Egiptus algajatele: mida kaasa võtta?

Esimest korda sõitjad tunnevad vahel huvi, et mida Sharmi/mujale Punase Mere äärde kaasa võtta. Pakun mõned subjektiivsed soovitused.

Kui oled tüüpiline eestlane, kes ei saa hakkama ühtki päeva musta leiva ega/või kohvita, siis võta kaasa nii leiba kui kohvi. Hotellid harilikult pakuvad vastavalt tärnidele väiksemas või suuremas valikus saiatooteid ning kohv on päris hea ainult üksikutes ***** tärni hotellides, nt garanteeritult tean et Savoys ja Sierras. ***-**** hotellis pakutakse pea garanteeritult odavamat tüüpi kirbekat Nescafed ja baarides on kohv enamasti espressopõhine.

Riietusega on nii, et Sharmis tervikuna käibivad väga hästi igasugu plätud ja sandaalid ning shortsid ja topid või erinevad särgid, särgikud ja kleidikesed. Katma enam kui Eestis end naisterahvas üldjuhul ei pea, sest eriti peale venelaste massiturismi algust eks ole juba kõike ja nii mõndagi nähtud ka. Siiski oleks bikiine kaasa valides, kes soovib sellele tähelepanu pöörata, viisakas valida mõni katvam mudel kui brasiilia tüüpi stringikesed (kuigi võite kindel olla, et keegi kuskil ka nendes südamerahuga ringi kõnnib), ning midagi nende katmiseks teel toast randa, kui peatute rannahotellis. Kui kodune bikiinivalik parasjagu nt talvepoole nutusevõitu on, siis bikiine ja trikoosid müüakse kindlasti ka Sharmis, kui keegi soovib nende valimisele päevakest kulutada. Päris mitu poodi hariliku polüesterkraamiga on nt Naama Bay keskses mallis, üks odavamat sorti Hiinas toodetud kraami (klassikaliselt kopsakad alt toestatud lõiked) müüv poeke on Tirani ostukeskuses Vanas Sharmis, ning kes veidi moodsamat, noortekamat valikut ihkab, siis Il Mercato kaubakeskuses Hadabas pakub üht-teist Adidase pood kleenukesemat tüüpi neidistele ning Sharmi huvitavamaid valikuid on saadaval sealt kohe üle vahekäigu muus osas vististi Reebokit müüvas poekeses Banana Moon kaubamärgi all – bikiinid, päikesekleidid ning väike valik romantilisemat sorti puuvillapükse ja –pluuse u 2-300£E hinnaklassis. Kuigi samuti Hiina kaup, on siin tegemist „uue ajastu hiinlastega“, ehk kui ei teaks, siis ka ei arvaks. Sest mida muud maailm praegu tarbibki, laias laastus, kui mitte Hiinat. Lõpuks, mitte halb valik La Perlat jms kraami (NB! importkauba juurdehindlus Egiptuses on 40%) hinnaklassis 1000-2000 £E ripub harilikult ka Four Seasonsi hotelli butiigis.

Talvehooajal u novembrist poolde märtsi kulub päikeseloojangu järgseks ajaks ehk peale rannast naasmist ära kas mõnus villane kampsik või kergemat sorti jopeke, või mõlemad, sest õhtud on siis jahedad, ning üks kergem tuulejakk aitab ka nendel pilvisematel päevadel kui ainult topiga ringi jalutada ehk jahe oleks. Samuti on hea randa kaasa võtta midagi, mida peale visata, kui sealgi tuuline on. Sharmi märksõnadeks võiksidki ehk olla: päike ja tuul, kuigi olukord siinsetes mereäärsetes kaljusopikestes on siiski parem kui Hurghadas, kus puha lage väli ümberringi.

