Mida mina teeksin mitu päeva Kairos?
Egiptuse Muuseum nagu üldse ajaloomuuseumid mind tegelikult ei huvita. Vot milline filister olen. 😦 Toda Tutankhamoni maski näeb ju ka raamatust, ega ta pole tegelikkuses midagi muud? Või kivitükike, 5000 aastat maa all vedelenud? Heldeke kodus vanaema kartulipõllul korja selliseid musttuhande aasta vanuseid kive pihutäite viisi! Huvi surnud mateeria vastu minus miskipärast täiesti puudub. Egiptuse valitsus otsustaski ka just värskelt, et Egiptuse muuseumi põhikollektsioon viiakse üle hoopis uude hoonesse Giza püramiidide territooriumile, ja praegusse kesklinna hoonesse jäävad edaspidi ainult erinäitused. Mis ju tundub igati hea mõte.
http://www.kenseamedia.com/december/grand_egyptian_museum_GEM.htm
Grand Egyptian Museum Facebookis
Kuigi ka püramiidid on tänapäeval kaheldava väärtusega elamus (sorry!). Kairo linn on lihtsalt kasvanud neil nii lähedale, et veel ühelt tänavajupilt nende ette lõpuks keerates on minul küll väga raske mingit ajatuse või kõiksuse tunnet hinge manada.
Kairos naudiksin mina hoopis tänava(m)elu, siis – inimesi! Loe selle kohta juhiseid allpool.
***
Esimese asjaajamisena tasuks vast endale muretseda üks korralik Kairo turistikaart, minul on selline, kus hooned on lausa välja joonistatud, ja teisel küljel on ka olulisemad vaatamisväärsused ja muuseumid lühikirjelduste ja aadressidega. Umbes selliseid kaarte saab kesklinnast nt Talaat Harbi väljaku servast Shorouki (Egiptuse õpikukirjastus) raamatupoest ja olen sarnaseid isegi mitmes versioonis märganud ka 5* hotellide raamatu- ja ajalehekioskites, nt Ramses Hilton või toosama Semiramis. Kuigi hästi varustatud raamatupoed on hoopis nt Diwan Zamalekis 26th July nimelisel tänaval ja ka Marriott’i hotellis, ning AUC-il (=American University in Cairo) on nüüd suhteliselt värske AUC Press raamatupood otse Tahriri nurgal, Mugamma valitsuskompleksist otse üle tee. Raamatupoeke on ka Kairo loomaaia kõrval oleva Four Seasonsi First Mall nimelises kaubamajakeses – nt kohaliku nobelisti teosed inglise keeles, palju kalleid fotoalbumeid, muud inglisekeelset kaasaegset kirjandust, mh Egiptuse ja siinse elu kohta mitmest rakursist. Kairo kaubamajades on enamasti esindatud Alef (alef tähendab araabia tähestiku esimest tähte ehk A-d) raamatupoodide kett.
Kairo ooperimaja üritused (siis muusikalavastused ja tõsise muusika kontserdid) siit www.cairoopera.org. Tasub tähele panna, millal toimuvad Omar Khairat’i – umbes siinse Aarne Oidi – kontserdid. Tema on kirjutanud muusika peaegu pooltele Egiptuse filmidele ja tal on hästi kaunid ja tujutõstvad meloodiad.
Ooperiga ühel territooriumil Zamalekis on ka Egiptuse moodsa kunsti muuseum.
