Usust ja ebausust

Egiptusega seoses tuleb pea automaatselt kohe jutuks islam, kuid Egiptuses on ka u 10% kristlasi, eeskätt kopti kristlasi. Koptidest ühte kui teist millalgi hiljem allpool, alustuseks aga siiski „vastaspoolest“.
Siin kohapeal elades saab mulle järjest selgemaks, et usul oma kõige laiemas rahvalikus levikus on rohkem pistmist kultuuri ja traditsioonide kui veendumustega. Tema kombestiku sisse sünnitakse, ja kõigi detailidega ehk eriti mitte kursis olematagi lihtsalt järgitakse traditsioone, mida järgivad oma pere ja ümberkaudne elanikkond. Nagu eestlane katab 24. detsembri õhtul pidulaua või millalgi kevade haku paiku värvib ühel pühapäeval mune, isegi enam täpselt mäletamata, miks ta seda teeb, samamoodi on nt ramadan moslemi pereemale eeskätt aasta rikkailikemate pidulaudade katmise (ja ülejäänuile nende nautimise) aeg, mil telest tulevad päev läbi kokandussaated ja kohalikud sisustusajakirjad on täis lauakatte- ja lilleseadenippe. Inimene nagu näete on inimene ka siin – anna talle mis tahes püha, ta teeb sellest ikka söögipüha.
Ning lisaks sellele, et islamis endas on erinevaid usulahke, nii nagu on kristlaste hulgas nelipühilasi ja baptiste ja keda iganes veel, on ka usu tõsidusaste erinev. On kombekohaselt 5 korda päevas palvetajaid, ja (eeskätt suurlinnades ning harituma ja/või maailma avaramalt kogeva jõukama elanikkonna hulgas) on moslemeid, kes oma religiooni peavad ID-kaardilt meelde tuletamas käima. Täpselt nagu on kristlasi, kes paastuvad, palvetavad ja käivad palveretkedel, ja on inimesi kes peavad või nimetavad end kristlasteks, sest et nt kaunist tseremooniast unistades on nad end ristida ja seejärel kohe ka laulatada lasknud, millega siis aga asi piirdubki.
(Suurema selguse saavutamiseks olgu kohe ka öeldud, et käesoleva lehe autor pole ei üks ega teine, ei tiivuline ega suleline, vaid hoopis täiesti karvane saba ja sarvedega ketser.)

Seetõttu pole ka ühest vastust nt taolisele levinud küsimusele, et kui kaetud siis lõppude lõpuks peab üks naismoslem olema. Õige oleks öelda, et nii kaetud, kui konservatiivne on tema perekond, kui armukade on tema mees, ja kui tugevalt ise usub ja soovib seda rõivastuse kaudu väljendada. Mis kõik omakorda põhimõtteliselt oleneb sellest, kui sügaval kolkas ta elab või tema pere pärineb. On see ju Eestiski nii, et provintsilinna õhtustel sündmustel naljalt paljaid õlgu ei näe, ja vanamemmed kirikusse sättides katavad pea rätiga. Mingil määral ka on naise kaetus perekonna edumeelsuse ja elujärje näitaja, näiteks valitseb kohapeal sügav veendumus, et tõeliste rikkurite naised käivad ringi poolpaljalt terve päeva. Vähemalt on see nii kõikides Egiptuse filmides. J

Moslemi naise kaetuse  „raskusjärjestus“ oleks siis aga järgmine: 

Parandzhaa ehk burqa. Keebitaoline peaasjalikult afgaani moslemite rõivaese, mis katab naisterahva täielikult. Näo kohal pitsist vms „võre“.

Niqab. Araabia poolsaarel kantav looritaoline näokate, jätab vabaks silmad. Kantakse koos pearäti ehk hijabiga.