Õhturiietus on tänavatel casual ehk needsamad shortsid jne, sekka mõni kena kleit, ning kallimate hotellide restoranides õhtusöögiks smart casual ehk et üldjuhul eeldatakse meestelt pikki pükse. Daamid on nagu ikka kuidas keegi, kuigi kui just Four Seasonsi või Ritz-Carltoniga tegu pole, siis pigem lihtsamalt kui peenemalt riides. Pidulik kleit ja kontsakingad on pigem erand kui reegel. Muidugi elu on lühike ja kui kogu aeg arvestada, et mida kanda võib või ei või… nii ei jõua ka kaugele. Nii et ülalolev on muidugi lihtsalt kirjeldus ja mitte korraldus, v.a meeste puhul pikad püksid, millest võib probleem tulla mõnel pool, kus klassi hoida üritatakse.

Kairosse või mujale Siinailt välja või ööseks kõrbe sõites võib arvestada, et talvel on seal Punase mere rannikust keskmiselt 5-10 kraadi jahedam, ehk et päris kesktalvel kulub ka päeval kampsun või jope ära – võib vabalt sõita riietega, millega Eestist tulite. Kuumal ajal on soovitav naistel jääda (ka istudes) põlvi katvate pikkuste juurde ning kuigi kohalikud välismaalased ja kõrgemalt tasustatud välisfirmade naistöötajad ka täiesti harilikke kostüümipikkusi kannavad, siis püksid või ¾ seelik on ehk turvalisim valik, ning pluusi puhul väike varrukas ei teeks halba või siis osav kompromiss ehk et kui pluus on varrukateta, siis olgu kaelus pigem väiksem või suisa kõrge, või kui pluus on dekolteega, siis võiks ehk varrukad vastukaaluks pikemad olla. Kui peaks olema soovi või põhjust rühmast eralduda, nt Kairos ööbides ja linna uudistama minnes, siis on teil endal tänaval nii mugavam. Ning kuigi teile pakutavas hotellis tõenäoliselt on õhukonditsioneerid ja soojendus, siis sageli on see tsentraalset tüüpi, ehk et midagi sealt avast puhub, kuid see ei tee veel tuba soojaks. Ööd jaanuarikuises Sharmis, ning eriti Kairos, on aga jahedad, hoonete kiviseinad kiirgavad külma nagu pahupidi toimiv ahi, kui olete juba natuke tundlikuma kondiga vanuserühmas. Villased sokid mistahes reisile kaasa on alati turvaline, juba vanavanaemade ajast tuntud nipp mis aitab mitmete hädade vastu, ja soe pleed, millel mitu otstarvet ja võimalust, on samuti üks kasulik ese omada.

Kohalikes ööklubides seevastu pole miski liiga palju ega üle pakutud – võistelda tulebki suisa rahvusvahelise naistevalikuga alates Londoni ostukraamis hiilgavate casually paljaseljaliste inglannade ning lõpetades mikrominides venelannadega, ning viimati Kairo lennukilt kõndis koos meiega maha rühmake ilmselt nouveaux riche nooremas teismeeas kairolannasid 12+ cm erkkollastes platvormsaabastes ja paabulinnukirevates minikostüümides.

Kuna seetõttu pahviks lüüa kedagi millegagi nagunii pole, võib niisiis suurima rõõmuga riietuda lihtsalt millessegi mugavasse, ja rahulikult kontsentreeruda hommikuni lõbutsemisele.

Tervisehädade vastu leiab põhimõtteliselt kõike kohapealsetest apteekidest, kuigi pohmakatablettide osas ma pole päris kindel, kuid esmaabi mõttes on harilikult ravumeid mitte tarbiva minu reisikotis esiteks Espumisan või ka Rennie, eesmärgiga kindlustada hea enesetunne ja võimalikult vähem protsesse vöökoh kandis pika lennusõidu ajal. Siis tähtsuselt järgmiste, akuutsemate kõhuhädade puhuks Loperamid vms. Rääkige apteekrile, kuhu sõita plaanis, ja küll ta teile õige rohu leiab. Suure tõenäosusega te ei oska esimesel reisil piisavalt ettevaatlik olla ja kogu aeg käsi pesta (kõhuhädade põhjus nt 1 – päeva jooksul tont teab mida kõike näppinud ja puutunud teie enda pesemata käed!), aga väikse abistava rohu abil peaks nii 24 tunni jooksul teist taas asja saama. Ning igaks juhuks Ibuprofen ja Paracetamol, kumbki muidugi ka kohapeal saadav.

