| 123 | Kiirabi |
| 126 | Turismipolitsei |
| 128 | Liikluspolitsei |
| 122 | Hädaabi |
| 180 | Tuletõrje |
| 121 | Elektri hädaabi |
| 129 | Maagaasi hädaabi |
| 150 | Kellaaeg araabia keeles 😀 |
Viisa
Egiptuse viisa turistile 30 päevaks maksab 25 USD või selle ekvivalendi mis tahes muus valuutas (eurodes vastavalt kehtivale kursile 2019 u 23 eurot). Viisa saab osta piirilt – lennukiga saabudes lennuterminaali passikontrolli saalist. Viisakleeps koos saabumistempliga näeb välja nii:
Siinai Aqaba lahe äärsetes kuurortides – Taba, Nuweiba, Dahab ja Sharm el Sheikh – saab turist viibida viisavabalt kuni 15 päeva. Samuti on lubatud viisavabalt külastada Püha Katariina kloostri piirkonda. Viisakleepsu sel juhul ostma ei pea, vaid passikontrollile tuleb öelda “Sinai only” mispeale passi lüüakse vastav tempel, mis näeb välja nii
Punasega viidatud alalt väljudes, nt teel Sharmist Kairosse, peab olema 30 päeva viisa ette näidata, või teie sõit lõpeb sealsamas. Kui see tarkus saabus taganjärgi, siis saab ka kleepsu omandada siiski tagantjärgi – Sharmi lennuterminaalist.
Sinai Only ei ole Egiptuse leiutis vaid on Camp Davidi kolmepoolse rahulepingu üks lisadokumente, tagamaks iisraellastele tõrgeteta juurdepääsu nende lemmikrandadele.
IATA tsharterlennureegel
Pikemalt puhkajal (nt talvitujal) on kasulik teada, et tsharterlennuga riigist lahkuda, st koju naasta, on võimalik ainult esimese kuu ehk 30 päeva jooksul. Sealt edasi tohib kasutada ainult liinilende, või tuleb taotleda eriluba. Ka see ei ole Egiptuse leiutis, vaid on teadaolevalt IATA vms rahvusvahelise lennundusorganisatsiooni reegel liinilendude turuosa kaitseks. Peab ju liinilend garanteerima teeninduse pea igasuguse täituvuse juures, tsharter aga ainult tellimise peale ja selle maksab kinni tellija. Reegel ongi selleks et odavamad tsharter-reisid ei saaks üle meelitada kallimate liinilendude reisijaid.
Raha Egiptuses
Jooksvad valuutakursid Egiptuse pankades leiad siit:
https://egyptrates.com/en/currency/EUR
Egiptuses kehtib Egiptuse nael, ingliskeelne lühend EGP ja kohapeal on kasutusel ka lühend LE või £E, prantsuskeelsest livre égyptienne. Araabia keeles: ge’nii masri.
Õpi tundma rahatähti järgnevast Wikipedia lingist, eriti õpi vahet tegema 25/50 piastril ja 50 naelal. Kuritahtlikum kaupmees võib teile poetada vahetusrahaks 50 naela asemel 50 piastrit, aga piaster on Egiptuse sent – 50 piastri väärtus on pool naela!
Kehtivad ka metallmündid – 5, 10, 20 ja 50 piastrit, ning 1 nael. Inflatsiooni tõttu arveldatakse sentides ülimalt harva.
Kuidas Egiptuse rahatähed välja näevad
Kohalikku raha saab vahetada hotellid fuajees või tänaval vahetusautomaadis, või pangakontorites, mis keskustes on lahti hilisõhtuni. Eesti rahvusvaheliste pangakaartidega (Visa, Mastercard ja Maestro) saate Egiptuse ATMdest raha välja võtta teie isiklikult pangaarvelt täpselt nagu Eestis. Selle tehingu maksumuse kohta uurige oma kaarditingimustest. ATMid väljastavad ainult Egiptuse naelu.
Deklareerimata paberraha võib sisse tuua ja välja viia:
EGPsid: kuni 5000LE
Eurosid/muud valuutat: kuni 10000 USD ulatuses, ja üle selle kui deklareerida
Muud peamised impordi ja ekspordi piirangud Egiptuses
Ravimid ja vaktsiinid
Endale vajalikke vaktsiine on tark uurida oma perearstilt. Kõige reaalsematest Eestist erinevatest ohtudest levib Punase Mere Aafrika poolel ehk Hurghadas mingil määral C-hepatiit. Haigus levib vere kaudu, nt tätoveeringut vm augustamisi kohapeal sooritades võiks sellele tähelepanu pöörata.
