Lodevuspagulase päevaraamat

 

IMGP5032x

Ei, ma pole Tõnis Lukase peale pahane ega midagi – kuidas saab pahurdada nii kaunist emakeelt kõneleva inimese peale? B-) 🙂

Või on asi selles, et IML-st/IRL-st nagu ei oskagi paremat oodata.

Igatahes, sügistuuled on ju peatselt akna taga! Hurghada kandis juba loendatakse üle lendavaid kurgesid ja pea see koolgi siis ei alga – meil siin 20. septembri paiku. Augusti kuumalained on leevenemas, kohati tundub, et juba tajun ümbritsevat taas päris normaalselt, ja võiks siis ju kirja panna, kuidas, näiteks, näeb välja ühe tõsise lodevuspagulase harilik argipäev?

Sest ega ma siin ju tööl ei käi, ega midagi. Ei ehita riiki, isegi peret enam ei kasvata.

Täna näiteks ärkasin esimest korda selle peale, et Teispool tuli hüvastijätuks musi andma. Järelikult oli kell umbes 4.30 ja tal just õige aeg välja astuda, et enne suurt palavat paarisaja kilomeetri kaugusele mesilasse jõuda ja tööga enam-vähem ühele poole saada. Koju pidi jõudma nii päikeseloojanguks nagu ikka – viie-kuue paiku; aga lõuna paiku helistas, et ikka ei tule. Kellelgi oli kriisiolukord ja vedas oma mesilasi ümber, ning Teispool läks appi. Sest siis tullakse ka temale, kui vaja.

Jõudis siis alles 11 paiku õhtul – toit oli ammu külmaks läinud ja hea veel, et mitte hapuks.

Järgmiseks ärkasin selle peale, et Kaks tuli kallistama ja (teadagi!) kõrva sosistama, et kas ma äkki tuleks teeks talle ühe burgerileiva. Järelikult oli kell u 7, sest Kaks on meil varajane. Suurem ja tugevam õde magab kauem ning temal kui väiksemal ja nõrgemal on siis hea üksinda vaadata täpselt neid multikaid, mis TALLE meeldivad. 😛

… Kuniks ma selle kotleti praetud sain ja võileivad tehtud, oli (nagu ikka) uni juba lootusetult läinud. Oligi õige aeg kasta ära lilled rõdul ja katusel – selline pooletunnine igahommikune ja -õhtune ettevõtmine, sest potitaim meil siin suvel joob nagu hobune.

Seejärel oli vaja kiiresti laadida üks masinatäis pesu, enne kui vool päevakuumuse saabudes nii nõrgaks jääb, et masin töötamast keeldub. Pärast see muidugi ka kuivama riputada, aga enne veel eelmise päeva pesu ära korjata ja kokku lappida.

Seejärel (kell oli vahepeal saanud 9.30) tõepoolest sõna otseses mõttes logelesin võileiva, kohvitassi ja Facebookiga. Kuid mitte kauaks, sest lõunaaeg on meil umbes täpselt kell 2 päeval, aga soovitavalt veidi varem, järelikult tuli panna liha sulama ja alustada ettevalmistustöid.

Lõunatada selle kuumaga eriti ei jaksagi, rohkem lastele seltsiks, kuid täna kindlasti oli mul plaanis koristada elutuba ja köök, sest kummagi põrand ei kannatanud enam kriitikat.

See käib meil siin nii, et kõigepealt tuleb põrand võimalikult paljudest esemetest tühjaks tõsta, seejärel vee ja pesuvahendiga üle valada, seejärel soovitavalt veerandtunnike oodata, seejärel ehk ka veel harjaga veidi küürida, ning seejärel see kõik kokku kraapida ja vannitoa vooluauku lükata. Siis veel ka vannituba ise puhtaks pesta – tolmurull tekib meil siin põrandale päevaga, aga kolme päevaga juba hakkab sellest arenema korralik kultuurikiht.

Kui lõpuks selga sirutasin ja mõtlesin, et nüüd oleks ka endal vannituppa asja, lähenes kell 6-le. Käisin dushi all ära ja läksin katusele õhtust kastmiskorda teoks tegema.

Kui siis lastele oli ka õhtueine ette antud ja tagajärjed koristatud, saabuski õhtuste uudiste ajaks taas lõtv logelemishetk – suisa hommikuni välja!

Täna oleks mul vaja pühkida ja pesta katuseterrass, et seal homme saaks rohke seebi ja veega puhtaks pesta vähemalt ühe aga soovitavalt kaks suurt villavaipa. Kolm väiksemat on juba kombes. Vaibad käivad meil pesus igal suvel, sest muidu seda aasta jooksul kogunevat tolmu (rääkimata ümber läinud jogurtitopsidest ja kohvitassidest) neist välja ei saa. Katust pühkida saan hilisemal pärastlõunal, kui kuumus on veidi järele andnud ja päike madalamale vajunud. Ning vaibapesule ilmselt kulub homne hommikupool hilise lõunani, sest vaip vajab algul korralikku sisseseebitamist ja seejärel veel põhjalikumat väljaloputamist.

Seejärel ilmselt tuleb üks kergem päev – ainult magamistoad üle käia ja söögid teha ja tagajärjed koristada, registreerida uued kliendid, kes Kairos mett ootavad, muud sellist nipet-näpet… Kuu algul vajas Teispool kiiresti paarisada uut meeraami, ja siis aitasime vabadel momentidel terve perega neid kokku klopsida ning traadistada ja vahapõhju paigaldada. Kuid sellega saime nüüd ühele poole.

Aga jah – isegi tööl ma ei käi! B-)

P.S. Läinud nädalal logelesin tõepoolest tervelt neli päeva Sharm el Sheikhis, aga värskeid uudiseid sealt kuulete järgmises loos! 😉

Advertisements
Posted in Määratlemata

2 thoughts on “Lodevuspagulase päevaraamat

  1. Kui 10 000 ei maksta, siis voodist ei tõuse! Vanusega õpid ennast rohkem hindama? 😛 Tegelikult palgatööd ei tee ma alates aastast 2001 vististi, ja viimase aasta tõesti ei tee üldse tööd, sest kohe päris villand sai üksinda arvuti taga istumisest. Katsun mingi päris töö leida, kus vahel ka mõnda teist inimest näeks! 🙂 Ja noh – las abikaasa kah rabab vahepeal, ta nagu noorem ja kärmem veel. 😛

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s