Kohapeal võib juurde osta tõhusa antibiootikumi nimega Drotazide või Antinal (Antinal on brändinimi, milles toimeaineks on samuti drotasiid), ja laste jaoks on müügil väga tõhus ravimi igasuguste kõhumürgituste, ka konkreetselt mürgiste ainete allaneelamise vastu – Diakan-M. Sisaldab antibiootikumi kanamütsiin, mille suhtes Euroopas ollakse ettevaatlikud, seega kasutage omal vastutusel, kuid meie oleme edukalt kasutanud, sh täiskasvanutele. Kogus antud ravimis on väga väike, samuti olen otsingutega leidnud, et seedesüsteemist imbub kanamütsiin organismi halvasti (ohtlikum oleks ta lihasesse süstides). Suurimas osas on toimeaineks selles kaoliin ehk looduslik savi –  absorbeerib ja viib kiiresti organismist välja. Kena roosa värv ja maitselt tahab olla vaarikajogurt aga päriselt ei õnnestu. 😛 Egiptuse ravim.

http://www.fouda.com/sites/default/files/6831.pdf

Päikesekaitsega on nii, et minul endal on harilikult kaasas umbes faktor 2, sest tüüpilise kartuliblondi ja roosanahalise eestlannana kõrgemaga mulle lihtsalt ei jääks üldse midagi külge. Samas pole ma suurem asi päikese- ja kuumasõber, nii et veedan enamuse ajast päikesevarju all ka. Faktori number tähendabki põhimõtteliselt seda, kui palju harilikust kauem tohib selle abil lauspäikeses vedeleda.  Nt kui harilikult hakkaks nahk õhetama umbes poole tunni jooksul, siis faktor 15 just nagu lubab päikese käes viibida järjestikku 15×0,5 ehk 7,5 tundi… Faktor nr 2 vastavalt umbes 1 tunni (minu puhul see ongi absoluutne piir enese kuumaga piinamisel ehk siis et kasutangi endale täiesti iseloomulikku faktorit ). Järelikult valige faktor vastavalt sellele, kui palju kavatsete lauspäikeses vedeleda ning kas on plaanis ka kaatriga merele minna, kus päike natuke intensiivsem ja lauspäikesetunde jaheda tuule abiga tõesti üllatuslikult palju võib koguneda.  Merele seega ja kui aprillis või oktoobris on kavas tõesti kõik päevavalguse tunnid päikeses veeta, võib faktor 15 ehk asjakohane olla. Nov-veebruar aga ei usu et üle faktor 8 kellelgi vaja läheks, esiteks on juba päevavalgusetunde siis vähem, ehk et päike hakkab mägede varju veerema juba u 3 paiku päeval. Ning pigem eksitakse üldse selle vastu, et päevitamise järgselt ei niisutata piisavalt (väike aaloegeel on selleks väga sobiv) ning et seda oma faktoriga kreemi piisavalt paksult ei määrita ja piisavalt tihti ei uuendata – iga tunni-paari järel ikka korralik uus kord peale, nii see käib! Kõige rohkem kipuvad ära põlema labajalad või ka käepealsed – ära neid määrida unusta! Kohapeal on apteekides saada suures valikus Niveat, Piz Buini ja muidki rohkem või vähem tuntud kaitsevahendeid, nii suurtele kui lastele. Kuid Eestist kaasa osta on ilmselt odavam. Egiptuse kohalik kaubamärk on EVA – odav ja tepsib kah. Ning mingit üpris meeldivat päevitusjärgset möksi nisuidude jm kraamiga pakub loodustoodete poole pealt Nefertari (vt Egiptuse (kvaliteet)kaubad), mis on Sharmis saadaval vanal turul ja Hurgahdas Senzo Mallis. Nefertarit kasutavad ja vahendavad ka mõnede ***** hotellide spad.