Vaarao needuse ehk kõhulahtisuse vastu on abi kolmes raskusastmes:
1. Probiootiline ravikuur reisi eel
Kogenud reisijad kiidavad Linex Fortet . Selles sisalduvad Bifidobakterid ja Laktobatsillid on inimese seedesüsteemis loomulikult elutsevad bakterid, mille töö on tagada normaalsed seedeprotsessid. Kuid reisijale oluliselt nad ka takistavad kahjulike bakterite kasvu, tootes antibiootikumile sarnase toimega ainet. Nad siis võivad saada hakkama kergema haigusjuhtumiga täiesti iseseisvalt!
2. Eesti letimüügi ravimid, nt Loperamid, Lopacut jms
Füüsilised paksendajad. Ei ravi, aga ajutise lahendusena saab juhtumi kiiresti pidama.
3. Egiptuse letimüügi ravimid – antibiootikumid.
Levinuim laiatoimeline antibiootikum on Antinal, saadaval täiskasvanuile kapslite ja lastele vedela lahusena. Ravimite suhtes oskavad nõu anda apteekrid hästi varustatud apteekides, või kui teate mida vajate, siis enamikest apteekidest saab ravimi väga lihtsalt kättetoomisteenusega hotelli kohale tellida. Tuleb lihtsalt teada mõne apteegi telefoninumbrit, või kui ei tea, siis teab hotelli vastuvõtt.
Haigustunnuste ilmnedes ongi tark ühendust võtta kõige kiiremini oma hotelli vastuvõtuga, et vajadusel kutsutaks arst. Suuremates hotellides on arst kohapeal olemas. Hotell on täisteenindusega majutusasutus, ärge kõhelge abi küsida!
Ravimite jm kaupade orienteeruvaid hindu saab kontrollida siit:
UVA/UVB
Päikesekaitsega on nii, et minul endal on harilikult kaasas umbes faktor 2, sest tüüpilise kartuliblondi ja roosanahalise eestlannana kõrgemaga mulle lihtsalt ei jääks üldse midagi külge. Samas pole ma suurem asi päikese- ja kuumasõber, nii et veedan enamuse ajast päikesevarju all ka.
SPF faktori number tähendab põhimõtteliselt seda, kui palju harilikust kauem tohib selle abil lauspäikeses vedeleda. Nt kui harilikult hakkaks nahk õhetama umbes poole tunni jooksul, siis faktor 15 just nagu lubab päikese käes viibida järjestikku 15×0,5 ehk 7,5 tundi… Faktor nr 2 vastavalt umbes 1 tunni. Minu puhul see ongi absoluutne piir enese kuumusega piinamisel ehk siis et kasutangi endale täiesti iseloomulikku faktorit. 🙂 🙂
Järelikult valige faktor vastavalt sellele, kui palju kavatsete lauspäikeses vedeleda ning kas on plaanis ka kaatriga merele minna, kus päike natuke intensiivsem ja lauspäikesetunde jaheda tuule abiga tõesti üllatuslikult palju võib koguneda. Merele seega ja kui aprillis või oktoobris on kavas tõesti kõik päevavalguse tunnid päikeses veeta, võib faktor 15 ehk asjakohane olla. Nov-veebruar aga ei usu et üle faktor 8 kellelgi vaja läheks, esiteks on juba päevavalgusetunde siis vähem, ehk et päike hakkab mägede varju veerema juba u 3 paiku päeval.
Pigem eksitakse üldse selle vastu, et päevitamise järgselt ei niisutata piisavalt (aaloegeel on selleks väga sobiv) ning et kaitsefaktoriga kreemi piisavalt paksult ei määrita ja piisavalt tihti ei uuendata – iga tunni-paari järel ikka korralik uus kord peale, nii see käib! Kõige rohkem kipuvad ära põlema labajalad või ka käepealsed – ära neid määrida unusta!
Kohapeal on apteekides saada suures valikus kaitsevahendeid, nii suurtele kui lastele. Egiptuse kohalik kaubamärk on EVA – soodne ja hea. EVA toodete kohta koos hindadega leiad lähemalt siit:
NB! Turistitänavatel müüdavaid kaamlipiimasid, aaloegeele jms ei oska ma kommenteerida. Neid toodetakse umbes mustmiljonil köögilaual, ja mida just konkreetne pudel sisaldab, on õnneasi, kuigi pole olnud kuulda, et midagi kahjustavat.
