Eelmise kirjavahetuse vististi aastal 2010 olen ma vist maha võtnud – häbi ka riigi pärast ju, kuid ka tookordne küsimus ise sai juba lahenduse: http://www.epl.ee/news/eesti/ghanas-loksu-jaanud-neiu-paaseb.d?id=51299423
Ehk et ka Eesti riik vist lõpuks mõistis, et üks väheefektiivne ametnik kuus läheb maksma tegelikult palju rohkem (palk, palgamaksud, kulud töökohale jne) kui üks lühike komandeering Ghanasse. Ametnikke ei palgatagi ka kuu kaupa – mõni selline igakuine kulu istub oma toolil mugavalt aastaid.
Kuid täna sai mul lõplikult villand asjaolust, et (hingelähedane asi siiski) Egiptuses abielluda soovijatele ei tohi konsul väljastada ühtki paberit, kus oleks kirjas abielluja usuline kuuluvus, nii nagu Egiptuse ametivõimud seda soovivad. Ja nii juba mitu aastat.
Kes käib konsuli juures korduvalt, ja mõnikord mõnel puhul on ja mõnel teisel puhul jällegi polegi vajalikku märget paberile saanud. Konsuli peale ei pea küll pahandama – tema talitab lihtsalt nii, nagu talle ülaltpoolt ette antakse.
Kes teeb vähem või rohkem fiktiivsed “paberid”.
Kes pakub Egiptuse ametnikule altkäemaksu… (Ms, altkäemaksude pakkumine kõikjal maailmas on viimastel aastatel murettekitavalt kasvanud, vahendas rahvusvaheline meedia just mõni päev tagasi.)
Kuna minu blogisse ja muusse suhtlusse jõuab see kõik otsapidi ka, siis kirjutasingi mõned kirjad ametnikele, kellest arvasin asju sõltuvat. Esimene läks teele Siseministeeriumi usuasjade osakonda, ja teine Välisministeeriumi konsulaarosakonda. Järgmise sisuga:
“Tere ametnik x1/x2/jne!
Pöördun teie poole Egiptuse kodanikega abiellunud või abielluda soovivate Eesti kodanike nimel. Juba mitmeid aastaid häirib meid kollektiivselt, et Egiptuse kodanikega abielluda soovijatele ei suuda Eesti riik väljastada Egiptuse ametivõimude nõutavat dokumenti, millel oleks ära näidatud Eesti kodaniku usuline kuuluvus.
Palun ärge mulle seadusi loetlema hakake, me kõik oleme täiskasvanud lugemisoskuse ja normaalse IQ-ga inimesed ja teame neid isegi. Kuid juriidilistele probleemidele on harilikult võimalik leida ka juriidiline lahendus. Põhiseaduses vaevalt silmas peetakse, et kiusamise vältimiseks kirjutatud pügalat peaks rakendama teistpidiseks kiusamiseks, takistades inimestel sõlmida soovitud abielusid?
Olge nii kenad, pange pead kokku ja leidke see elegantne lahendus, mis sellise kodanike edasi-tagasi solgutamise Eesti ja Egiptuse ametkondade vahel lõpetab. Muud riigid on oma kodanike jaoks lahenduse igatahes leidnud, ms ka USA “jonnis” mõned aastad tagasi täpselt samal teemal, kuid kui nende selgroog piisavalt paindus, siis kas tõesti Eesti ootab, et 80miljoniline riik nagu Egiptus meie järgi omad toimetused sätib? Ma ei usu.
Olge nii kenad, leidke lahendus, ja võimalikult kiiresti. Asi on juba piinlikult veninud ja selle all kannatab Eesti riigi autoriteet, kui me ei suuda oma kodanikke nende vajadustes toetada. Minu vastavateemaline blogi on igatahes pahaseid mõtteavaldusi pilgeni täis ja ma olen küll heatahtlik inimene, aga iseenesest – miks peaksin mina ajama Eesti riigi asja, kui selleks on meil palka saavad ametnikud? Kodanikena ootame riigilt samasugust lahendussuutlikkust, nagu erasektor iga päev peab omama, et konkurentsis ellu jääda!
Tervitades
(Kodanik Y)”
***
Vastus Siseministeeriumist:
“Lp (kodanik Y)
Vastuseks Teie kirjale teatan, et Eesti riik ei väljasta ühtegi spetsiaalset dokumenti isiku usulise kuuluvuse kohta seoses isiku sooviga abielluda.