http://nefertaribodycare.com/?s=sun

Oma kogemusest tean, et kord käisin spetsiaalselt küsimas ühelt basseini veeres päevitavalt poolkiilalt Briti vanamehelt(!), et millega tema ennast määrib, mis talle sellise hästi küpsenud saia jume andnud. Ja see oli Nivea päevituspiim faktoriga 2. Ja viimati ise käies ostsin Sharm el Sheikhi Delta Sharmi põnevast laia valikuga apteegist Malibu fast tanning gel with beta carotene ehk päevituse kiirendaja, ka faktoriga 2, meeldiva vahaja konsistentsi, porgandi värvitooni ja talutava lõhnaga, millest oli abi tõesti, ehk et nende ainsama paari tunniga, mil laste jm plaanitud tegevuste kõrvalt basseini äärde horisontaalasendisse pääsesin, nädala jooksul, sain roosapõrsa jumest lahti küll ja asemele sellise liivakarva meeldivama. Ainsa päikesepäeva kohta – pole paha!

Lastele ostsin sealtsamast pihustiga ja SPF 30 banaanilõhnalise kaitsepiima. Kuid 8kuuse nägu sellega korralikult kokku määrida on ikka kuidagi nadi ja tundus et esimesel päeval vastu lõunatunde  said lapsed (8kuune ja 2,5aastane) lihtsalt ringi jalutamisest (seljas olid pikkade varrukate ja säärtega riided sest veebruar ikkagi, ja beebikärul ka vari peal) ikkagi veidi liiga ning õhtuks päris korraliku päikeseväsimuse ja veidi vist lõi ka temperatuuri üles, kuigi nahk niisiis päikesest kannatanud polnud. Edasi hoidsime mänguväljakul ja mujalgi liikudes iga päev ikka võimalikult varju ja keskpäeval väljas ei käinud, siis ka edasi kulges kõik normaalselt.

Beebidest veel nii palju, et kärule võib päikesekaitseks võtta õhema lina vms, kuna ainult vankriga kaasas olev vari on selgelt liiga väike või umbne.  Ja käru võiks olla kas õhkkummidega, või siis hõlpsasti kantav variant, kuna jalakäijate teed on asfalti asemel kaetud enamasti miski paekiviimitatsiooniga – põrutab koledasti! Ja hotellides on palju treppe, kuna nad enamasti (v.a lage ja lame Nabq) on ehitatud kaljukaldasse nii, et reception on ülal, aga elukorrused jm territoorium laskub sealt edasi ranna ja mere poole.

Ilmasaite on veebis palju, ise kasutan viimati selist:

http://www.accuweather.com

kust mugav vaadata järgmise 15 päeva prognoosi, mh tuuakse seal ära konkreetsemates päeva andmetes ka UV indeks. Meil siin Kairo lähistel läheb nende prognoos üsnagi täppi, vahel saabub muutus kiiremini, vahel aeglasemalt, kuid üldiselt kui lubatakse soojenemist, siis ka soojeneb, ja vastupidi.