Khimar. Üle rinna või ka puusade ulatuv keebisuurune rätik või, teistpidi, pead kattev keep. Eesmärk on peaasjalikult varjata kehavorme seetõttu khimari kandev naine näeb välja umbes nagu väike heinasaad. Elegantsemas vormis kasutatakse pruudi katmiseks tänavakeskkonnas, kui pruut on edumeelsemat sorti ja kannab õlgu paljastavat vm paljastavamat kleiti (peoruumis võtab pruut khimari ära). Ka palvetav muslimitar katab end just khimariga, et end palve ajaks kiiresti “sündsaks” riietada.

Hijab. Pearätik või –sall, millel on kõige erinevamaid kandmisviise, kuid mis üldjuhul peaks katma kindlasti juuksed ja kaela, jättes vabaks ainult näo.

Ja lõpuks harilikud rõivad, mis siiski katavad keha kaelast kandadeni, koos pearäti või salliga, mida igaüks seob vastavalt isiklikule fantaasiale, päev läbi tööd rügavad külanaised aga sõlmivad lihtsalt pesunaise stiilis nuuti kukla taha. Lehm ootab, aega siin veel etiketti järgida…

* * *

Anyway, burkad burkadeks, kuid aasta on siiski 2008 ja ka moslemid käivad rannapuhkusel. Mida teeb moslemi naine, kes ujuda tahab? Kõige tüüpilisemalt läheb ta vette lihtsalt neis rõivais, mis tal parasjagu seljas. See on ka taskukohaseim variant „lihtrahvale“. Siiski on juba ka, eeskätt Ameerika mandril, mõeldud jõukatele moslemitele, kes ka rannaliival ja viietärnihotellis shikid, kuid siiski kombekad välja näha soovivad – neile toodetakse spetsiaalseid halal ujumisrõivaid, mis koosnevad pikematest või lühematest retuusidest, dressipluusi või elegantsemalt iluuisutamiskleidi taolisest rõivaesemest, ja sallist või kapuutsist pea katteks. Kõik ühest ja samast ujumisrõivakangast. Vaata, ehk leiad endalegi midagi! 😛

http://www.modestswimandsport.com/

Loe siia juurde ka:

https://innovatsioon.wordpress.com/2009/06/18/tere-islam/

https://innovatsioon.wordpress.com/2009/03/10/kopti-kristlased-ja-miks-nendega-on-ilmvoimatu-koos-elada/

Advertisements

14 thoughts on “Usust ja ebausust

  1. Ma tahaks siiski lisada et naise katmine ei ole kohe mitte kuidagi seotud mehe armukadedusega. Naine katab end vastavalt sellele kui sügavalt ta tunnetab islamit ja kui sügavad on tema teadmised ses vallas. Samuti riietus ei ole selleks et välja näidata oma religiooni sügavust. Kõik on antud teema lahtimõtestamises.
    Samuti ei saaks öelda et haridus otseselt siin olulist rolli mängib. Oluline on see kuidas inimene ise soovib antud religiooni õppida ja aru saada maailmast, Jumalast ja kõigest mis meie ümber toimub.

    Kahjuks inimesed ei tee vahet kultuurilisel traditsioonil ja islami järgmisel. Kohati ongi kummaline kui moslemid teevad midagi islamiga täiesti vastuolulist ja kõrvaltvaatajale võib jääda mulje et antud traditsioon tuleneb islamist. Moslemil ja moslemil on väga suur vahe.

    Ramadani ei saa kohe kindlasti nimetada söögipühaks!!! Ramadan on sügav paast nii toidu, söögi, joogi kui kõigega mis meile igapäevaselt meeldiva elu loob. Mõte ongi selles et väärtustada seda mida inimesed peavad igapäevaselt loomulikuks. Olla tänulik kõige eest mis Jumal meile annab. Kogu ramadani kuu on oodatuim iga õige moslemi südames ja ääretult kaunis kuu. Seda peab tunnetama, ilma ei saa sellest rääkida.

