Eesti TV3 Menoufejas

Tänapäevased võimalused on ulatuslikult muutmas jõusuhteid maailmas, muuhulgas seda, mis on meedia või kus on meedia. Või kus on uudised, eks. 😉 Enam ei ole nii, et astud sisse, torkad kaamera inimese külmkappi ja näitad kasvõi tervele maailmale, ise kordagi sama terrori all kannatamata… Külmkapi omanikul on nüüd täpselt samasugused võimalused sind tagasi näidata! kui ehk et mitte päris sama arvukale auditooriumile (parimate tegijate jaoks muidugi pole seegi probleem, kuid nii enda taolistest rääkides). 😛

Ühesõnaga viibis läinud nädalal Egiptuses Eesti ajakirjanike võiks öelda dessant, millest suurem osa tuli ja ka jäi Hurghadasse, kuid üksikud julgemad, et mitte öelda TV3, jõudsid välja Kairosse ja isegi meile siia – Menoufejasse!

Ja ma ei tea, kus see nende uudislugu siis nüüd on või kuhu jääb, aga meediamaailmas on konkurents karm, ja kes ees see mees. Mina essa! 😎

Ikka on ju tore näidata eestlastele, kes ehk Egiptuses polegi käinud, või ei olegi oma hotellist välja tulnud, kuidas meie siin maakolkas elame, kenade lopsakate sõnnikukuhilate ning muu floora ja faunaga ümbritsetult? Arvasite et Egiptus on üks kõrb kõik? Säh teile!

Sestap, kui TV3 meilis ja kenasti küsis, olime lahkesti nõus. Kokkulepitud hommikul saatsime neile omalt poolt transfeeri vastu – kogenud ja turvalise taksojuhi päris oma suguvõsast (loomulikult), keda ka ise kasutame seetõttu, et ta on väheseid juhte, kelle sõidustiil mind kiljuma ei aja (olen tegelikult väga ja vägagi alalhoidliku loomuga inimene). Maalisime hoolikalt isegi nimesildi kaasa – just sellise, millega harilikult komöödiafilmides turiste Kairo lennujaamas oodatakse, kuigi päris elus muidugi ka. Pärast selgus, et ka vastuvõttev turismifirma Kairos saatis lennujaama (samuti sildiga) vastuvõtja, kuid ega sellest pole ju ka midagi kui tulijad end kohe topelt teretulnutena tunnevad?

Kuid meil siis muidugi vedas, et ka meie saadetud juht oli ammu enne õiget aega ootevalmis ja teletiim ei läinud vale marsruudi õnge ehk lihtsalt hotelli magama.

Mis nägu nad olid siia sõites, me täpselt ei tea ja fotosüüdistust selle kohta ka pole. Mõned asjad võivad ju ka kujutlusvõime hooleks jääda? Meile igatahes tundus, et tapvast väsimusest hoolimata nad siiasõitu päriselt ei kahetsenud. Väga palju meediavabadust neile siin ei pakutud – kolgas on kolgas ja siin kehtivad omad reeglid. Kuid  reedeõhtuste Seitsmeste Kairo uudistest oli näha, et kaks suur linnukest siiski said nad hiljem pealinnas kirja – koos tankide ja sõduritega pildile said ning armee ülemjuhataja portreega plakatid ka pildile said. Meie tänaval me lubasime neil ka ühe poekese puhul katsetada, kus ülemjuhataja portree uhkelt väljas oli, kuid sealt olla nad pikema jututa minema saadetud räige spionaazhikahtlustusega. Hea et tuttav mees kaasas oli ja veel tervelt pääsesid! Sest silmatorkavalt blond naine koos suure telekaamera ja oma operaatoriga, erksalt rohelise-kollasekirju taksoga riigis ringi liikumas ja inimesi avalikult kõnetamas ja filmimas – see ju on täpselt väga spioonipärane, on ju? Meile ka nii tundus, ja me küll igati hoiatasime, aga… ega arga hunti telejaamad vist tööle ei palkakski?

