Veebruarikuus maasikaid otsima saatis kunagi ainult kuri võõrasema. Maasikate veetlus pole sestsaati vähemaks jäänud, küll aga on nii maasikate kui muude looduslike hõrgutiste kättesaadavus oluliselt paranenud. Järgneb täiesti subjektiivne nimekiri Sharmis kättesaadavatest puuviljadest ja marjadest:
1. Nime ei tea aga kohalikud ütlevad umbes: eshta. 
Kinnikleebitud soomustega artishoki (või greibisuuruse käbi) moodi, 20 EGP/kilo. Kohe söömiseks küsige hästi pehmet, lõigake pooleks ja sööge lusikaga nagu kiivit või murdke tükkideks ja lutsige koore seest. Maitselt ja konsistentsilt midagi guaavi ja banaani vahepealset, kerge vaarikavarjundiga. Meeldivalt magus. Tummisuse tõttu sobib nt hommikusöögi lõpetamiseks või lastele turgutavaks vahepalaks või muudel juhtudel kui on mingi toitvama puuvilja isu.
2. Füüsalid. Pisikesed kollase mureli moodi marjad, mis pähklit meenutava kupra sees peidus. Vanal turul umbes 8 EGP kilo. Mõrkja värske maitsega marju tuuakse mõnes baaris vahel ka tervituseks tasuta lauale. Marjad on kerged, pool kilo on juba kopsakas kotitäis, aga neid kulub palju!
3. Guaav. Meeldivalt mahe aga samas tummine. Hea lihtne pihust süüa. Kohe söömiseks otsige sõna otseses mõttes peos pehmeid ja kollaseid vilju, kõva ja rohekas guaav on sama maitsetu ja hammustamatu nagu toores avokaado. Hooaeg kusagil suvepoole.
4. Hurmaa. Oranzhid veidi tomati välimuse ja konsistentsiga viljad on ka Eestis müügil. Veidi imalalt magusad, maitseasi kas meeldib või ei meeldi.
5. Egiptuse banaan. Pisike aga magus. Hooaeg sügisepoole, kuid läbi aasta on saadaval suurem ja kollasem importbanaan.
6. Egiptuse apelsin. Suur ja magus. Hooaeg kaks korda – vastu talve ja vastu suve.
7. Egiptuse melon. Roheline aga magus.
8. Egiptuse arbuus, hooaeg suvepoole, talvel müügil olevad on väiksemad, kallimad ja pole nii magusad.
9. Egiptuse maasikad. On nagu kultiveeritud maasikas ikka veidi vesised, aga ca 6-8EGP/kilo hinnaga (vanal turul) täiesti meeldivad, eriti keset Eesti talve, aga värskelt pressitud mahl on nauditavam variant neist. Saadaval ca novembrist maini.
10. Õunad ja pirnid nagu õunad ja pirnid ikka. Alates ca 10 EGP kilo ja enamasti imporditud. Egiptuse õuna hooaeg on mais-juunis.
11. Egiptuse viinamarjad. Kas magusad aga pisikesed või suured aga vesised. Kuid hind on enamasti ostu soosivalt soodne.
12. Egiptuse mango ja papaia. Ühed kallimad kohalikud puuviljad, 10-25 EGP kilo, kuid kumbki on mitte ainult et võrratult maitsev, vaid ka korralik vitamiini- ja mineraalipomm – definitely investeeringut väärt! Põhihooaeg augustis-septembris.
13. Suhkruroog. Värskelt pressitud savikarva mahl ei pruugi pilku köita, kuid on egiptlaste, eriti meeste, suur soosik, sest taastab kiiresti energiat. Eestlase maitsele pakun et liiga magus, aga proovige siiski!
14. Sidrun. Mahlana serveeritakse veega lahjendatult ja rohke suhkruga (muidu poleks joodav). Nt kalarestoranis hea ja sobiv alternatiivne jook.
15. Datlid. Kuivatatult ja kuuma piimaga serveeritult on üks Egiptuse/araabia rahvusroogi, mida traditsiooniliselt sõjameeste ja kõrbeteelt jõudnud väsinud külaliste turgutamiseks pakutud. Müügil mida erinevamates versioonides alates värsketest ning lõpetades moosi ja täidetud küpsistega. Talvepoole pakutav dattel on krõmps ja seest roheline, kuigi ka magus, kuid õige dattel valmib suvel, mil ta moosjas sisu küpse ploomi kombel lausa suus sulab. Alles see on see õige legendide dattel!