Tax free
Lennueelne: pane tähele et Egiptusse sõites väljud EL maksupiirkonnast ja saad juba Tallinna lennujaamas pardakaardi ettenäitamisel osta kaupu EL-tollimaksuvabalt ehk u 20% soodsamalt. Uus parfüüm tasub ehk muretseda just nüüd?
Saabumisjärgne 48h (post-arrival): lennuterminaali land-side poolel ehk pärast tolli läbimist ning mitmel pool linnas asuvad duty free poode on turistidel võimalik kasutada saabumistempli kuupäeval ja sellele järgneval päeval (saabumist kontrollitaks epassist kus on ainult kuupäev ja ei ole kellaaegu). Saab osta importalkoholi, mida muidu müüakse ainult hotellide baarides, ja piiratud valikus muid spetsiaalseid duty free kaupu. Kohalikku alkoholi saab osta igal pool piiramatult, vt juhendit Alkohol Egiptuses.
Mida võiks kodust kaasa võtta
Kui olete tumedama leiva armastaja siis võtke tumedat leiba.
Kui olete kohviarmastaja, siis võtke lemmik-kohvi. Kas teie numbritoas on veekeedukann ja kruusid, on kõige lihtsam kontrollida kas reisimüüjalt või Tripadvisori hotellitoapiltidelt. 🙂
Paremates 5*hotellides paraneb järjest ka kohvi kvaliteet ja avatakse spetsiaalseid hea kohvi baare. 3-4* hotellis aga võib olla letil nupuga Nespressoautomaat, või tuleb suurest tünnikujulisest termosest Nescafed või juhukvaliteediga lahjat oakohvi. Ka baarides on kohv enamasti espressopõhine ja filtrikohvi peaaegu ei leia. Samuti võidakse cappuccino teile puistata otse pakist, või tehakse põhi lahustuvast kohvist kuid lisatakse ehtsat piima. Jälgige kuidas teile kohvi tehakse ja vajadusel küsige millisest baarist saab naturaalset oakohvi.
Kannukohvile maitselt lähim ja lihtsaim leida on tegelikult Egiptuse (=Türgi) kohvi, eriti kui paluda sellele lisada topeltkogus vett (kõnekeeles kutsutakse sellist lahjendatud türgi kohvi: American coffee).
Rõivad
Riietusega on nii, et kuurortites käibivad väga hästi igasugu plätud ja sandaalid, ning shortsid ja topid või erinevad särgid, särgikud ja kleidikesed. Katma enam kui Eestis end naisterahvas üldjuhul ei pea, sest eriti peale venelaste massiturismi algust eks ole juba kõike ja nii mõndagi nähtud ka.
Siiski oleks bikiine kaasa valides, kes soovib sellele tähelepanu pöörata, viisakas noppida mõni katvam mudel kui brasiilia tüüpi stringikesed (kuigi võite kindel olla, et keegi kuskil ka nendes südamerahuga ringi kõnnib), ning midagi nende katmiseks teel toast randa, kui peatute rannahotellis.
Kui kodune bikiinivalik parasjagu nt talvepoole nutusevõitu on, siis bikiine ja trikoosid müüakse kindlasti ka Sharmis, kui keegi soovib nende valimisele päevakest kulutada. Päris mitu poodi hariliku polüesterkraamiga on nt Naama Bay keskses mallis, residendid hindavad väga valikut Tirani ostukeskuses Vanas Sharmis, ning kes veidi moodsamat, noortekamat valikut ihkab, siis Il Mercato kaubakeskuses Hadabas pakub üht-teist Adidase pood, kleenukesemat tüüpi neidistele. Mitte halb valik La Perlat jms kallimat brändikraami (NB! importkauba juurdehindlus Egiptuses on 40%) hinnaklassis 100-200 eurot ripub harilikult ka Four Seasonsi hotelli butiigis. Ning itaallannad toovad kaasa kohvrikaupa, mida müüvad Domina Coral Bay butiikides.
Talvehooajal u novembrist poolde märtsi kulub päikeseloojangu järgseks ajaks ehk peale rannast naasmist ära kas mõnus villane kampsik või kergemat sorti jopeke või fliis, sest õhtud on siis jahedad, ning üks kergem tuulejakk aitab ka nendel pilvisematel päevadel kui ainult topiga ringi jalutada ehk jahe oleks. Samuti on hea randa kaasa võtta midagi, mida tuulega peale visata. Talvisteks (sh kevadtalv) märksõnadeks võiksidki ehk olla: päike ja tuul.