https://www.facebook.com/egyptianmuseumofmodernart/
Muudest muuseumidest huvitavat Euroopa kunsti (sh kenake kollektsioon nimekaid impressioniste) näitab Mr. & Mrs. Mohamed Khalil’s muuseum Doqqi linnaosas, Tahririlt üle Zamaleki teisele poole Niilust sõites ja piki Niilust vasakule kõndides u pool km Sheratoni hotellist edasi. Või mööda Giza tänavat, mis siis viib ka loomaaeda:
samuti tahaksin ise külastada siinse ajaloolise sisustuskunstiga tutvumise huvides
Gayer Andersoni muuseumi Ibn Tulun’i moshee kõrval (külastamist väärib ka moshee ja selle vaatetorn) :
Gayer Andersoni muuseum
http://www.touregypt.net/featurestories/gayeranderson.htm
Kui Khalil oli Egiptuse poliitik, kel oli raha ja tutvusi oma aja hea ja parema maalikunsti soetamiseks, siis Anderson oli orientalistikast huvituv Briti ohvitser, kel oli raha jne oma aja kenamate tarbeesemete ja mööbli soetamiseks. Seda mõlemat kumbki muuseum nüüd demonstreeribki.
Või vali ise enda lemmikmuuseum, siit:
Muuseumide nimekiri lahtiolekuajad hinnad jms
Pane tähele mh politseimuuseumi, mis asub Tsitadelli kompleksis ja esitleb mh mõnigaid kõige kuulsamaid mõrvareid jm kurikaelu Egiptuse lähiajaloost, sh kuulsad Ülem-Egiptuses pärit massimõrvaritarid Raya ja Sekina, kes Aleksandriasse ümber asudes tapsid seal kokku 24 naist nende kaelas rippunud kuldehete pärast, ja matsid omaenda maja põrandate alla. Seda millalgi 1920ndatel. Raya ja Sekina on nii “kuulsad”, et veel praegugi jookseb Egiptuse teles iga päev paralleelselt vähemalt kaks nende loo põhjal toodetud seriaali – üks koomiline ja üks dramaatiline.
Kui Tsitadelli kanti juba asja teha, eriti aga Khan el Khalilile, siis vähem kaubandusest ja rohkem arhitektuurist huvitujatel tasub välja jalutada Khalili kaugemasse serva, tänavale nimega al-Muezz. Al-Muezzi kohta võib peaaegu kartmata öelda, et see tänav koosneb ainult paleedest. Tänaval endal on 34 arhitektuurimälestist ja läheduses veel 67… ning kõik see on restaureeritud ja läbimiseks uuesti avatud värskelt 2010 aasta algusepoole. Järgnev foto pärineb Wikipedia lehelt tänava kohta, vaata samast ka kena ülevaatlikku skeemi sellel üsnagi pikal tänaval asuvate mälestiste paiknemise kohta.
http://en.wikipedia.org/wiki/Muizz_Street
2010. aasta juunis viidi tänaval läbi Egiptuse esimene disaininädal (mis loodetavasti kujuneb traditsiooniks). Juttu ja pilte kenadest objektidest veelgi ilusamates hoonetes vaata siit
http://weekly.ahram.org.eg/2010/1002/ec7.htm
Khan-el-Khalilile ja siis ka al-Muezzile jõudmiseks ütle taksojuhile: “al-Hussein”. Kuna Khan el Khalili on üpris suur, ehk siis ei tea juht muidu, kust ligineda, kuid al-Husseini mosheed, mis on üks Kairo kuulsamaid mosheesid, teab ta kindlasti, ja talle ka meeldib et te nii küsite… 😉 😀 Jõuad suurele platsile, kust hargnevadki lahti Khan el Khalili kaubatänavad. Platsi servavad mitmed kuulsad kohvikud ning just siia jõuavad ja siit lahkuvad enamasti ka Punase mere äärest päevakeseks Kairot vaatama tulevad turistid. Kui jõuad õhtul kella 6 paiku siis kuulata – kas ei kostu sealt järgmise bussi kõrvalt mitte eesti keelt… ?