  2. Tõenäoliselt niipalju kui on enese katjaid, on ka motiive katmiseks, ehk et igal omad – mõnel usust, mõnel ehk millestki muust tulenevad. Juba siinne tolmune ja kuum keskkond tingib, et usutavasti on sellel kombel ka puhtalt kliimast tingitud juuri… kes seda kõike nii pika aja tagant enam öelda oskaks.

    Mis ramadani puutub, siis sul on õigus, niisamuti on see ju ka näiteks jõuludega.. kirjade järgi – ilus, püha. Kuid vaata, mis tegelikkuses ja laiemalt toimub.

  3. on küll naisi kes katavad end ainult seepärast et mees on armukade. Isegi tean vähemalt ühte sellist. Et kannab rätti ainult seepärast et mees käsib.
    Ja ramadan on kahjuks tõesti püha, mille ajal telekanalid hommikust õhtuni kokasaateid väntavad, mille ajal poolest päevast juba küpsetama hakatakse (kel võimalik, see magab esimese poole päevast nagunii maha) ja õhtul end kurguni täis õgitakse. Ja siis veel õgitakse. Ja veel.

  4. See on tõsi, et rätikandmise kohta on õpetlastel erinevad arvamused, kuid miinimumiks loetakse siiski juuste katmist. Paljud õpetlased on ka arvamusel, et vähemalt araabiamaades on soovituslik ka näo katmine. Ka prohveti naised katsid oma nägu ja üks moslem peaks oma tegudes seda silmas pidama.
    Samas ei saa ka öelda, et see kas inimene katab oma juukseid või mitte on kuidagi edumeelsuse näitaja. See oleneb esmajoones ikka sellest, kui usklik inimene on. Ka ei näita see, kui inimesel on taskus ülikooli diplom tema haritust usuküsimustes. Rikkad tahavad pigem moega kaasas käia ja selle juurde ju rätik ei sobi. Siis võtavad “moodsamad” selle peast. Mõni võib-olla kannab rätti ka mehele, aga tean ka naist, kelle mees käskis räti peast ära võtta. Mina ise kannan näorätti, keegi ei ole isegi mulle maininud, et seda kandma peaksin hakkama, pere on jõukas, inimestel mitmed kõrgaharidused ja doktorikraadid, keegi teine peres näorätti ei kanna, aga juukseid katavad küll kõik. Ka see sugulane, kes kaks aastat Jaapanis õppis, tal ei tulnud mõttessegi rätik seal peast võtta.
    Ka ei pruugi sügaval kolkas elav pere olla usklikum, kui linnas elav ja vastupidi. Linnainimesed, eriti suurlinna omad püüavad pigem jätta usu tagaplaanile ja järgida Euroopast puhuvaid tuuli. Kes Egiptuses pikemalt elanud, küll see saab aru, kui “hea” on siin kõik välismaine, sellel on kohe teine mekk. Ja üks tähelepanek veel – filmide põhjal ei tasuks küll kellegi usumeelsuse üle otsustada. Filmidesse pääsevadki üksnes need näitlejad, kes rätti igapäevaselt ei kanna. Vastasel juhul peab tegu olema äärmiselt hea näitlejaga või tuntud näitlejaga, kes juba kuulus olles, otsustab rätti kandma hakata. Näitlejad peavad ikka olema “paindlikud”.
    Ramadaani ajal on söömine oluline, sest päev läbi ju ei sööda ja mõtted lähevad ikka ka söögile. Samuti vaaritab naine palju köögis sest see on üks vähestest aegadest, mil kogu pere ühel kellaajal ühise laua taga istub, muidu süüakse ikka kes kunagi. Seepärast üritatakse ka söömine eriliseks teha. Samas ei tähenda see seda, et kõik ramadaani oodates suuri söögilaudu igatseksid. Ikka seda meelsust ja vaimsust, mis sel ajal õhu täidab. Kui söögid söödud, siis palvetavad paljud ka vabatahtlikke palvusi, loevad öösel koraani jne. Eks see olene ka perekonnast.