Tõenäoliselt on Sharmis raske leida meie mõistes „ajalehekioskit“, kust midagi rannas lugemiseks osta, tegelikult võib ajakirjade vahendajaid leida õieti ainult Naama Bay rannapromenaadilt hommikupoolikuti (Nabqi kohta ei tea, võimalik et sealgi mõnel käidavamal lõigukesel) ning muidu ei millegagi hiilgavast hotellist Royal Plaza Naama serval, kus peasissepääsu kõrval asub Egiptuse riikliku ajalehekirjastuse Al-Azhari kohalik poeke. Avatud ollakse  umbes hommikueine aegadel, seejärel on pikk lõunapaus ning õhtuks avatakse kaupluseke millalgi 6-7 paiku ja suletakse u 10 . Inglise-, saksa- ja itaaliakeelsed kohalikud ning importajakirjad ja –ajalehed, valik ingliskeelseid paperback’e, sh kohalike kirjanike tõlkeid, fotoalbumeid jm kallimaid, suveniiriks kõlbavaid trükiseid, postkaarte, muid kaarte ning muud kribu-krabu. Kohalikud ingliskeelsed ajakirjad maksavad u 10-20£E ja on kohalike olude huvilisele sellisena kah üpris tore lugemisvara. Nt peamiselt turismisuunitlusega Egypt Today, tutvustab erinevaid Egiptuse piirkondi, või  Business Today Egypt, nende veebisait on www.businesstodayegypt.com, kust siis äriülevaateid ja artikleid põnevate ettevõtete kohta leiab.  On ka paar ingliskeelset moe- ja/või seltskonnaajakirja.

Lastetoitudest on olemas mingi valik piimasegusid, normaalsematest nt hollandlaste Aptamil, purgitoitudest Gerber‘i, Hipp‘i jms puuviljasegud (Metro, 24/7) ning Nestle instant pudruasendajad WHEAT ja CERELAC, mille puhul on tore see, et neist saab asja ka külma veega, kui ainult see vesi on (eelistatavalt) keedetud. Segada võib ka pakimahlaga või –pakipiimaga, mida saab osta ka 200g pakikeste kaupa. Piima kohta on blogis eraldi lugu, üldiselt on Egiptuse piim kõik UHT, kuid värskelt avades ajab asja ära küll. Juhayna on kõige levinum, kes pastöriseeritud piima väga ihkab, siis seda müüakse liitristes plastpudelites nt Dina Farms ja Labanita kaubamärgi all. 

Jogurtitest on naturaalseimad Juhayna, eriti nende maitsestamata jogurt, ja lastele on head nende pisikesed Mix topsid, ning Danone Activia probiootilised jogurtid. Muudel pole ka viga aga kohati tundub maitse kunstlikum.

http://juhayna.com/en/brands/product/107

Veel üks käbe eine reisivale beebile – üks küpsis/keeksike vms, pool banaani, poole apelsini mahl. Pudista, pigista, sega, sööda. Kodustes oludes võib ka õuna sisse riivida. Meie lastele maitsevad ka taameya taimekotletid (petersell ja oad kumbki VÄGA kasulik) ning molokheya supp, viimane on ehe kaltsiumi ja mineraalide pomm ja kuigi veidi tülikas süüa (venib) siis alustavatele päristoidu ealistele lastele väga maitseb. NB! Kontrolli küüslaugu hulka supis, kuigi harilikult on see nii ära praetud, et efekti peale maitse vaevalt enam on. Hommikupudru eest käib vabalt fuul (hautatud oad), pigista lihtsalt kestad veel hoolikamalt peeneks. Seda leiad harilikult naljaka kannukujulise hirmsuure alumiiniumpoti seest kuskil buffet-laua lähistel. Kui maitseb kaerahalbepuder, siis maitseb kindlasti ka fuul. Kartulikrõpsud on ka odavad, pisike pakk supermarketis alates 0.25LE. Parimad on Chipsy nimelised. Ikkagi puhkus? B-)

Mähkmetest on kasutamiskõlblikud harilik Pampers ja AÜE/Jaapani ühistoodang BabyJoy (kuid mitte mingil juhul kohalik toodang BabyFine, mis on nagu mähkida beebit kilekotti pakitud tualettpaberiga). Parim on Türgi Molfix, võimalik et hingesugulane Eestis müüdavatele ökomähkmetele Moltex.