***
Kes religioosset elamust taga kaebab, siis miks mitte nautida stampmälestise – rippuva kiriku – asemel hoopis tõelist usu võitu uskmatuse üle pühitsevat koopakirikut? Koopakirik ehk inglise keeles Cave Church rajati Kairot piirava Mukattami mäe veerde tähistamaks paika, kus usklike koptide palvete abil seesama mägi oletatavasti liikuma pandi. Mägi tõusis õhku, ja liikus paigast. Ausõna! Nii nad räägivad…
Kuidas siis tegelikult ka polnuks, kuid kirikud ja vabaõhu auditooriumid varjunditerohkest paekivist kaljuseinte taustal on täiesti nauditavad ka sellele, kelles muud usku polegi, kui usk kõige olulisemasse maailmas – ilusse.
.. sest ainult ilu liigutab meid, sunnib ringi mõtlema ja ümber kasvama. 😉 On ju?
http://cavechurch.com/gallery/index.asp?CatID=5
***
Kairo loomaaed... sageli küsitakse, kas sinna minna tasub või ei tasu… Pakuksin, et kui olete loomakaitsja või muidu õigluse ja korrektsuse taganõudja tüüpi inimene, siis – jätke vahele! Kuid kui olete fotograaf või muidu nõus kaunite elamuste nimel prügise tänavalõigu ees silma kinni pigistama, või teie käe otsas ripub mõni eelkooliealine, siis ikka minge! Loomade hoiutingimused Kairo loomaaias on muidugi probleemiks. Kuid loomaaedade rahastamine on probleemiks igal pool… Positiivsema poole pealt on loomaaial hiilgav minevik, mille jäänuseid on pargis praegugi veel näha kaunite ehitiste ja pilku paeluvate mosaiiksillutiste näol. Siin on isegi pisike (päriselt!) Eiffeli sild ja mõned kunstlikud koopastikud, mis praegu kahjuks külastajatele suletud, kuid imetleda ja pildistada läbi võreaia saab neid siiski. Meie 2sele ja 4sele täiesti piisas sellest, et nad nägid ära suure hüppava looma – siis känguru! Ning elevandi, karud ja (muidugi!) rea lõvisid, kuna lõvi on 2se lemmikloom! U 2tunnine jalutuskäik u 1 naela eest per nägu… ja igale lapsele ka paarinaelane täispuhutav kummiloom (al 1.50LE) neid lahkesti müütava onu käest. Mida veel?
Kairo loomaaed (asukoha järgi: Giza Zoo) kesklinnast üle jõe poolel teel püramiidide juurde, asub ühtlasi Kairo Ülikooli vahetus naabruses. Loe loomaaia kohta (ja vaata pilte) veel siit:
http://weekly.ahram.org.eg/2008/890/feature.htm
http://weekly.ahram.org.eg/2009/960/feature.htm
***
Vaadata on Kairos veel palju, sealhulgas neile, kes kõike ei jõua, on pakkuda ka ÜLEvaade, keset Gezira saart kõrguvast, teletorni mõõtu ehitisest nimega Cairo Tower. Seegi on 2010. aastaks värskelt korda tehtud, liftki välja vahetatud, ja töötab mitu restorani, vaateplatvorm muidugi ka. Kuid loe ise lähemalt:
Millised vaated tornist avanevad, seda saab vaadata ühe teise eestlanna blogist (täname teda jagamast!), siit:
http://mymaailm.blogspot.com/2010/06/6-juuni-kairo-torn-ja-kohting-teadmine.html
***
Kairo lõbustusparkide ülevaate Kairos elavate eestlaste sulest leiad siit:
https://innovatsioon.wordpress.com/2010/06/30/ismailia-ehk-kuidas-egiptlane-rannas-kaib/#comment-255
Asja enda jaokski uurides leidsin, et kadunuke Toptours on Youtube’i üles pannud hea jupi videot Dream Parki kohta:
http://www.youtube.com/user/TTestonia#p/a/u/1/St8WUnzjBXE
***
Üritustest ja kontsertidest teadmiseks peaksid vist olema konserdikorraldaja lähisugulane – ei tea et mingil muulmoel peale “suust suhu turunduse” siin inf liiguks.