  5. Ma siiski leian, ummomar, et edumeelne on mõelda, et naine olemises ei ole mitte midagi häbistavat ega katmist vajavat enam kui mehes. Või ka, et mitte juuksed pole süüdi, vaid kuidas neid tõlgendatakse. Võid muidugi jääda eriarvamusele :).

    Filmides on ka pearätiga näitlejaid, kui roll seda ette näeb, aga kui nn rikkurite puhul enamasti ei näe, ju sellel siis miski tagapõhi ikkagi on. See ei olnud küll päris tõsine näide siin, rohkem huumoriga pooleks :).

    Sa üritad ramadaniga seoses ikka tõsiusust ja usklikest rääkida, kuid nendest siin polegi juttu :). Viitan lihtsalt, kuidas ramadani tähendus vähehaaval muutub tavaliste inimeste jaoks, nagu on juba muutunud jõulude tähendus.

  6. Ma jään eriarvamusele 🙂 Aga tahtsin veel lisada, et mosleminaised ei kanna rätti mitte sellepärast, et nendes on midagi häbistavat, vaid sellepärast, et rõhuda tagasihoidlikkusele. Et naise üle otsustataks tema iseloomu, mitte välimiste parameetrite järgi, sest olgem ausad, naised on ikka veetlevam sugu.

    • Te ise võib-olla arvate nii, aga välja kukub teisiti… Tagasihoidlikkust saab väljendada ka lihtsa soengu ja rõivastuse valimisega ning meigi piiramisega. Juuste ja näo katmine paraku tegelikkuses ei seondu aga üldse tagasihoidlikkusega, sest esiteks on rõivad sageli üsna silmatorkavas värvigammas ja kaunistustega, teiseks aga juba see konkreetne stiil on kõnekas, väga lihtne must nii veel kõige kõnekam. Iga selliselt kaetud naine on otse kui reklaamtulp. Et vaadake – mina olen natuke usklik, ma katan ainult juukseid. Või: vaadake, mina olen väga-väga usklik, ma katan ka nägu. See on väga kõnekas rõivastusstiil, mille oled valinud, ja tegelikult tagasihoidliku inimese jaoks, kes end teistele peale ei pressi ja vastavalt ka ei meeldi, et talle peale pressitakse, väga vali. Sama vali ja peale pressiv, kui siinsed viimase peale keeratud valjuhäälditest tulevad palvused. Kus siin see islami tagasihoidlikkus ja hoolivus on? Täiesti huvitav oleks mõõta osadel tänavatel palvuse valjust detsibellides, sest minu meelest meditsiinistandardite järgi see võib vabalt olla kuulmist kahjustav. Ma ei näe, kedagi, kes sellest hooliks…
      Mulle ei meeldigi islami puhul, et ta on selline peale pressiv. Ja Sinu selgitused islamile on ilmselt su oma tõlgendused, tõenäoliselt oled heatahtlik inimene ja oled leidnud pühakirjast oma vaadetele sobivad leheküljed. Paraku islami kui kollektiivse usundi seisukohad pole alati sugugi samad ja lisaks igaüks leiab sealt vastavalt oma rikutuse astmele. Parem siis kui midagi taolist üldse polekski, et poleks rumalatele ettekäändeid. Ma arvan sind ei muudaks see kuidagi, sina jääksid ikka selleks, kes oled.

      Tegelikult ei taha Sind niiväga kiusata, kuid mind nimelt häirib, kui Eesti tüdrukud, üldse eurooplased hakkavad moslemiteks. See aitab veelgi kaasa mõtteviisile, et ega teil seal Euroopas ju väärtusi ega kombeid pole, teil on vabadus, ja vabadus toob kaasa ainult korralagedust. Ei too! Kuid suurema vastutuse toob küll.

