Kas teadsid, et Egiptus on üks maailma suurimaid riisikasvatajaid? Ei? Vot siis loe edasi…
Tegelikult on Egiptus kagu-aasialaste järel umbes 15ndal kohal, kuid ikkagi, esimest korda külade vahel ringi sõites vesiseid riisivälju näha oli üpris hämmastav. Kes võinuks arvata, et 97% ulatuses kõrberiik on ühe veevilja suurkasvataja.
Egiptus saab oma põhilised (valuuta)tulud Suessi kanali läbisõidutasudest, turismist, välismaal töötavate egiptlaste saadetistest kodustele ja nafta ekspordist.
2007 majanduskasv oli 7%. Turism on viimased 4-5 aastal kasvanud 15-25% aastas, kuid potentsiaal on veel kaugelt katmata. Nt Egiptuse rahvaarv küünib vähehaaval 80 miljonini, kuid turiste oli aastal 2007 kõigest 10 miljonit. Võrdluseks Prantsusmaa rahvaarv on 65 miljoni ringis ja turiste käis viimati 80 miljoni kanti. Turism on seega kahtlemata üks ettevõtluseks huvi pakkuvaid valdkondi. Järgmiseks selliseks on tõenäoliselt kõik toiduga seonduv, sest nagu kasvava majandusega vaesemat sorti riikides ikka – kui hakkab raha juurde tulema, hakkab inimene kõigepealt paremini (ja rohkem!) sööma. Ning veel edasi võiksid võimsaks kasvuvaldkonnaks olla olme- ja kodukaubad, kuna esiteks on olemasolev baas nõrk, nt kasutatud autosid turul peaaegu ei ringlegi, ja teiseks on 30% elanikkonnast kuni 14 aastane ja rahvastiku keskmine vanus üldse 25 aastat. Pea kolmandikul rahvastikust seega seisab abiellumine ja kodu loomine alles ees, ning egiptlane nimelt ei abiellu enne kui selleks on kodu olemas ja kodu on ka viimase pisikese lusikapojani sisustatud.
Kõik, kes aitavad tal kodu sisustada ja kes aitavad pulmi pidada on seega ilmselt majanduslikult või sees. Nt pulmateenindus koosneb autorendist, kleidilaenutusest, juba päevi varem algavatest iluteenustest, mis päädivad pulmapäeva soenguseadmisega foto- ja filmiteenusest ning muidugi pulmaruumi renditeenusest ja toitlustusteenusest. Keskmiselt tuhandenaelase kuupalgaga egiptlane kulutab pulmadele xxxxx-xxxxx Egiptuse naela (siia on arvatud ka pruudile traditsiooniliselt kingitavad keskmiselt 15 000 naela maksvad kuldehted) ja kodu sisustamisele xxxxx naela ringis. Tõsi korterite hinnad on viimase paari aastaga tõusnud 200 000 naela lähistele, mis just suurlinnades elavad noored raskustesse seab (külades ehitatakse traditsiooniliselt suguvõsa hoonete peale või kõrvale, ehituse maksumus on kordades väiksem).
Ja kuigi kohvikud linnades on täis jõude istuvaid nooremaid ja vanemaid mehi ning ametlik tööpuudus on 10% ringis, siis kohapeal ringi vaadates tööpuudust kuskilt ei paista, pigem vastupidi tundub et kellel kaks kätt olemas ja ta nendega ka midagi teha oskab, saab vaevalt mahti kodus magamas käia, nii töö ja tellimustega koormatud ollakse. Nagu kunagi soomlased Helsingi sadamas, imestan linna poodi sõites kohalikku tänavapilti – näe uus Mitsubishi, näe Toyota, näe Cadillac. Liisingufirmad lubavad, kui pool auto hinda sisse maksta, ID kaardile lisaks rohkem küsimusi mitte esitada. (Kes maksab vähem, peab siiski näitama piisavat tõendatavat tulu.)
Majandus hakkas elavnema peaminister Ahmed Nazifi valitsuse võimuletulekust 2004. aastal. Nazif ise on infotehnoloogiaalase haridusega ning endine info- ja kommunikatsiooniminister, keda võib mh tänada internetiühenduse kiire levi eest siinmail. Ka Egiptus pürgib e-riigiks ja ehitab üles e-valitsust. Vt nt Egiptuse riigiportaal
http://www.egypt.gov.eg/english/default.aspx
Majandusministrikski valiti ärihai, endine Unilever Egiptuse juht ja HSBC nõukogu liige.
Nazifi valitsuse esimesteks kiireteks saavutusteks oli kõrgete väliskaubandustariifide vähendamine, sh imporditollid 80%lt 40%le, ning uus maksuseadus, millega elavdas ettevõtlust ja kaubavahetust.
***
Vaata kenasid fotosid Egiptuse kohta (mitte minu omi) veel ka siit:
Pia Egiptuse reisijuht ja blogi 