www.yallabina.com midagi üritab aga peamiselt näeb sealt juba TOIMUNUD üritusi tagasi kuni aastani 2007
http://weekly.ahram.org.eg/list.htm siit leiad iganädalase info kino, muusika ja kunstisündmuste kohta
***
Kairo tänavad on turvalisemad kui enamikes sama mastgaapi linnades maailmas. Õhtuse tänavameeleolu püüdmiseks tasub end lasta viia 26th July tänavale Grand hotelli ette, just siin asuvad Kairo elavaimad qahwa’d ehk tänavakohvikud – see kõige ehedamat sorti öö- ja tänavaelu Kairos. Glamuursem kohalik rahvas käib küll enamasti klubides, neid leiab nt Zamaleki saare kaugemalt küljelt ning päevasel kuid ka õhtusel ajal on need ühtlasti suhteliselt meeldivad jõevaatega einestamispaigad, kohalikus mõistes kallid, kuid mitte eestlase jaoks.
Kui raha rohkemgi on, siis Grand Nile Tower hotelli ümmargune vaaterestoran on tõepoolest pöörlev restoran, mis teeb täisringi umbes einestamise aja jooksul, kuid paraku seal 1000 kr per inimene ära kulutada polegi nii raske, ja vähemaga einestada vaevalt õnnestubki. Asub Kairo kesklinnas Maniali saare tipus – Four Seasons Nile Plazast üle tee.
Keda kõhutants Egiptuse parimate esitajannade poolt peibutab, siis neid kohtab nt Intercontinental Semiramise ööklubis, mis 2010. aasta septembri andmetel on avatud 3 x nädalas, vististi T, N ja L (kontrollige, palun, sest ma ei jätnud täpselt meelde), show algab 23.30 ja klubi on lahti 04.00ni – siis ÖÖklubi sõna otseses mõttes. Piletid istekohast olenevalt u al 50 eurot sisaldavad õhtusöögi, lähemat infot saab otsetelefonilt: 27 97 1818
Ülesvõtet ühest Egiptuse kuulsaimast praegu tegutsevast kõhutantsijannast Dinast tantsimas otse “objektil”, saab vaadata siin:
http://www.youtube.com/watch?v=6_lmAhc_cqY&NR=1
ja veidi parem kaameratöö siin:
http://www.youtube.com/watch?v=JquKOjzqdhI&feature=related
Jah, tema kostüümid ja stiil kõigub hea maitse piiri peal, nii arvab enamik. Kuid enamik arvab ka, et ta tantsib sellegipoolest paganama hästi. (Milline geenius ongi kõikides aspektides täiesti normaalne?)
Marriotti hotelli Omar Khayyami nimelises ööklubis peaks tantsima samuti väga hästi Soraya, kes on tegelikult brasiillanna, kuid oma subtiilsema stiili tõttu (less is more!) paljudele meeldib enamgi kui Dina. NB! Tantsijannad aeg-ajalt vahetuvad ja lähevad “pensionile” ja uued tulevad peale, kuid tipphotellide ööklubides tantsivad neist parimad, kes millal ja mis maksab – saate alati kontrollida vastavasse hotelli helistades.
http://il.youtube.com/watch?v=EJM3Zc3Lueo
Kõhutantsijannad esinevad ka Niilusel Kairo piires õhtuti edasi-tagasi kruiisivatel jõelaevadel, ülevaate neist leiad siit:
http://www.touregypt.net/featurestories/dinnercruise.htm
Üheks parimaks loetakse Marriotti opereeritavat Nile Maxime laeva, kus (2010) tantsib samuti väga hea Randa Kamal. Nile Maxim telefon: + 20 2 27388888. Eelvaade siit:
http://www.youtube.com/watch?v=TZymkWNOr8Y
Valik on Teie! 🙂
***
Soodsaid hotelle-hosteleid vt vastavast eraldi blogiloost, sissejuhatuseks võib lugeda ka siit:
weekly.ahram.org.eg/2004/696/tr4.htm pealkirja all High-class, low-budget Cairo
Mu enda varasem lemmik on Garden City House
http://www.gardencityhouse.com/
mis on Tahririlt kiviga visata otse Semiramis Intercontinentali kõrval.
