Robinsonaad jätkub – minu limecellotegu

Ega ainult lapsed pea näputööd nautima, eks. Talvel Eestis käies puutus mulle pihku vististi Pere ja Kodu vms ajakirja vahel avaldatud koduste napsude vihikuke ja seda sirvides mõtlesin – muidugi! Miks ma ei peaks tegema ise limoncellot, kui elan otse tsitruseliste kasvatuspiirkonnas, et mitte öelda – nende kasvatamise tänaval?

Ideest teostuseni kulus siiski mõnevõrra aega, kuna suurim pudelikael meie elus siin on Teispool, kellel lasuvad kõik perekonna transpordikohustused. (Esmakordselt elus rooli – Egiptuses! mõtlen selle projekti võimalikkusest juba pikemat aega. :D)

Igatahes vastu Ühe sünnipäeva ja esimest koolipäeva millalgi, kui kõikides joogikappides haigutas juba väga põhjalik tühjus, võttis Teispool end kätte ja lisaks pudelile veinile lõunasöögi kõrvale märkas tuua ka ammu palutud pudelikese paremat sorti ehk shotlaste litsentsi alusel toodetavat kohalikku ID viina. 0,5 l tegi purgipõhja just märjaks ja natuke peale, aga alustuseks asi seegi.

Veel tõi ta kilo laime. Miskipärast arvasin, et just kohalik laim on kõige aromaatsem frukt, millega saab parima tulemuse. Kuid vist mitte. Laim on nimelt ühtlasi üliõhukese koorega. Seda lõigatud ma ei saanudki, ja hoopis riivisin (veebis miskid ameeriklased olid ka riivinud).

Limoncelloteos mingeid erilisi nippe muidu pole – värviline osa koorest ära hööveldada ja jätta viina sisse seisma vähemalt nädalaks, aga mahedam pidi tulema kui isegi 4-5-6 nädalaks. Ning siis keeta siirup ja segada kõik see kokku, põhimõtteliselt maitse järgi siirupit sekka timmides.

IMGP2039x

Teise päeva ettevaatlik proovinaps oligi päris OK, kuid et oodata kästi nädal aega, siis rahumeeli just nii kaua ootasingi. Ning kui seejärel kõik kokku segasin, oli tulemus ausalt öelda üsna mõru. St joodav, kuid “eriti hõrgu” asemel “natuke mõru”, mis ei olnud see, mida ma soovisin.

Ehk et kui veebijuhendi pildilt on näha, et itaallased koore riivimise asemel koort hööveldavad, siis tuleb seda tõsiselt võtta. Ma seda tegelikult algusest peale natuke kartsin ka (kuna itaallased võtavad oma toidundust äärmiselt tõsiselt), kuid midagi ei jäänud üle, sest laimi küljest seda õhkõhukest nahka hööveldada – soovin edu! 🙂

Järgmine kord niisiis proovin ikka päris kollaseid sidruneid, nii orgaanilisi, kui võimalik :), ja hööveldan suure hoolega.

Siiski, kui härmatanud klaasi sisse veidi valada, siis kuumal päeval nautimiseks sai piisavalt hea rüübe, parem ikka kui puhas viin ja jälle natuke vaheldust. Ms, kas teiega ka on juhtunud, et enne degusteerimist on selline pilt nagu all vasakul, ja peale degusteerimist selline nagu all paremal??

😉

IMGP2029xIMGP2030x

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s