      Eestis (enamasti) on usklik inimene oma usus tõepoolest tagasihoidlik, see ei tulegi kõneaineks, kui sellest otseselt juttu ei tee, ja sellest ei pruugigi teada. See on tõepoolest tema enda ja tema kõigekõrgema vaheline asi, ta ise enda jaoks saab sellest miskit tuge või mida iganes. Ja palun väga siis. Ta ei häiri sellega kedagi muud, miks mitte?
      Minu meelest ei saa olla päriselt hooliv, nimetada end hoolivaks, kui ei hooli sellest, kuidas puudutab Sinu käitumine ja valikud neid, kes on Sinuga seotud.

  7. Siinkohal tuleks tegelikult mõista, mis on higääb. Paljud arvavad, et see on üksnes rätik. Juuste ümber keeratakse sätendav ja litritega riidetükk, muidu on nägu paksu meigiga kaetud, seljas on liibuvad riided. Sellisel juhul ei saa muidugi rääkida tagasihoidlikkusest. Aga higääb on ka palju muud. Islamis kehtivate naiste riietumisreeglite kohaselt tuleb katta aura, so kõik va käsi ja nägu. Aga aura alla kuulub näiteks ka hääl, st valjusti ole sobilik teiste ees lõkerdada. Riided peavad langema vabalt, ei tohi olla silmatorkavad ega läbipaistvad, ei tohi sarnaneda meeste riietusele. Sellepärast ongi must mantel kõige traditsioonilisem, et vastab kõigile neile tingimustele. Oleneb muidugi, kus seda kanda. Islamimaades on see äärmiselt silmatorkamatu, kui tänaval on tuhanded samasugused. Teine küsimus oleks selles, kui panna see must mantel selga Eestis või isegi katta seal nägu, siis oleks efekt muidugi vastupidine.

  8. … Unustasin veel lisada, et Egiptuses ei kata ma nägu mitte sellepärast, et kuidagi kellelegi rõhutada, et olen usklikum. Pigem sellepärast, et oma euroopaliku välimusega tõmban ma siin paratamatult tähelepanu ja mingi hetk hakkas see mind tüütama. Niqaab laseb siin aga ilusasti ühiskonda sulanduda, ehk sellega tõmban ma siin palju palju vähem tähelepanu, kui seda mitte kandes.

  9. Jah teie endi keskis on kõik OK. Tõenäoliselt ka motiivid on enamikul just sellised nagu kirjeldad. Selgitan lihtsalt, kuidas väljapoole paistab, milliseid emotsioone tekitab.

  10. Egiptuses enese katmisest saan ma muidugi aru, on küll nii nagu räägid. Olen isegi Teispoolele vahel naljaga visanud et peaksin endale niqabi hankima :). Kui jälle läheb jutuks et majälle mingid hinnaläbirääkimised ära rikun või et üksinda turutänavale minna ikka pole hea mõte.. 🙂 Aga esialgu pean vapralt vastu, sellisena nagu olen :).

  11. Jah, minu arust meil on siin äärmiselt huvitav vestlus just sel põhjusel, et mõlemad näevad asju erinevast vaatevinklist. 🙂 Ära saa valesti aru, ma ei taha sugugi sinuga vaielda, aga kui juba jutuks läks ja kui tohib, siis mul tekkis paar mõtet veel hoolimise kohta. Mittemoslemitele võivad tunduda siinsed palvelekutsed lärmakad ja see näitab, et moslemid ei hooli mittemoslemitest, kas sain õigesti aru?
    Egiptus on islamimaa, 90% egiptlastest on moslemid ja seega valdavat enamust need palvelekutsed ei häiri. Pigem vastupidi, Egiptusest eemal olles on see esimene asi, mida üks moslem igatsema hakkab. Samas võib olla ka vastupidine reaktsioon Euroopas või mõnel kristlikul maal, kus väga paljud üldse kristlust ei järgigi, ometi kõlavad kirikukellad igal veerand-, pool- ja täistunnil ja seda tuleb kokku palju rohkem, kui siinne athään. Küllap on üks asi selles, et nt Eestis ei ole lähestikku nii palju kirikuid, kui siin on mosheesid. Aga kui mõni moslem peakski sattuma elama kirikukellade vahetusse lähedusse ja kui ta siis veel julgeks kellelegi kurtma minna, et see teda häirib, öeldaks talle kohe, et miks sa siis elad siin, kui sulle siin ei meeldi. Mine oma kodumaale. Ja kui see moslem julgeks veel välja tulla ideega ehitada kusagile ka moshee, siis see ei tuleks kõne allagi, võib-olla lubataks üksnes tal avada palvetuba kusagil majas, sest see religioon ei sobi Euroopasse kohe kuidagi, samas kui teised religioonid mahuvad islamimaadesse ilusasti ära. Praegu on Euroopas käimas vaidlused ka selle üle, kas üldse peaks keelustama minarettide ehitamise ja mitmes kohas seda ka tehtud on. Miks ma seda räägin? Kurb on lihtsalt sellepärast, et tihti kehtib maailmas topeltstandard. Nii tundub vähemalt moslemitele ja see arvamus ei käinud kuidagi otseselt sinu kohta. 🙂