TV3 Eve ja Urmas mei

TV3 Eve ja Urmas meie õuel

Paar tundi siia-sinna kulus kiirelt, algul andsime kaugelt tulnutele ka natuke süüa – kindlat hitti ehk fetiiripitsat ja kuna see on selline kuiv kraam, siis kõrvale rukolasalatit kurgi ja äädikakastmega. Ise mõtlesin, et esimese asjana öeldakse igale turistile kindlasti – 1) ära sa joogi sisse jääd küsi ja 2) ära sa salatit söö! Pesin seda salatit kohe mitu korda ja lõpuks veel loputasin filtreeritud veega. Ikka Euroopast värskelt saabunud kõhtudele mõeldes. Aga vist läks õnneks. Kuid Coca-Colat eestlased ei joo. (Kas te seda üldse enam ei joo? Mitte? Kunagi?) Palusime autojuhil külalistele midagi juua osta – mahla ja vett, kuna tee siia ju ikkagi pikk ning kuumus ja tolm ajab janutama. Kuid too ostis ikkagi vett ja koolat, no selle koola me saime pärast ise ära juua.

Ja Birelli nad ka ei tahtnud. Me igatahes väga püüdsime! Isegi toad olid koristatud viimase viie aasta kõige puhtamaks. Nii puhtaks, nagu nad saavad ainult umbes kaks korda aastas – jõuludeks ja kui eestlasi on küll oodata. Igal muul ajal, teab iga Egiptuse resident hästi, et loodusjõudude vastu inimene siiski ei saa. Mis akna kaudu tuppa tulla tahab, see kõik kindlasti ka tuleb, ning nurkadesse ja põrandale vedelema jääb. Ja kui veel oled abielus inimesega, kes poole kohaga on alustav mesinik ehk tegelikult loomakasvataja?

Esikunurk külaliste eel

Esikunurk külaliste eel

Esikunurk harilikul päeval

Esikunurk harilikul päeval

Külaliste puhuks aga siis pesime põrandad, pesime seinad (jah!), ning Teispool tegi vabatahtlikult korda oma kapipealse esikunurgas ning pesi trepid ja rõdu. Ta on vahetevahel ikka haruldaselt mõistev hing! Tegelikult, kui mõelda, siis telekaamera küllatulek võrdubki mitte niivõrd Kristuse sünni (mis kordub igal aastal) kui pigem isegi tema ilmumise tähistamisega – juhtub mõnele kord elus, aga paljudele ei iial! On muidugi ka selliseid, kes ekraanil virvendavad lausa iga päev, aga need on hoopis teisest ooperist – kas töötavad sellel alal või on mingeid seemneid söönud, või…

Ostsime ka karbitäie uusi mahlaklaase. Viimasest kolmest karbitäiest oli järel nimelt ainult üks klaas – sellest joob Teispool teed. Kuni meil veel köögikappe tegelikult pole, oleme ostnud ainult hädapäraselt vaja minevaid nõusid (enamaid poleks ju kusagile panna), kuid et mina olen pudenäpp, siis umbes kord aastas tuleb ikka jälle uued osta – tassid, taldrikud, klaasid. Ei, ma ei tao nendega Teispoolt vihahoos (mitte pärast mesinädalaid enam), lihtsalt käsitsi nõudepesu nõuab ohvreid… seep on ju libe?

Neli kõrvadega kohvitassi siiski leidsin, neid ei kasuta siin ju keegi peale minu. Said needki vist ostetud mingiks teiseks eestlaste külaskäiguks kunagi varem?

Ühesõnaga – vähemalt nädalakeseks ette oli mu elul äkki sisu ja mõte! Ma ärkasin hommikul ning mul oli tegevusplaan ja ajakava selle elluviimiseks!

Kuid see kõik on nüüd ajalugu… Hea et jõulud on ukse ees – maja on juba ette puhas! 😛 St, päris puhtaks ei saa üks lastega maakodu vist iialgi – hetk enne võtterühma jõudmist leidis mu pilk sellise fresko vahetult ukse tagant nurgast, uupsa-uups:

IMGP2228x

Väga tõetruu motiiv seejuures: kui külalised juba lahkunud olid, vaatasin miskipärast vannitoas lakke – seal oli neli suurt ämblikuvõrku, üks igas nurgas! Selline aastaaeg, et õues on juba jahe ja kärbsed kogunevad tuppa nagu liimipaberile. Ei toimi isegi vana nipp: sulgeda päikeseribid ja luua toas “päikeseloojangu” olukord. Suvel harilikult lendab selle peale terve tuba tühjaks, sest kärbes pimedas ei toimeta. Praegu aga otsivad nad selle peale mõne soojema nurgakese, kus rahulikult hommikuni tukkuda. Ning kus on kärbseid, seal on kindlasti ka ämblikke!