16. Viigimarjad. Hooaeg augustis, saadaval pisteliselt veel sügise vältel. Viigimarjad on samuti üks mahlane lödi vili, ehk et nauditavaim on ta otse hooajal värskelt ja võimalikult vähe väntsutatult tarbides. Siiski ka hiljem ostetavast veidi karmima koorega viljast saab maitseaimduse. Lõika ära terav rohekas tipp ja naudi!
17. Granaatõunad. Hooaeg umbes septembris ja edasi sügisesse. Kõige suuremad, magusamad ja mahlasemad, titepea suurused, on müügil hoopis Kairos, kuhu need tuuakse Ülem-Egiptusest, kuid ka Sharmis müüdavad granaatõunad on maitsvamad kui uskuda julgeksite.
Mahlad
Värskelt pressitud mahla lette on Egiptuse tänavapildis igal sammul ja see kohalik hõrkus tuleks kindlasti ära proovida.
Enamasti piirdub valik küll parasjagu hooajaliste puuviljadega – nt apelsinid või mangod või sidrun, aga ühe korraliku kohvibaari mahlanimekiri on palju pikem, nt sellline:
Mango
Apelsin
Maasikas (segatakse vee ja suhkruga ja eriti Naama Bay tänavakohvikutes liiga sageli pakutakse ka sügavkülmas hoitud või külmutatud maasikatest mahla, mis pole enam see)
Banaan (vedeldamiseks segatakse maasikate või piimaga)
Sidrun (segatakse rohke vee ja suhkruga). Pakutakse sageli kalarestoranides ja on ka üks sobiv jook kalajärgse janu kustutamiseks. Kala tahab ujuda, ütlevad egiptlased ise selle kohta.
Suhkruroog. Linnas jalutavate Egiptuse perede lemmikjooke, sest on magus ja taastab hästi nt pika shoppamise või ringivaatamise käigus kulutatud energiat.
Granaatõun. Minu lemmikmahlu, meenutab maitselt veidi vaarikat.
Arbuusimahl. See ja eelmine on saadaval peaaegu et ainult Kairo eksklusiivsemates kohvikutes, aga võib-olla ka mõnes Sharmsi söögiasutuses (uurige menüüd!).
Kokteil. Oleneb mahlaleti kreatiivsusest, aga võib koosneda nt mangomahlast, apelsinitükkide ja maasikatega.
Toreda ingliskeelse ülevaate populaarsematest jookidest Egiptuses koos isuäratavate fotodega leiad siit:
http://www.alrahalah.com/2010/04/top-10-beverages-in-egypt/
Toidud
Väike nimekiri levinumatest ja tüüpilistest kohalikest roogadest, mida võiks proovida.
Täidetud tuvi
Riisiga täidetud linnuke ei erine maitselt üldsegi ütleme et pardist, kuigi liha kontidel on muidugi märksa vähem, noh nii lutsumise jagu. Proovige!
Riisiga täitmine on Egiptuses üldse moes ja riisiga täidetud köögiviljade üldnimetuseks on “mahshi”. Levinuim on kapsa-mahshi ehk siis riisiga kapsarullid :), aga on ka suvikõrvitsa-mahshi, tomati-mahshi ja nt paprika-mahshi, viimane minu subjektiivsel arvamusel kõige hõrgum.
Tahina
Tahiinat nagu halvaadki valmistatakse peeneks jahvatatud seesamiseemnetest, kuid suhkrut ei panda, selle asemel lisatakse hoopis õli.
Hummus
Valmistatakse keedetud ja peeneks tambitud hummusubadest (eestikeeli: kikerherned). Leivaga söömiseks nagu tahiinagi.
Baba Ganouh
Minu lemmikumaid salateid või kõrvalroogi. Hummusega on segatud baklazhaani ehk munataime pehmeks grillitud sisu.
Umm Ali
Piimal põhinev magustoit, umbes kuum piim saia ja suhkruga. Hadaba Aquapargi poodide rivis on avatud eraldi egiptuse piimamagustoitude kohvik, kust ka värskest piimast valmistatud jäätist osta saab.
Sahleb
Sahlebipulbrit müüakse ka supermarketites. Koostist ma polegi täpselt kunagi uurinud (leiad selle kohta eespool toodud ingliskeelse lingi tagant), kuid ta on selline magus purustatud pähkleid ja võimalik et puuvilju sisaldav, tärklisega veidi tummisemaks timmitud kuum piimajook. Ostke pulbrit laste tarvis koju kaasa või Naama Bay’s on ka juba kohvikuid, kus seda muude jookide hulgas pakutakse.
Fuul
Pikalt pehmeks keedetud ja purustatud oad. Süüakse ja osta saab enamasti täidetud võileiva kujul. On rikkalik proteiiniallikas nt vegetaarlastele. Hotellide hommikulaudades harilikult ka olemas hiigelsuure kannu meenutava vasest või alumiiniumist nõu sees.
