Reisile minuga 10: Luksor

Ma arvan kõige suurem “kana” selle ETV reisisarjaga mul on, et saated on nii meeldejäämatud. Kui ka muud sihtkohad on visuaalselt nii ära nullitud, kui on juhtunud Egiptusega, siis sisuliselt töötab sari ju omaenda otstarbe vastu?

Sellega seoses: otsin uut riiki, kuhu kolida! sest ma pole kunagi elanud nii magedas kohas, kui ekraanilt vastu vaatas… B-) B-) B-)

***

Kõige rohkem, selle Luksori saateosa puhul, meenusid mulle nõukaaja geograafiateemalised õppefilmid. Küll need olid pikad, igavad ja – mustvalged.

Miks kaamera ei leidnud Egiptusest värve? Või kas päike pimestas? Mina ka ei tea, mida peab üks tele pildimees tegema, et ere päikesevalgus värve ära ei sööks. Fotoka puhul ma tean on kõige lihtsam nipp keerata kaamera sportvõtte rezhiimile (hüppav või jooksev kujuke). Siis käib klõps nii kähku, et valgus ei jõua mõjuda. Natuke profimalt pusin ma asja kallal selles blogiloos….

https://innovatsioon.wordpress.com/2010/06/11/perfektse-suvepaeva-foto-ehk-sunny-16-reegel/

Ja siis veel on ju ka filtrid? Minu praeguse pildiaparaadi ees käib objektiivikatte asemel harilikult C-P ehk polariseeriv filter, või ka lihtsalt UV filter. Esimene toob esile ka märkamatumad värvid, nagu pilved taevas jms, teine võtab lihtsalt natsa valgust maha.

(Kas sinu esimene raamat oli ka “Suur maalritöö”? “Kord õige ammu, kullapai,
kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. …” Ellen Niidi aegumatu lugu.
Äkki see on mul sellest? B-) )

Isegi pealtnäha ühevärvilises kõrbes on värvi. Siin on üks seebikarbiga ja igasuguste filtriteta klõpsitud pilt Ras Mohammedi rahvuspargist ja teine nn värvilisest kanjonist, mis on ms üks kõige vähevärvilisem foto tollest kanjonist, aga muid 10 a tagant ma hetkel ei leia.

luxori loo juurde korbes on varve LostFile_JPG_6857560

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Luksorit võiks ju alustuseks guugeldada? Kui mitte midagi ühe koha kohta ei tea, siis see on ikka abiks? Kuna mina nt eriti ei tea, aga arvuti abil – kui tahan, siis saan teada…

Kohe  tuleks välja üsna mitu värsket päikeseenergia projekti – eeskätt kuna eksisteerib Luksori nimeline päikesepaneelide totoja, aga ms ka Luksori linnavalitsus jookseb puhtalt katusel olevate päikesepaneelide peal, nagu selgub sellest Luxor Times Magazine uudisest siin:

1014293_239070396279479_841918349_n(1)

See pole ainuke sealkandis. Kas eestlase jaoks, kes ise kõigest väest küll moodsa tuuleenergia vastu võitleb, see poleks siiski huvitav?

Mind oleks Luksori puhul ka huvitanud, miks see saar seal keskel, kus ms asub hubane infinity basseiniga Moevenpicki hotell (kas Tez põhimõtteliselt ei taha müüa kallimaid ja paremaid hotelle, millelt peaks tulema suurem marginaal ja kõrgem kliendirahulolu?),
miks selle saare nimi on Krokodillisaar?? Kas seal olid kunagi krokodillid, ja miks enam ei ole? Niiluse krokodill on ju üks kahest peamisest krokodilliliigist. Kas pole nunnu beebi?

Nile_crocodile  (4)

Tegelikult krokodillid kadusid alamvoolu Niiluselt pärast uue Assuani tammi valmimist, ja nii kaugele see saade ei ulatunud. Krokodillisaar huvitab aga praegugi veel näiteks linnuvaatlejaid. Nt sellist lindu võib seal hea õnne korral silmata:

luxor nile valley sunbird 8462686982_d044110552_b
Nile Valley Sunbird ehk Niiluse nektarilind. Istub siin ühe närtsind rooshibiskuse kukil.

Kui aga seda mitte (polevat väga kergesti tabatav), siis üsna kindlasti näeb kasvõi tänavapildis selliseid eesti keeligi tuttavlikult kõlavaid linde nagu vaenukägu ehk toonetutt. Või naerutuvi. Naerutuvi käib vahel meiegi akna taga:

IMGP1324x
… ja ükskord jättis meile muna. Naerumuna:

IMGP1326x

Edasi, suhteliselt raske on seletada, miks veeti kaamera Hatsepsuti templi juurde, millest visuaalselt jõud üle ei käinud ja sisse nagunii ei lubatud? Hatshepsutti ju läheb  99% kindlusega nagunii turist, kel omad eelistused puuduvad.