Jalatsitest sobivad plätud või sandaalid iga ilmaga ja igal kellaajal.
Õhturiietus on tänavatel casual ehk needsamad shortsid jne, sekka mõni kena kleit, ning kallimate hotellide restoranides õhtusöögiks smart casual ehk et üldjuhul eeldatakse meestelt pikki pükse. Daamid on nagu ikka kuidas keegi, kuigi kui just Four Seasonsi või Ritz-Carltoniga tegu pole, siis pigem lihtsamalt kui peenemalt riides. Pidulik kleit ja kontsakingad on pigem erand kui reegel, siiski nt itaallannad jm lääne-eurooplased õhtusöögiks rõivastuvad ümber ja ka teevad soengu, ehk et veidi oleneb kultuurist ja taustast.
Kairosse või mujale Siinailt välja või ööseks kõrbe sõites võib arvestada, et talvel on seal Punase mere rannikust keskmiselt 5-10 kraadi jahedam, ehk et päris kesktalvel kulub ka päeval kampsun või jope ära – võib vabalt sõita riietega, millega Eestist tulite. Kuumal ajal on soovitav naistel jääda (ka istudes) põlvi katvate pikkuste juurde ning kuigi kohalikud välismaalased ja kõrgemalt tasustatud välisfirmade naistöötajad ka täiesti harilikke kostüümipikkusi kannavad, siis püksid või ¾ seelik on ehk turvalisim valik, ning pluusi puhul väike varrukas ei teeks halba või siis osav kompromiss ehk et kui pluus on varrukateta, siis olgu kaelus pigem väiksem või suisa kõrge, või kui pluus on dekolteega, siis võiks ehk varrukad vastukaaluks pikemad olla. Kui peaks olema soovi või põhjust rühmast eralduda, nt Kairos ööbides ja linna uudistama minnes, siis on teil endal tänaval nii mugavam. Ning kuigi teile pakutavas hotellis tõenäoliselt on õhukonditsioneerid ja soojendus, siis sageli on see tsentraalset tüüpi, ehk et midagi sealt avast puhub, kuid see ei tee veel tuba soojaks. Ööd jaanuarikuises Sharmis, ning eriti Kairos, on aga jahedad, hoonete kiviseinad kiirgavad külma nagu pahupidi toimiv ahi, kui olete juba natuke tundlikuma kondiga vanuserühmas. Villased sokid mistahes reisile kaasa on alati turvaline, juba vanavanaemade ajast tuntud nipp mis aitab mitmete hädade vastu, ja soe pleed, millel mitu otstarvet ja võimalust, on samuti üks kasulik ese omada.
Kohalikes ööklubides seevastu pole miski liiga palju ega üle pakutud – võistelda tulebki suisa rahvusvahelise naistevalikuga alates Londoni ostukraamis hiilgavate casually paljaseljaliste inglannade ning lõpetades mikrominides venelannadega, ning viimati Kairo lennukilt kõndis koos meiega maha rühmake ilmselt nouveaux riche nooremas teismeeas kairolannasid 12+ cm erkkollastes platvormsaabastes ja paabulinnukirevates minikostüümides.
ILM
Ilmasaite on veebis palju, ise kasutan viimati sellist:
Mugav vaadata järgmise 15 päeva prognoosi, mh tuuakse seal ära konkreetsemates päeva andmetes ka UV indeks. Meil siin Kairo lähistel läheb nende prognoos üsnagi täppi, vahel saabub muutus kiiremini, vahel aeglasemalt, kuid üldiselt kui lubatakse soojenemist, siis ka soojeneb, ja vastupidi.
Ajalehed-ajakirjad-raamatud
Sharmis on raske leida meie mõistes „ajalehekioskit“, kust midagi rannas lugemiseks osta – tegelikult võib ajakirjade vahendajaid leida õieti ainult Naama Bay rannapromenaadilt hommikupoolikuti, ning muidu ei millegagi hiilgavast hotellist Royal Plaza Naama serval, kus peasissepääsu kõrval asub Egiptuse riikliku ajalehekirjastuse Al-Azhari kohalik poeke. Avatud u 8-16.00.