Kushari
Üks odavamaid aga mõnusamaid egiptuse tänavatoite fuuli järel. Müüakse Sharmis nt Vanal Turul, u 5LE suur plasttops. Koosneb kihiti laotud riisist, tumedatest läätsedest, sibulaga praetud nuudlitest ja kikerhernestest. Valatakse üle kaasa antavate tomatikastme ja äädikakastmega, segatakse, head isu!
Mida juua toidu kõrvale?
Kuni ma siia ise midagi kirjutan, leiad ausa önoloogi puhtsüdamlikke kommentaare Egiptuse veinide teemal siit:
http://www.vinography.com/archives/2005/05/all_about_egyptian_wine.html
Veidi vananenud (loetelu on praeguseks märksa pikem), kuid klassikutest nagu Obelisk ja Omar Khayyam ei saa üle ega ümber tänagi! 🙂
Või loe veinimeistrite endi lehelt:
http://www.gianacliswines.com/gianacliswines.html
Pia Egiptuse reisijuht ja blogi 
Kas egiptuse puuvilju mida eestis müügil pole võib vabalt üle piiri viia Eestisse ning kas neid puuvilju mille hooaeg sügisel on saab ka näiteks jaanuaris osta?
Teadaolevalt võib viia kõike, milllel juuri all pole :).
Kuurortides saab enamasti osta ka puuvilju, mille hooaeg tegelikult lõppenud on, siiski väikeste variatsioonidega sügisest kevadesse. Erandiks on maasikas, aga selle hooaeg kestab nagunii läbi talve, ja Egiptuse õun, mis on müügil umbes juunis ja üsna eesti suveõunte moodi – liiga õrn et pikalt säilida. Jaanuaris peaks valik veel üsna OK olema.
See fuul tundub ahvatlev. Kas viitsiksid täpsemalt kirjutada kuidas valmistada ja millega maitsestada seda rooga?
Võta lahti Google ja toksi sisse otsingusse Fool, saad palju variante ,kuidas seda valmistada.Samas on siin blogis just siinsamas juba juttu, kuidas valmistada. Kohalike tehtud on väga hea, no kohe teavad kuidas väga head teha. Valmistavad mingites kinnistes kitsastes kaanega savinõudes, niipalju kui meie oleme näinud. Haududa tahab see roog kaua ja aeglaselt. Kasulikkuses tervisele ei pruugi kahelda. Õnneks on Eestis neid ube ka vabalt saada. Nii et head valmistamist.
Jah, ma eelnevalt ikka guugeldasin ka ja kõik mis tuli, oli inglise keeles. Ma nimelt lootsin eestikeelset retsepti leida 🙂 Aga pole hullu, aitäh vastamast.
Vabandust, on pika teleri ees molutamise järel taas kiiremad ajad, kuna juhuslikult langevad kokku Teispoole ümmargune sünnipäev ja pere traditsiooniline koosistumine enne aasta pikimat 55päevast paastu lihavõtete eel, et mitte öelda nädalavahetuse pikkune toiduorgia : -).
Seega kõik see mees nuputas menüüsid ja seejärel poodles.
Nii et ma keedan praegu fuuli : -), midagi peavad need sugulased kõik ju süüa saama, kes kokku kogunevad, eriti homme, mis reedena on samuti paastupäev. Põhiraskus on muidugi ämma kanda, kuid mõned täpid i peale panen ikka mina ka ; -).
Kontrollisin järgi – on tõesti põlduba ehk lad k. Vicia faba, inglise k. fava bean. Kuigi kohapeal tehakse veel vahet tumeda ja heleda “kuuega” ubadel, heledad on veidi kallimad ja üldisel arvamusel hõrgumad.
Fuuli retsept on iseenesest väga lihtne – oad rohke veega valmis keeta ja ära süüa kuidas just kellelegi meeldib. Kuid edasi on muidugi variatsioone.
Uba iseenesest keeb kaua – 4-6 tundi vabalt, seetõttu kel vähegi aega, leotab ube enne nt üleöö või isegi kauem külma vee sees, soovitavalt ka külmkapis, sest nad kipuvad kergesti käärima minema, vähemalt meil siin. Kui ube on umbes 1/3 kuni pool potti, siis pott panna vett täis, sest oad “joovad” vett korralikult.
Edasi paar korda loputada ja külma veega keema, võimalikult tasasele tulele ja tihedalt kaetult, et vesi liiga kiiresti ei aurustuks. Eks sellest ka need pika kaelaga potid, majatarvete poes müüakse spetsiaalseid alumiiniumpotte, levinumad u 15le tk, maht u 2 l. Kuid hõrgum on jah savipotis.