  12. Paraku vastsündinud imik veel ei tea, kas ta on moslem või kes, ja kui siis öösel pimedas keegi akna taga koleda (just nimelt koleda) häälega karjuma hakkab, nii et laps nuttes üles ärkab…
    …kuid muidugi see laps ei pea siin elama ja tema ema ammugi mitte.

    Pidasin tegelikult silmas seda, et Sina vist pole viibinud palvelekutse ajal linnatänavatel sellises kohas, kuhu palvelekutset transleeritakse valjuhääldite kaudu. Seal pole see kutse mitte lärmakas, vaid see on kõrvulukustav. Mina igatahes haarasin konkreetselt lapse sülle, jooksin autosse tagasi ja palusin kiiresti kaugemale sõita, sest ma ei tea kuulmiskahjustuste täpset tekkemehhanismi, kuid mul oli hirm. Ja pärast seda oli mul mõnda aega hirm ka moslemite ees. Ma olin nagu helirünnaku üle elanud, täiesti füüsiliselt mõjuva.

    Kes ütles sulle, et “teised religioonid mahuvad islamimaadesse ilusti ära”? Pole aimugi kuidas on lood araabiamaadega, islami hälliga, kuid julgen arvata, et mosheed on nendes küll ainsad võimalikud pühakojad. Egiptus edumeelseimana püüab riiklikult väga näidata, et ollakse väga sallivad, sest Egiptus sõltub suures ulatuses USA abist ja üritab siis meeldida. Vms. Kuid koptidele on uute kirikute ehitamine tehtud nii võimatuks, et meie külas näiteks kirikut polegi. Suure vaevaga õnnestus saada luba koguneda ühes täiesti tavalises majas, mis siis käibib kiriku eest. Kuigi koptid on siin vanem ja algupärasem religioon, mitte tule ja mõõgaga toodud.

    Ning kui Sa uudiseid järgid, siis vististi ka oled kuulnud, et sellise religiooni esindajad nagu bahaid Egiptuses alles läinud aastal said õiguse jätta religiooni lahtrisse IDkaardile tühi koht. Nad (NB!) ei saanud isegi õigust oma usku sinna märkida, kuid nad ei pea end enam märkima fiktiivselt moslemiteks, nagu senini.

    Nii palju siis mahuvad need “teised religioonid” siia jah.
    Ka mina märgin dokumentidesse alati, et olen kristlane, mis pole muidugi tõsi, kuid mul harilikult “soovitatakse” nii teha.

    Ma ka ei tea ühtki muud religiooni peale islami, mis kiusaks taga neid, kes temast lahti ütlevad. Vägagi jõhkralt, muide.

    Islam on alles väga agressiivses ja pealetungivas arengujärgus ja ka islamimaade elanikkond kasvab kiiresti. Muidugi tuleb Euroopas mingid piirid ette panna, et mitte saada uuesti religiooni poolt domineeritud ja lõpetada samas vaimses mahajäämuses.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s