Valikus on inglise-, saksa- ja itaaliakeelsed kohalikud ning importajakirjad ja –ajalehed, valik ingliskeelseid paperback’e, sh kohalike kirjanike tõlkeid, fotoalbumeid jm kallimaid, suveniiriks kõlbavaid trükiseid, postkaarte, muid kaarte ning muud kribu-krabu. Kohalikud ingliskeelsed ajakirjad maksavad u 10-20£E ja on kohalike olude huvilisele sellisena kah üpris tore lugemisvara. Nt peamiselt turismisuunitlusega Egypt Today, tutvustab erinevaid Egiptuse piirkondi, või Business Today Egypt, nende veebisait on www.businesstodayegypt.com, kust siis äriülevaateid ja artikleid põnevate ettevõtete kohta leiab. On ka paar ingliskeelset moe- ja/või seltskonnaajakirja.
Beebi pardal
Kärule võib päikesekaitseks võtta õhema lina vms, kuna ainult vankriga kaasas olev vari on selgelt liiga väike või umbne. Ja käru võiks olla kas õhkkummidega, või siis hõlpsasti kantav variant, kuna jalakäijate teed on asfalti asemel kaetud enamasti miski paekiviimitatsiooniga – põrutab koledasti! Hotellides on palju treppe, kuna nad enamasti on ehitatud kaljukaldasse nii, et reception on ülal, aga elukorrused jm territoorium laskub sealt edasi ranna ja mere poole.
Lastetoitudest on olemas mingi valik piimasegusid, normaalsematest nt hollandlaste Aptamil, purgitoitudest Gerber’i, Hipp’i jms puuviljasegud (Metro, Carrefour, Spinney’s) ning Nestle instant pudruasendajad WHEAT ja CERELAC, mille puhul on tore see, et neist saab asja ka külma veega, kui ainult see vesi on (eelistatavalt) keedetud.
Segada võib ka pakimahlaga või –pakipiimaga, mida saab osta ka 200g pakikeste kaupa. Piima kohta on blogis eraldi lugu, üldiselt on Egiptuse piim kõik UHT, kuid värskelt avades ajab asja ära küll. Juhayna on kõige levinum, või kes pastöriseeritud piima väga ihkab, siis seda müüakse liitristes plastpudelites nt Dina Farms ja Labanita kaubamärgi all. Vahet teeb lisaks sildile nii, et pastöriseeritud piim on külmletis ja mu piim on lihtsalt riiulitel.
Jogurtitest on naturaalseimad Juhayna, eriti nende maitsestamata jogurt, ning Danone Activia probiootilised jogurtid. Muudel pole ka viga aga kohati tundub maitse kunstlikum. Juhayna toodetega saad tutvuda siin:
http://www.juhayna.com/brands/
Veel üks käbe eine reisivale beebile – üks küpsis/keeksike vms, pool banaani, poole apelsini mahl. Pudista, pigista, sega, sööda. Kodustes oludes võib ka õuna sisse riivida.
Hotellirestoranis valikutest lastele:
Meie lastele maitsevad taameya taimekotletid (petersell + oad) ning molokheya supp spinatitaolise dzhuuditaime lehtedest – viimane on ehe kaltsiumi ja mineraalide pomm ja kuigi veidi tülikas süüa (venib) siis alustavatele päristoidu ealistele lastele väga maitseb. NB! supp sisaldab küüslauku.
Hommikupudru eest käib vabalt fuul (hautatud oad), pigista lihtsalt kestad veel hoolikamalt peeneks. Seda leiad harilikult naljaka kannukujulise hirmsuure alumiiniumpoti seest kuskil buffet-laua lähistel. Kui maitseb kaerahelbepuder, siis maitseb kindlasti ka fuul. Kartulikrõpsud on ka odavad, pisike pakk supermarketis alates 1.50LE. Parimad on Chipsy nimelised. Ikkagi puhkus? B-)
Mähkmetest on kasutamiskõlblikud Pampers Premium, ning AÜE/Jaapani ühistoodang BabyJoy (kuid mitte mingil juhul kohalik toodang BabyFine, mis on nagu mähkida beebit kilekotti pakitud tualettpaberiga). Üks parimaid on ka on Türgi Molfix.
Targem siis vist on kogu mähkmevajadus kodunt kaasa võtta, sh ärge unustage ujumismähkmeid!