Mina viinuks kaamera ehk hoopis Medinet Habusse, Ramesses III templivaremeisse. Need on vabaõhus ja kui kaamerat ka sinna ei lubataks, siis minu lapski oskab nutitelefoniga nii palju filmida kui just hädapärast vaja. Asjaarmastajatele soovitataksegi võimalikult lihtsaid vahendeid – tulemus tulevat lollikindlam.

luxor medinet habu 5501647701_2852af982e_b.jpg

Kuigi võimsaima Luksori elamuse saaks pakun et – õhust. Varahommikul kl 5 paiku koos päikesega startivalt õhupallilennult üle Kuningate oru ja kõige muu.

Luxor-Egypt1 balloon tour

Valgus oleks siis ka parem. Või kas teletiim oli Egiptuses puhkamas? Isegi virk turist ei saa endale reisisihtkohas pikka und lubada, saati siis sihtkohast muljet-avaldavat-saadet(?) väntav meeskond?

Vaatajale tuleb näidata unistust, võimaluste piiri! Kuigi ta kohale jõudes 99% tõenäolisusega satub ikka samasse rattasse – ATV-d, päev merel, Hatshepsut… Kuid nii piinlik pilt kardan, et ei toogi teda kohale, sest mis selles hallis pildis ja üksluises tekstis nii kaugele reisima motiveeriks?

Edasi, ega kultuur ei piirdu kujutava kunstiga ega kunst ajalooga. Kunsti eksisteerib ka tänapäevas. Luksoris näiteks elab ja tegutseb maailma tipptaseme kingakunstnik Christian Louboutin. Ok, ta ei ela seal terve aja, ainult osa aega, Louboutinil nimelt on Luksori lähedal üks tema majadest:

luxor louboutin-7
http://fashionrecipe.typepad.com/blog/2010/11/christian-louboutins-house-in-egypt.html Selline maksimaalselt minimalistlik ja kultuuriliselt korrektne.

…siis veel ka isiklik dahabiya millega oma külalisi Niilusel ringi vedada (ütlesin ju et dahabiyad on coolid?):

http://www.gettyimages.com/detail/news-photo/aboard-footwear-designer-christian-louboutins-boat-made-news-photo/103327495

…ning päris värskelt 2015 on tal Egiptusest inspireeritud kollektsioon Scarabee – jah, tolle Egiptuse sitasitika värviliselt kuuelt maha kopitud. Küünelakid, näe, on sellised:

luxor Louboutin Beaute Scarabée Nail Polishes

ning sinna juurde on ka sobivad kingad ja kotid:

luxor Christian-Louboutin-Scarabée-collection1-1000x666

Küünelakk maksab 50 usd pudelike ja Louboutini kingad üldiselt vahemikus 1000-2500 usd paar. Mainin ära, sest Eestis teatavasti on probleem tootlikkuse tõstmisega ehk maakeeli öeldes – me ei oska eriti toota midagi sprottidest kallimat. Võib-olla, kuna me ei käi inspiratsiooni hankimas?

Enne kui Christian endale oma maja soetas, talle muuseas meeldis peatuda Luksori hotellis Al Moudira. Sellises:

luksor al moudira 00-home
http://www.moudira.com/images/background/00-home.jpg fassaad

Eks ole? Ehituskunst Egiptuses ei surnud koos vaaraodega.

Kui hotellidest juba juttu oli, siis ühtlasi mindi turismile pühendatud saates täielikult mööda kuulsast Luksori hotellist Old Winter Palace ehk just nimelt – talvepaleest.

hotels Old luxor palace 1661_wlfh_00_p_1024x728

See on ometigi üks kõigest viiest või kuuest Sofitel Legend hotellist terves maailmas (arhitektuuriliselt ja ajalooliselt eriti silmapaistvad hooned), ning lisaks sellele, et just siin kirjutas Agatha Christie oma lugu “Surm Niilusel”, või mine tea, kogus selleks inspiratsiooni või materjali, on hoones peatunud vist ka iga muu tolle ajastu riigipea, sh mitte väheoluliselt Egiptuse enda kuningad, nt tuba nr 327 on sisustatud kuningas Faroukile (valitses 1936-52) siin varem kuulunud korterist pärit mööbliga – jah, selles voodis magas ta:

luxor king_farouk_room
Käisin ka vahepeal guugeldamas (kui ekraanil juba  t e i s t   korda 30 minuti jooksul räägiti, kui väga naisvaarao Hatshepsuti vennapoeg(?) teda vihkas, et kui palju üldse Egiptusel on olnud vaaraosid ja kuningaid – kui paljud jäid saates kordagi mainimata? Jõudsin 60ni, siis loobusin, sest nagu lambaid loeks…  kuid visuaalselt polnud ma veel katnud isegi veerandit nimekirjast.