Targem siis vist on kogu mähkmevajadus kodunt kaasa võtta, sh ärge unustage ujumismähkmeid! Meri on soe aastaringselt ning soojal veebruaripäeval võib ka alla aastase juuniori kaasa võtta kas mõnda päikesesoojendatud basseini või veidi suuremaga sulistada mõni ring beebibasseinis, mis küll teab mis soe ehk pole kuid eks pähe paistev päike avitab. Meie 2,5ne siinsel niiskel talvehooajal lakkamatult bronhiitiline potililleke igatahes sulistas seal selge rõõmuga oma veerandtunnikese ja ei saanud isegi köha (st köha, millega Sharmi saabusime,  huvitavalt kadus kolmandaks päevaks jäl-je-tult). Keskmiselt 40% õhuniiskusega pooleldi kõrbekuiva kliima tänuväärt mõju?

Edasi: pistikud ja voolutugevus on nagu Euroopas.

Kohalik alkohol on müügil umbes Eestiga võrdses hinnas ja harilikes alkoholipoodides (siis mitte tax-freed) enam-vähem ööpäevaringselt. 24 või 48 tunni ostupiirang kehtib ainult imporditud alkoholile, mille soovitan ära osta kohe lennujaama tax-freest, kus vähemalt Sharmis on märksa parem valik kui Naama või Vana Turu (või Tallinna Lennujaama) tax-freedes.  Kui mitte kohapeal tarbimiseks, siis koju kaasa võtmiseks, kuna eriti eksklusiiv-viskide, konjakite jm kangema kraami hinnad on Eestist ligi poole soodsamad, või nii kolmandiku kindlasti. Täiesti nauditav on kohalik viin ID (litsents shotlastelt) ja valge jäljendrumm nimega vististi Becardi. Ning õlled Stella ja Sakkara, esimene alecoqilikult pehmem, teine sakulikult kirbem. Vaata alkoholi kohta eraldi lugu pealehelt.

Pane siiski tähele, et ka Eestist lahkudes väljud ühtlasi EL maksutsoonist, seega pardakaardi ettenäitamisel saad Tallinna Lennujaamast kosmeetikat ja alkoholi kaasa osta tubli 1/5 odavamalt. Poed on lahti enne kõiki väljuvaid lende (ka öösel).

Ongi vist kõik. Kui mõnele konkreetsele murele jäi vastus saamata, siis võid lisa küsida kommentaarikasti kaudu, WordPress saadab selle kohta teate minu meilile silmapilkselt ja kui Sa ei soovi, siis ma küsimust ei avalda. Lihtsalt vastan.

Head reisi!!!

Advertisements

12 thoughts on “Egiptus algajatele: mida kaasa võtta?

    • 🙂 Sellega on umbes nagu ilmaga, et ennustada võib, aga see ei tähenda, et paika peab. Vähem varastatakse hotellides, mis oma töötajate eest nii head hoolt kannavad, et töökohaga riskida eriti ei raatsita, töötajate ringlus ongi üldiselt väike, ja ka on olemas mingigi lojaalsustunne. No selliseid pole arenguriigis ka liiga palju 🙂 ja jäävad need pigem kallimasse hinnaklassi.
      Tõenäoliselt lihtsamalt läheb “kaotsi” pisem kraam, mida on lihtsam tasku poetada. Sest enamasti igas hotellis peab toauksi või olulisi lähenemispunkte silmas mehitatud valve. Inimtöö on siin ju odav :). Läpakas kaenlas kõndiv egiptlane on igatahes väga kahtlane vaatepilt, tõenäoliselt liiga kahtlane et seda keegi ette võtaks. Kui süda ikka rahu ei anna, siis alati võib oma läpaka jätta receptionisse, küll neil selle jaoks mingi koht leidub. Tubade seifid on eri kvaliteediga, mõned on rohkem naljanumber ja kõikidesse läpakas ei mahu. Olen küll maha jäetavaid väärtesemeid igaks juhuks lukustanud kohvrisse, seda kaasa vedada ilma et keegi peale satuks on ju samuti keeruline. Lõpuks – ei tea et varguste määr Egiptuses oleks kõrgem kui maailma kuurortides üldiselt. Või kui Eestis. Pigem oluliselt madalam.
      Head puhkust!