EKSKURSIOONID
Kust osta ekskursioone kohapeal? Kõige muretum on lihtsalt rannas päikest võtta ja oodata kuni teieni jõuab hotelli kohalik ekskursioonide müüja 🙂 Kui soovite valida vabamalt või mitme pakkuja hulgast siis müügilette leiab nt Naama Bay rannapromenaadilt – alates Tropitelist kuni vähemalt Novotelini on mitu letti või poekest. Müügikioske on ka Vanal Turul ning Nabqis nt Laguna Vista ja McDonaldsi piirkonnas. Kleebin igaks juhuks mõned vanemad ja stabiilsemad tegijad. Need ei pruugi olla odavaimad! (Hindu ma ei oska kommenteerida kuna ise neil reisidel enam ei käi. 🙂 Kuid nad on usaldusväärsed.
Pistikud ja voolutugevus on nagu Euroopas.
Kui mõnele konkreetsele murele jäi vastus saamata, siis võid lisa küsida kommentaarikasti kaudu, ning reisimuresid ja küsimusi saab arutada ka järgmises Facebooki rühmas:
***
Head reisi!!!
Pia Egiptuse reisijuht ja blogi 
aga kuidas on nende vargustega hotellides ? kas läpakat võib kaasa võtta , või pigem mitte ?
🙂 Sellega on umbes nagu ilmaga, et ennustada võib, aga see ei tähenda, et paika peab. Vähem varastatakse hotellides, mis oma töötajate eest nii head hoolt kannavad, et töökohaga riskida eriti ei raatsita, töötajate ringlus ongi üldiselt väike, ja ka on olemas mingigi lojaalsustunne. No selliseid pole arenguriigis ka liiga palju 🙂 ja jäävad need pigem kallimasse hinnaklassi.
Tõenäoliselt lihtsamalt läheb “kaotsi” pisem kraam, mida on lihtsam tasku poetada. Sest enamasti igas hotellis peab toauksi või olulisi lähenemispunkte silmas mehitatud valve. Inimtöö on siin ju odav :). Läpakas kaenlas kõndiv egiptlane on igatahes väga kahtlane vaatepilt, tõenäoliselt liiga kahtlane et seda keegi ette võtaks. Kui süda ikka rahu ei anna, siis alati võib oma läpaka jätta receptionisse, küll neil selle jaoks mingi koht leidub. Tubade seifid on eri kvaliteediga, mõned on rohkem naljanumber ja kõikidesse läpakas ei mahu. Olen küll maha jäetavaid väärtesemeid igaks juhuks lukustanud kohvrisse, seda kaasa vedada ilma et keegi peale satuks on ju samuti keeruline. Lõpuks – ei tea et varguste määr Egiptuses oleks kõrgem kui maailma kuurortides üldiselt. Või kui Eestis. Pigem oluliselt madalam.
Head puhkust!
Kõhuhädade vastu pidi hästi aitama kohalikust apteegist müüdavad Antinal ja Drotazide. Drotazide pidavat olema tõhusam. Neti info aadress http://trip.ee/node/12665 või minna trip.ee ja otsingusse trükida Egiptus ja kõhuhädad. Loodan, et kellegil on sellest infost kasu, lisaks oli seal kirjas veel igasuguseid muid imenippe.
tere ,kui lennuk väljub 6.10 kas siis on ka taxfree avatud ?ja kas ise võib veidi söödavat ja joodavat kaasa võtta 😉
Tere! Ma ise ka just lendasin natuke ja seetõttu vastus hilines, aga – jah, tax-freed ongi avatud lennuaegadest olenevalt, kindlasti umbes tund enne. Ja ikka võib ka ise kaasa võtta! Süüa kindlasti, mäletan isegi ühes eksklusiivsemas reisiajakirjas kunagi soovitust nipsakale reisijale võtta ise kaasa kandikutäis oma… lemmiksushit! 🙂 Kuna lennukitoit on ju niiiii kohutav! :-O Joogiga on keerulisem, kuna turvakontrollist läbi ei pääse ühegi anumaga, mis enam kui 150 ml mahutab. Küll saab jooki kaasa osta tax-free poole pealt, mh suveniirpudelites alkoholi 50ml kaupa, ärge siis liiale minge! 🙂 Paremini varustatud toidumarketite alkoholilettides on klaasi all harilikult veel suurem valik selliseid 50 ml pudelikesi – konjakit, liköörikesi jms mitmele maitsele. Puhkuse algust võib ju ikka ka veidi tähistada? Kuid siis tssst! stjuardessidele kaasa võetud alkoholi tarbimine ilmselt eriti ei meeldi. Olge diskreetsed. 🙂 Kohvi puhul kahjuks ei aita miski – tuleb leppida sellega, mida antakse. Üritage siiski nautida – hotellis võib juhtuda et saate veel hullemat. 😛
Head hõljumist!