Ja üks pisike asi veel: kullapoes ei käidudki? Alabaster on muidu ka tore materjal, ostan alati, kui leian, alabastrist seebialuseid ja harjatopse. Väga meeldib!

Kuid kuld? Kuld küll pole Egiptusele oluline toode, kuid on nii oluline kaup, et isegi mu lapse kooliveebi avalehel(!) on muu tähtsa päevakajalise info hulgas kulla maailmaturu hind iga päev jooksvalt silme ees. Kuld tähendab shabkat ehk peigmehe kohustuslikku kingitust pruudile, mis on terve kultuuritraditsioon ja tseremoonia, ja sealt edasi abielunaisele terve turvasüsteem. Mulle meeldib kulla ostmise puhul tegelikult lihtsalt üks imepisike detail: kuidas ostes visatakse kogu see kuld – kividega või kivideta, lihvitud või painutatud või filigraan või mis iganes – lihtsalt kaalukausile. Nagu käntsakas liha või peoga karamelle. Trahh! Kaalutakse ära ja hind öeldaksegi grammide järgi, nagu ta just ametlikult parasjagu on, pluss kaupmehe juurdehindlus.

Poodlemine. Kuld 004

Seetõttu kui üritada valida Egiptusele kolme sümbolit, valiksin mina üheks kulla. Türgi võib kulda toota, kuid pakun, et Türgi ise kannab pigem hõbedat. Kuna kombekas muslim kannab mitte kulda vaid hõbedat. Egiptus on aga täiega kullatud – mida rohkem, seda uhkem! Poppstaarid siin reklaamivad muidugi ka suhkrujooke ja mobiilifirmasid jne jne, aga kõige elegantseimad neist reklaamivad – kulda.

luxor gold LAzurde-4-elements

Ma kahjuks ei leia hetkel seda fotot kaugemate sugulaste peost, kus kihlus õpetaja tütar puusepa pojaga, ja peiu 70aastane vanaema oli kulda täis riputatud nagu kuusepuu. Käevõrusid oli lükitud randmest küünrani ja helmeid kurgust nabani. Egiptlane ostab 21karaadist Türgi kulda. 18karaadist Itaalia kulda pakutakse ainult neile, kellest näha, et nad enamat ei jaksa. Misasi on 14 karaati (ehk proov 583)? Pole iial näinud ega kuulnud. Kulla kohta lähemalt võid lugeda siit:

http://beststuff.info/the-differences-between-9-14-18-and-22-karat-gold/

Teiseks Egiptuse “sümboliks” valiksin mitte lihtsalt vaaraod, aga konkreetselt kuninganna Nefertiti. Kuna esiteks on Nefertiti peaaegu ülemaailmne naiseilu sümbol. Teiseks võidakse Nefertiti hauakoobas, siis ka muumia iga hetk leida, mis siis oleks viimase ei mäleta mitme saja aasta suurim arheoloogiline leid. Veel eriti oluliselt aga – kuna minu alust ulatub Nefertiti vereliin läbi igaviku tänasesse välja. Egiptus on täis tema tütreid! Vaadake ise ja võrrelge:

https://innovatsioon.wordpress.com/2011/11/06/nagu-kaks-tilka-vett-2/

Too vasakul on mu naabrinaine. Neid kõnnib siin külades palju ringi ja neid ühendab veel üks omadus – nad kõik on pikad nagu ridvad! Vähemalt 185cm aga võimalik et rohkemgi. Mis on kummaline, sest kui palju ma ka ei tuhninuks, kõik allikad väidavad, et vanad egiptlased olid pigem sellised pooleteistmeetrised jupatsid…?

Kolmandaks ehk viimaseks – kust hüppas saatesse… Suess? Suess oleks muidugi ka oluline, kui ta millegagigi seonduks, kuid kolmas ja absoluutselt, möödapääsmatult tähtsaim Egiptuse sümbol oleks loomulikult Niilus. Kogu elu Egiptuses keerleb tegelikult Niiluse ümber ja sellest kaugemale peaaegu et ei liigu, kui ei liigu sinna enne Niiluse vesi.

Pealegi, kes Niiluse vett joonud…? Et Suessil sama mõju oleks, pole ma kuulnud.

(Võibolla see kuld pole ka nii hea idee. Aga parem ikka kui papüürus? Millal sina viimati paberit oma käega puudutasid? Sellele kirjutasid?)

***

Kõik. Tarkus muidugi ei tule ilma vaeva nägemata – tervelt 4 tundi kulus mul, et see info veebist leida ja kuidagigi loogiliselt järjestada, leida juurde fotod jne. Kiires teleelus vist nii palju aega ei jää.

 

 

Advertisements
Posted in Määratlemata

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s