Kuid ega polnud see saade, kus valgete sõrmikutega tolmu kontrollitakse (ma arvan, loodan, palun, usun!).

Mida nad siis küsisid ja pärisid? Ei midagi erilist, aga ega tele mõte polegi palju rääkida, vaid hoopis palju näidata, eks ju? Tänapäeva meedia toimetab paindlikult erinevate vahenditega – lisaks suurele kaamerale ka näiteks  fotokaamera ja (kõige ohtlikematel lõikudel, keevavereliste kohalikega täidetud turutänavate lähistel) isegi läbi tuuleklaasi filmiva telefoni abil. Peamiselt vist jäädvustati meie põneva olustikuga tänavakest siin ning lastel koolis käisime ka järgi ja tee peal filmisime, mis just ette jäi. Mis sellest kõigest saatesse mahub – ootame meiegi huviga! 🙂

Pärastlõunal pakkisid külalised end uuesti autosse ja olla jõudnud sama kärmelt, napilt paari tunniga Kairosse tagasi nagu hommikul meilegi jõudsid. Ju oli transpordiasjade jumal neile armuline. 😉 Enne veel kogunesid naabrilapsed uudistama ja (mis lastel alati loomulikult välja tuleb) – poseerima!

Laste vaba aeg Menufeja moodi

Laste vaba aeg Menufeja moodi

Et siis… olgem valvel “Seitsmendal” tunnil ja tere tulemast koos võtterühmaga miniatuursele virtuaalsele külaskäigule Menoufejasse!  🙂

http://www.seitsmesed.ee/
***

P.S. Üks ja Kaks jäid väga rahule. Nad juba teavad, mis sellega kaasneb, kui emal “sõbrannad Eestist” külas käivad, ja kuigi tööasjus külalistelt me muidugi kingitusi ei oodanud, siis oli tegemist heldemat sorti inimestega – shokolaadile lisaks oli kotis ka üks eriti must leib! See pole kahjuks enam alles, kuigi muidugi ka shokolaad pole enam ammu alles. 😉

IMGP2239x

Advertisements

7 thoughts on “Eesti TV3 Menoufejas

  1. Väga vinge elu teil seal! Meedia käib kohe kodus ja puha 😀 Ma küll tahan näha seda reportaazi tv3-e poolt ka 🙂

  2. Jah. Piisab vaid Eestist lahkuda ja… 8-). Ma ise pole kindel, et ma midagi näha tahan, aga nüüd ei ole enam midagi parata! Mis tehtud, see tehtud. 😀

  3. Väga lahe! Jään suure põnevusega ootama teie juures filmitut. Näeb kõike seda millest nii palju lugenud olen ja siis oleks nagu isegi teie juures külas käinud 🙂

  4. Täna vaatasin ka veel järge ja oi kui tore oli vaadata teie pere läbi teleekraani – selline taaskohtumisrõõm oli 😀 (olgugi, et pole teid kunagi reaalis näinud, aga läbi sinu raamatu ja piltide oleks nagu ammused tuttavad juba :)) Oma perele sai ka teie pere tutvustatud 🙂 Mees naeris, et ma nii elevil nagu laps kommipoes 😀 Tervisi teile sinna Egiptimaale!

  5. 😀 Tänud kaasaelajatele! End teleekraanilt näha on väga distsiplineeriv! 😛 Aga tore oli ning ühtlasi viimane hetk – juba teist päeva sajab, kell 5 läheb pimedaks… talv tulekul! 🙂

  6. Uskumatu, et teil sajab 😀 Õnneks pole meil kordagi õnnestunud oma reisi ajal seda kogeda 🙂 Ega ei soovi ka! saab ju siit põgenetud ka palju selle jama pärast 😛

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s