Tere, kas nende päikesekreemidel on ka mingi kindel ml, mis lastakse läbi (ilma et ära võetakse) just Egiptuse reisil ?
Päikesekreemide import isiklikuks kasutamiseks pole kuidagi piiratud. Kui Sa just kohvritäit müügiks tuua kavatsed, siis on iseasi. 🙂
Pane äraantavasse pagasisse, või käsipagasi puhul kontrolli Tallinna Lennujaama viimaseid turvanõudeid ses suhtes, vanasti oli kuni 150 ml vist.
Kas sain õigesti aru, et Tallinnast Lennujaamast on odavam osta alkoholi? Ja see 24 h kehtib ainult reisialguses?
Hei, sõidan viimasel ajal nii harva, et tõesti pole aimugi, kust on odavam osta… Kuid pakun et hinnavahe pole konti murdev 🙂 Kohale jõudes saab alkoholi osta veel kohalejõudmise kuupäeval ja järgmisel kuupäeval. Tunde ei loeta, kuna kellaaja templit passis pole, on ainult kohalejõudmise kuupäev, nii et sellel ja järgmisel päeval palun väga – kõik Sharmi Duty Freed müüvad rahvusvahelist alkoholi laias valikus. Ütleme et 1L viskit u 15usd ja konjak u 40usd, veinid 10..20, aga täpsemalt tõesti ei tea.
Kohalik alkohol on vabalt saadaval kogu aeg, rummil ja viinal minu arust pole häda midagi. Tarbige mõõdutundega, kipume juba vennasrahvaid halva kuulsuse poolest edastama B-) Aga natuke ikka võib 😉
Plaanime minna puhkama novembris hotelli nimega xperience kiroseiz premier pakett on kõik hinnas, kuid mõte on ikkagi ka hotelli alast välja minna. Kuidas seal suhtlusega on, kas inglise keelt räägitakse ikka? Tahaks minna ka sukelduma ja delfiine tahaks ka näha. Kas selle kohta ka miskit infot on? 🙂
Tere! 🙂 Räägitakse inglise, vene, saksa ja itaalia keelt, kes kuidas, aga need on peamised. Vene keelega saab endiselt väga hästi hakkama, inglisega ka. Enne reisi võib selgeks teha peamiste marsruutide hinnad taksoga ja minibussiga, et päris alt ei läheks.
Sukeldumisreise saab kindlasti osta nii kohapealselt reisiesindajalt kui üsna kindlasti on hotellis reisimüügilett või siis käib keegi neid reise pakkumas. Sukeldumisreisil Tirani saarele näeb ühtlasi ka delfiine. Delfinaariumi vangistatud delfiine vaatama minna mina isiklikult ei soovita, aga see on Sharmis siiski ka veel olemas. Reiside ostmine on imelihtne, neid tullakse pakkuma. Võib küsida Eestlased Egiptuses rühmast vahetult enne reisi, vahel on Sharmis aktiivsed ka Eesti sukeldujad. Võib lugeda ka seda soovitust siin:
https://www.girlsthatscuba.com/dive-centres-in-sharm-el-sheikh/
minu meelest võib sukelduda vabalt kõikide loetletud firmadega, ka nendega mis on väikeses kirjas n-ö lisanimekirjas – minu lemmikud on nt hoopis seal. Ja paljud on hoopis nimetamata.
Siit näeb Egiptuse suurima sissetuleva turismi operaatori Travco päevareiside pakkumisi, hinnad on vist vanad ja kvaliteetoperaatorile vastavalt kallimapoolsemad, sel aastal võib need umbes kahega jagada ja väiksematelt tegijatelt võib neid saada ka odavama hinnaga, aga siit saab ühe ülevaate võimalustest.
http://www.travcotravel.com/egypt-tours/sharm-el-sheikh-tours.aspx
Siin on veel üks, natuke kirevama valikuga
http://www.sharmexcursion-tours.com/sharmelsheikhexcursions/143-aqua-parks-in-sharm-el-sheikh-cleop-park-aqua-park-city.html
Isiklik lemmik mul puudub kuna ma neid ise ei kasuta 🙂 st kui viimati sõitsime siis täpselt just nimelt kellegagi, kes randa neid reise pakkuma tuli. Kui leian kedagi soovitamiseks, siis kleebin rühma üles.