Pia Egiptuse reisijuht ja blogi 
Tere,
plaanin aprillis Kairot külastada nii nädala või kaks ja mõtlesin küsida, et ehk oskab keegi head nõu anda lennumarsruudi kohta? Et mis oleks kõige mõistlikum alguspunkt (Tln, Helsingi või Riia) ning kus kõige otstarbekam ümberistuda?
Hetkel ei ole küll leidnud ühtegi otselendu ja seetõttu igasugune info igati teretulnud.
Tänud ette!
Traditsioonilisim on ilmselt Tsehhi õhuga Tallinnast läbi Praha. Mitte kõige odavam, kuid mitte ka kallis, u al 7500 kr edasi-tagasi. Praha ringiistumiseks igati tore koht ja ka pardateenindus tsehhidel igati meeldiv.
http://www.czechairlines.com/
Praegu vaatasin Reisieksperti lehelt, et Lufthansa pakub läbi Frankfurti ka suti alla 8000ga, varem nii head pakkumist neilt küll pole näinud.
Veidi odavam, kui julged Aeroflotiga lennata, on tulla läbi Moskva, võib saada isegi 5000 kr-ga edasi-tagasi.
Kõik need ikka algusega Tallinnast ja 1 ümberistumisega.
Lõpuks on reisitud ka vististi Riiast Air Balticuga Hurghadasse, aastaringselt. Kuid seda pead juba ise uurima.
Miks mitte sõita läbi Tallinast Sharmi või Hurgadasse ja sealt siselennuga Kairosse. Minu jaoks on see olnud kõige lihtsam ja mugavam viis. Lennud toimuvad vähemalt iga 2 tunni tagant.
Tere Riina, põhimõtteliselt jah, kuid veidi vist oleneb hooajast. Alati ei pruugi lennupiletit tsharterile saada, kui kohti eriti ei ole, ka on siis piletid Sharmi pluss siit edasi piletid Kairosse kokkuvõttes isegi kallimad. Kuna Egyptairi reisid on juba nii popid, et ka nende piletihinnad pole eriti odavad enam.
Kui pakkumisi passida võimalik ehk et kohalejõudmine pole kindlates kuupäevades kinni, siis see võimalus muidugi on ning tore ka, et pikema otsa saab otse ja omadega. 🙂
Tere.
Vaatasin seda egyptairi kodulehte, kust samuti soovisin teha siselendu Sharmist Kairosse ja pean nentima ,et hinnad pole midagi nii odavad, kui kuulu järgi algselt oletada võis.Parim hind oli kusagil 700 poundi ümber ja sõit algas öösel kell 00.50 ja tagasi Sharmi 22.30. Kuna on plaan minna omal käel Cairosse.
Palun õelge kui kaugel on lennujaamast Khan el Khalili turg ja mis oleks mõistlik hind taksosõidu eest sinna?
Samas saan teie kiituseks öelda , et olete teinud igavesti vahva ja asjaliku blogi. Mul novembris jällegi sõit Egypti puhkama ja teie blogist sain hulganisti häid mõtteid ja seletusi kohaliku elu olu kohta.
Tänud.