  1. Kõhuhädade vastu pidi hästi aitama kohalikust apteegist müüdavad Antinal ja Drotazide. Drotazide pidavat olema tõhusam. Neti info aadress http://trip.ee/node/12665 või minna trip.ee ja otsingusse trükida Egiptus ja kõhuhädad. Loodan, et kellegil on sellest infost kasu, lisaks oli seal kirjas veel igasuguseid muid imenippe.

  2. tere ,kui lennuk väljub 6.10 kas siis on ka taxfree avatud ?ja kas ise võib veidi söödavat ja joodavat kaasa võtta 😉

    • Tere! Ma ise ka just lendasin natuke ja seetõttu vastus hilines, aga – jah, tax-freed ongi avatud lennuaegadest olenevalt, kindlasti umbes tund enne. Ja ikka võib ka ise kaasa võtta! Süüa kindlasti, mäletan isegi ühes eksklusiivsemas reisiajakirjas kunagi soovitust nipsakale reisijale võtta ise kaasa kandikutäis oma… lemmiksushit! 🙂 Kuna lennukitoit on ju niiiii kohutav! :-O Joogiga on keerulisem, kuna turvakontrollist läbi ei pääse ühegi anumaga, mis enam kui 150 ml mahutab. Küll saab jooki kaasa osta tax-free poole pealt, mh suveniirpudelites alkoholi 50ml kaupa, ärge siis liiale minge! 🙂 Paremini varustatud toidumarketite alkoholilettides on klaasi all harilikult veel suurem valik selliseid 50 ml pudelikesi – konjakit, liköörikesi jms mitmele maitsele. Puhkuse algust võib ju ikka ka veidi tähistada? Kuid siis tssst! stjuardessidele kaasa võetud alkoholi tarbimine ilmselt eriti ei meeldi. Olge diskreetsed. 🙂 Kohvi puhul kahjuks ei aita miski – tuleb leppida sellega, mida antakse. Üritage siiski nautida – hotellis võib juhtuda et saate veel hullemat. 😛
      Head hõljumist!

  3. Tere, kas nende päikesekreemidel on ka mingi kindel ml, mis lastakse läbi (ilma et ära võetakse) just Egiptuse reisil ?

    • Päikesekreemide import isiklikuks kasutamiseks pole kuidagi piiratud. Kui Sa just kohvritäit müügiks tuua kavatsed, siis on iseasi. 🙂

      Pane äraantavasse pagasisse, või käsipagasi puhul kontrolli Tallinna Lennujaama viimaseid turvanõudeid ses suhtes, vanasti oli kuni 150 ml vist.

  4. Kas sain õigesti aru, et Tallinnast Lennujaamast on odavam osta alkoholi? Ja see 24 h kehtib ainult reisialguses?

    • Hei, sõidan viimasel ajal nii harva, et tõesti pole aimugi, kust on odavam osta… Kuid pakun et hinnavahe pole konti murdev 🙂 Kohale jõudes saab alkoholi osta veel kohalejõudmise kuupäeval ja järgmisel kuupäeval. Tunde ei loeta, kuna kellaaja templit passis pole, on ainult kohalejõudmise kuupäev, nii et sellel ja järgmisel päeval palun väga – kõik Sharmi Duty Freed müüvad rahvusvahelist alkoholi laias valikus. Ütleme et 1L viskit u 15usd ja konjak u 40usd, veinid 10..20, aga täpsemalt tõesti ei tea.
      Kohalik alkohol on vabalt saadaval kogu aeg, rummil ja viinal minu arust pole häda midagi. Tarbige mõõdutundega, kipume juba vennasrahvaid halva kuulsuse poolest edastama B-) Aga natuke ikka võib 😉