Oluline on, et mitte ainult uba oleks pehme vaid ka kest võimalikult pehme, muidu hakkab see sööja kurku kõdistama. Kui leotamiseks aega pole, tuleb lihtsalt hautada veel kauem. Savipott on hea, kujutan ette et igasugune ahjupott põhimõtteliselt, ka Eestis levivat malmist versiooni võiks proovida.
Keeta võib ainult veega, aga võib ka lisada lisandeid, nt meie peres harilikult paar tomatit ja sibulat, vahel ka puljongikuubikuid, kes naatriumi üleküllust veres ei karda : -). Tomatile lõigata rist peale, lasta fuulipotis kuumeneda, siis koorub nahk üsna kergelt maha. Usun et ka Itaalia purgitomat kõlbab hästi, kuna on nagunii ka maitsvam kui kesktalvine Hispaania “kummitomat”.
Lisanditeta fuul jääb ilusam, “puhtam”, kes ube tervetena serveerida soovib, nt hommikuse muna ja peekoni kõrvale – väga kena, maitsev ja inglaslik : -). Lisanditega tuleb sodisem aga muidugi maitsvam.
Valmis fuuli serveerimisega on jällegi et kuidas kellelegi – võib tervete ubadena, võib osaliselt kahvliga puruks sorgitult, kuid isegi peenutsejad söövad harilikult fuuli, mis on kannmikseris täiesti siledaks purustatud, selline pasteedi konsistentsiga ja värvi. Hea on lisada supilusikas või paar maitsvamat sorti õli umbes supitaldriku täie fuuli kohta, aga lisada võib ka sulavõid – nii saab eriti kreemja fuuli. Soola maitse järgi ja meil siin pigistatakse sageli ka poole laimi mahl, kuid sel juhul tuleb fuul kohe ka ära süüa, seista selline laimi või sidruniga segatud fuul eriti ei taha. Variant sellest on anda igale sööjale oma laimipoolik – kes tahab, see pigistab.
Keedetud muna ma ei tea et Egiptuses lisataks, kuid rikkamad : -) rahvad nagu liibanonlased või ka süürialased kuulu järgi nii teevad, seega kes otsib glamuursemat fuuliretsepti võib just nende rahvaste toitudest kaeda.
Süüakse leivaga, Eestis müüdav lavash peaks kenasti sobima, aga eksperimenteerige ise, mis teie maitsemeelele imponeerib 🙂
Ongi kõik. Head proteiiniampsu! : -)
nipp kuidas saab ruttu ilma tunde keetmata ube,laatsi ja herneid pehmeks on see,et lisa keeduvette tl KYPSETUSPULBRIT 🙂 atud leotkikerherned keevad naiteks valmis 35 min ja valged oad samamoodi
Ossa! 😀 Ja maitset küpsetuspulber ei anna? No väga asjakohane nipp gaasi defitsiidi ajastul või kui muidu kiire.
ei anna maitset vahemalt ma pole tundnud
Nonii, suu jookseb vett, ma ütlen. Peab vaatama, kust ube saab 😉 Mind huvitab ka see, kas neid praetud keedumune praetakse tervena? Et siis üsna ohtras rasvas/õlis/võis? Aga tegelikult võib seda ju lihtsalt katsetada, poolitada või viilutada või tervena teha.
Tervelt ikka praetakse, et valge pruunistub. Mitte väga ohtras rasvas, umbes nagu ikka muna praetakse (ikka pannil, mitte rasvapotis : -) ).
Kes katsetada soovib, siis minu maitse kohaselt on väga hea lisaks või sees kuumutatud tomatitele lisada fuuli hulka ka veidi vürtsköömneid (cumin) – annab hea idamaise maitse – ja tahinit (väike-väike kogus, et teisi maitseid ära ei tapaks). Muide, Eestis elavad fuulihuvilised, Stockmannis oli vähemalt paar kuud tagasi ka konserveeritud põldube – juhuks kui 6 tunni pikkust keetmist ei viitsi ette võtta. Ise küll neid Stockmannis müüdavaid pole ostnud, kuid Egiptuses müüdavad konservoad käivad küll.
Ma mõtlesin katsetada nii, et panen oad savipotiga ahju. Päris ahju siis 😉 ehk puudega köetavasse. Praktika hernesupiga näitab, et üks öö ahjus teeb head tööd.
Aitäh põhjaliku õpetuse ja soovituste eest Janne ja J.!
Tegelikult huvitab mind veel kuidas tehakse neid õhulisi kakukesi, mis küpsedes taskutaoliseks muutuvad, kuhu nt fuuli hea sisse toppida :). Ehk viitsid kirjutada, kui kiiremad ajad möödas.