Aitäh! Egyptairi hinnad kukkusid jah veel poole kõrgemalt (muideks) nii paar-kolm aastat tagasi, kuid eks inimesed ole maigu suhu saanud ja nüüd on reisid järjest täis… ning hinnad jälle veidi kõrgemad. Vahepeal sai keset päeva Kairosse ka 400 krooni eest. Päris ammu aga maksis üks ots sama palju kui edasi-tagasi, nii et… siiski midagi! Nagu ma olen mitmele soovitanud, siis ka Superjeti bussiga sõitmine on täiesti nauditav, võib ju minna lennukiga, värskelt, ja naasta bussiga end välja magama? U 95-100LE, teler, WC ning ettekandja toob disainportselanis kohvi/teed ja juustuvõileibu. Sõitsin ise läinud sügisel ja ütlesin ettekandjale “teil on ju parem teenindus kui Egyptairis”! (mis on ka veidi tõsi) Ka tee Siinai poolel on suurepärane, peaaegu ise juba vaatamisväärsus, ainult lõik enne Kairot on vanem ja Suessi eel oli tükike kruusast songermaad – praeguseks usutavasti juba tuttuus tee. Superjeti jaama Sharmis teab iga taksojuht, pilet tasuks osta päev varem. Kairos väljub Almaza jaamast lennuvälja piirkonnast, ka sinns teavad taksod teed, ja pilet tasuks osta kohe hommikul ära, kuigi busse tuleb mitmeid õhtupoole ja odavamate/räämasemate peale võib ka vahetult enne koha saada. Sõiduplaanid nt siin:
http://www.freedaysegypt.com/superjet.php
Khan el Khalili turg on peaaegu südalinnas, viimati Talaat Harbi kandist maksin taksomeetri alusel 5.75LE. Ja südalinna olen mina sõitnud lennujaamast kokkulepe alusel ka 35LE eest (egiptlaselt egiptlasele – Teispool kauples!), kuid üldiselt pole patt maksta ka kuni 60, kuna sõit on üsna pikk. Kui on ummikute aeg (hommikul 8-9-10 paiku ja südapäeval 12-14) võib arvestada et kulub rohkem aega ja siis ka raha. Kuid Eesti mõistes on ju ka siis veel nagu muidu saadud sõit :). Lennujaamas tasub valida mitte autosid, mis seal käsi pikalt ootavad, vaid rahulikult välja hingata ja ringi vaadata, kus on lahkuvate lendude uks. Sealt eest on hea püüda reisijatega saabuvaid autosid, millel kiire lennujaamast uuesti väljuda, ja mis siis ka normaalsete hindadega sõidavad. Valged uued autod niisiis taksomeetri alusel, vanad mustvalged Ladad/Fiatid kokkuleppehinnaga. Ning Khan el Khalili asemel tasub öelda “al Husseyn”. See asub samas kohas – nii jõuate turule kõige ligemale – täpselt sinna, kuhu ka päevaturistid bussiga tuuakse, kuid ühtlasi on tegemist Kairo ühe pühima mosheega, mis juhi ehk veidi teisele lainele viib, kui puhtalt suveniirituru nimetamine ;). Selle nipi õpetas mulle Toptoursi Triin läinud aastal :).
Head seiklemist! 🙂
Tere!
See Dina tantsuetendusega õhtu Intercontinental Semiramise ööklubis tundub uskumatult kallis Egiptuse kohta. Kroonides siis 1200 u? Ta on staar ka muidugi:)Tead sa, kas ta ikka seal esineb? Või äkki veel kuskil?
Tervitustega…
Tere! On tõesti kallis, kuid tegemist on kabaree tüüpi ööklubi piletiga ja see sisaldab ka õhtueine, sellised asjad maksavad igal pool päris palju, Egiptuses kahjuks ka! Dina esineb kindlasti, käisin seda spetsiaalselt küsimas veel septembris. Kas veel kuskil, kahjuks ei tea, kolm õhtut nädalas on staarile niigi päris paras töökoormus, eks eratellimused ju ka veel. Tegelikult, reserveerides oleks vist mõttekas täpsustada, kas Dina ikka tantsib SEL õhtul, sest ka muid nimesid mainitakse Semiramisega seoses tihti. Need on siiski kõik head tantsijannad.
“Maxim” laeval tansib samuti väga hea Randa Kamal ja selle pilet on ainult 2-300 LE ringis, ikka ka söögiga.
Parimat!