Siit lehelt võib näppida ja lugeda Sharmi viimati ilmunud infoajakirja numbreid, neis on nii mõndagi huvitavat Sharmi kohta.
Soovitan ka guugeldada Sharmi kaarte “Sharm map” neid on veebis palju ja erinevaid, et saada aimu, kus miski asub ja natukenegi orienteeruda. Muidu läheb üks nädal nii kiiresti mööda, et isegi aru ei saa kui ta on möödas ja näinud pole tegelikult eriti midagi :). Rusikareegel on, et päike tõuseb merest ja loojub mägedesse, ning vanale turule sõites, ja ka teie hotellist Naama Baysse, jäävad mäed paremale ja päike otse ette. Lennujaama ja Soho väljaku poole sõites jäävad mäed vasakule ja päike (kui see veel üleval on) selja taha. Kohapeal vaadake korraks selle pilguga ringi 🙂 siis teate vähemalt, kummal pool teed taksot peatada. Sharm on lihtne ja inimesed on abivalmid, taksod ei maksa Eestiga võrreldes palju, 5 eur on hetkel kõige pikem ots, mida üldse on võimalik välja mõelda. Öelge kuhu soovite, leppige hind, ja küll nad kohale viivad. 🙂
kas teiega saab ka kuskil facebookis suhelda? 🙂
Palun abi. Võtsime hurghadasse kaasa liialt vähe aptamili titale. Kust seda nüüd juurde saada? Senso mallis (ise asume Titanic palace hotellis) leidsime ainult Nani, mis hädapârast käib kah. Aga jah aptamili otsingul. Asjalik jutt blogis, aitäh.
Kiiret abi saab siit FB rühmast. https://www.facebook.com/groups/310812741944/ Aptamili saadavust Egiptuses hetkel ei oska kommenteerida, proovige El Ezaby apteeki, 19600. Öelge operaatorile et olete Hurghadas ja mis hotellis, kui neil on siis ta saadab lähimast apteegist.
Aga küsi rühmas ka, äkki residendid teavad täpsemalt.
Kui tita on sellises vanuses et mahla on võimalik anda, siis mangomahl on hästi toitev ja vitamiini-mineraalirikas. Minu omad ei tahtnud piimasegusid üldse, ajasime rinnapiima najal asja ära, aga lutitoiduks tänavale jms oli meil mangomahl, ja oli kuni 5 eluaastani põhimahl. Ostke 200ml pakikesi, Enjoy, Juhayna , BEST, Faragello, Lamar on maitselt ok, kontrollige pakilt et on võimalikult naturaalne. Ärge ostke importmahlu, need on osalt saast.
Palju raha võiks kaasa võtta. No, et enam vähem normaalselt tunda.
Hei, siin on jäänud kahe silma vahele… alates 100e per inimene on vöga hästi, saab hakkama vähemaga, ja palju oleneb kas soovite paketile palju juurde osta, nt importalkohol baarides, vein a la carte restoranides võibolla maksab, päevatripid maksavad, massaazhid, ja ööklubides kulub 100e kahe peale üsna lihtsasti.
Kuidas selle raha vahetamisega siis on ikkagi? Kas kaasa peaks võtma dollareid, eurosid või vahetama Eestis Egiptuse kohalikku kaasa? Ja see kuri alkohol… Kui ma äraantavasse pagasisse panen 1L rummi, siis kas tax freest võin veel kanget kaasa osta vms?
Päikest!
Hei, euro on rahvusvaheliselt täiesti tunnustatud valuuta, seda ei pea kindlasti dollariteks vahetama 🙂 Eestis kaasa vahetada pole ka mõtet kuna kurss on palju halvem ja igal pool vist ei vahetatagi ka? Egiptuses on vahetusautomaate ja pangakontoreid igal sammul, Kas võtad eurokupüüre ja vahetad automaadis või võtad pangakaardiga siin lihtsalt kohalikku raha välja, see on maitseasi. Kaardiga on lihtsaim.
Egiptuses toimib post-arrival tax-free, st et pärast lennujaama kontrollitud alast väljumist saab linnas asuvatest tax freedest veel samal ja järgmisel päeval osta kuni 4 ühikut importalkoholi. Lennujaamas on ka kindlasti mõni selline, kui saate pagasi kiiresti kätte, siis jääb küll aega kohe samas midagi osta. 24 tundi saab lisaks osta kohalikku alkoholi, kohalik litsentsi alusel toodetud rumm on ms täiesti ok kraam. Uuri hindu siit: https://www.drinkies.net/