on “Progress report: MIDWAY

  1. Rõõm lugeda, et rahulik teil seal 🙂 Ja,e t te ei pea hirmus elama! Loodame, et kevadeks on asi nii palju juba rahunenud, et ise julgeks ka oma teekonna sinnakanti sihtida.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s