  5. Plaanime minna puhkama novembris hotelli nimega xperience kiroseiz premier pakett on kõik hinnas, kuid mõte on ikkagi ka hotelli alast välja minna. Kuidas seal suhtlusega on, kas inglise keelt räägitakse ikka? Tahaks minna ka sukelduma ja delfiine tahaks ka näha. Kas selle kohta ka miskit infot on? 🙂

    • Tere! 🙂 Räägitakse inglise, vene, saksa ja itaalia keelt, kes kuidas, aga need on peamised. Vene keelega saab endiselt väga hästi hakkama, inglisega ka. Enne reisi võib selgeks teha peamiste marsruutide hinnad taksoga ja minibussiga, et päris alt ei läheks.

      Sukeldumisreise saab kindlasti osta nii kohapealselt reisiesindajalt kui üsna kindlasti on hotellis reisimüügilett või siis käib keegi neid reise pakkumas. Sukeldumisreisil Tirani saarele näeb ühtlasi ka delfiine. Delfinaariumi vangistatud delfiine vaatama minna mina isiklikult ei soovita, aga see on Sharmis siiski ka veel olemas. Reiside ostmine on imelihtne, neid tullakse pakkuma. Võib küsida Eestlased Egiptuses rühmast vahetult enne reisi, vahel on Sharmis aktiivsed ka Eesti sukeldujad. Võib lugeda ka seda soovitust siin:
      https://www.girlsthatscuba.com/dive-centres-in-sharm-el-sheikh/
      minu meelest võib sukelduda vabalt kõikide loetletud firmadega, ka nendega mis on väikeses kirjas n-ö lisanimekirjas – minu lemmikud on nt hoopis seal. Ja paljud on hoopis nimetamata.
      Siit näeb Egiptuse suurima sissetuleva turismi operaatori Travco päevareiside pakkumisi, hinnad on vist vanad ja kvaliteetoperaatorile vastavalt kallimapoolsemad, sel aastal võib need umbes kahega jagada ja väiksematelt tegijatelt võib neid saada ka odavama hinnaga, aga siit saab ühe ülevaate võimalustest.
      http://www.travcotravel.com/egypt-tours/sharm-el-sheikh-tours.aspx
      Siin on veel üks, natuke kirevama valikuga
      http://www.sharmexcursion-tours.com/sharmelsheikhexcursions/143-aqua-parks-in-sharm-el-sheikh-cleop-park-aqua-park-city.html
      Isiklik lemmik mul puudub kuna ma neid ise ei kasuta 🙂 st kui viimati sõitsime siis täpselt just nimelt kellegagi, kes randa neid reise pakkuma tuli. Kui leian kedagi soovitamiseks, siis kleebin rühma üles.
      Siit lehelt võib näppida ja lugeda Sharmi viimati ilmunud infoajakirja numbreid, neis on nii mõndagi huvitavat Sharmi kohta.

      Soovitan ka guugeldada Sharmi kaarte “Sharm map” neid on veebis palju ja erinevaid, et saada aimu, kus miski asub ja natukenegi orienteeruda. Muidu läheb üks nädal nii kiiresti mööda, et isegi aru ei saa kui ta on möödas ja näinud pole tegelikult eriti midagi :). Rusikareegel on, et päike tõuseb merest ja loojub mägedesse, ning vanale turule sõites, ja ka teie hotellist Naama Baysse, jäävad mäed paremale ja päike otse ette. Lennujaama ja Soho väljaku poole sõites jäävad mäed vasakule ja päike (kui see veel üleval on) selja taha. Kohapeal vaadake korraks selle pilguga ringi 🙂 siis teate vähemalt, kummal pool teed taksot peatada. Sharm on lihtne ja inimesed on abivalmid, taksod ei maksa Eestiga võrreldes palju, 5 eur on hetkel kõige pikem ots, mida üldse on võimalik välja mõelda. Öelge kuhu soovite, leppige hind, ja küll nad kohale viivad. 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s