Eestis kehtiva “Kirikute ja koguduste seaduse” paragrahvi 8 lõike 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud andma andmeid oma usutunnistuse või kogudusse kuulumise kohta, välja arvatud kriminaalmenetluse käigus kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja kannatanu.
Seoses usulise kuuluvusega väljastab Eesti Siseministeerium (täpsemalt: Siseministeeriumi usuasjade osakond) islamiusku naistele (nende soovi korral) ja õigeusu ning katoliku kiriku nunnadele (vastavate kloostrite avalduste alusel) kirjaliku tõendi nende konfessionaalse kuuluvuse kohta. Taoline tõend on vajalik isikut tõendava dokumendi jaoks foto kohta, kus isik kannab peakatet. Islamiusku naistele taolise tõendi väljastamisel oleme palunud neil naistel eelnevalt esitada islami vaimuliku (kas Eesti või välismaa) kirjaliku kinnituse selle kohta, et tegemist on moslemiga.
Taolise Siseministeeriumi kirjaliku hinnangu õiguslik alus tuleneb järgmisest seadusest:
„Isikut tõendavate dokumentide seaduse“ § 93 sätestab foto või näokujutise dokumenti kandmise:
(1) Dokumenti kantakse dokumendi kasutaja foto või näokujutis, mis võimaldab dokumendi kasutaja isikusamasust üheselt kontrollida. Foto peab võimaldama näokujutise kandmist dokumenti ja näokujutise töötlemist. Fotol või näokujutisel peab isiku nägu alalõuast kuni otsmiku ülemise osani ning paremast kõrvast kuni vasaku kõrvani olema selgelt nähtav ning minimaalsete varjudega.
(2) Dokumenti kantud fotol või näokujutisel võib isik olla peakattega usulistel põhjustel tingimusel, et peakatte kandmine on usulises ühenduses kohustuslik ja on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuded.
(3) Isiku religioossetest tõekspidamistest tuleneva peakatte kandmise kohustuslikkuse kohta annab kirjaliku arvamuse Siseministeerium. Avalduses Siseministeeriumi arvamuse saamiseks esitatakse isiku nimi, sünniaeg või isikukood ja usulise ühenduse nimetus. Siseministeerium võib nõuda usuliselt ühenduselt andmeid, mis on vajalikud isiku usulisse ühendusse kuulumise kindlakstegemiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel esitab isik dokumendi väljaandjale koos dokumendi taotlusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arvamuse.
Kokkuvõtteks: isikut tõendava dokumendi saamiseks peakattega foto esitamisele lisatav Siseministeeriumi kiri on ainus riiklik dokument, milles on fikseeritud isiku usuline kuuluvus. Seoses abielluda soovimisega Eesti riik abielluda soovija usulise kuuluvuse kohta tõendit ei väljasta, samuti ei ole kavas Eesti seadusi muuta ega täiendada, et riik hakkaks seoses abielluda soovimisega mingeid eraldi tõendeid usulise kuuluvuse kohta väljastama.
Lugupidamisega
(Ametnik X1)”
***
Appi! – eks ole ju? Vabandan, et ei suuda Eesti riigi ametnikkonnaga suhelda eriti lugupidavalt – lugupidamist lihtsalt ei kipu tekkima :-(. Sestap, minu vastus (ametnikule 1):
“Lugupeetud (ametnik x1), ma ju palusin, et ärge hakake mulle seadusi loetlema…
Küsimus ei ole selles, et RIIK annaks andmeid kellegi usulise kuuluvuse kohta,
vaid et KODANIK annab oma vabast tahtest andmeid oma kuuluvuse kohta, ja riik
kinnitab kodaniku allkirja, nagu ta muul moel notariaalselt kinnitab kodanike
igasugu ütlusi.
Kui te seda ei taipa, siis minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt te ehk pole oma
ametikoha jaoks intellektuaalselt piisavalt pädev.
Peakattega fotot puudutava info võtan teadmiseks ja heameelega levitan neile,
keda see võiks puudutada. Tänan!
Parimat!
Kodanik Y”
***
Ja Välisministeeriumi vastus:
“Lugupeetav (kodanik Y)
Olen teiega nõus, et siin on vaja leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Olen teadlik sellest, et Siseministeerium ei pea vastavate dokumentide väljastamist vajalikuks, kuid kinnitan, et me suhtleme nendega sel teemal juba lähiajal ning ühtlasi kaalume VM pädevusse jäävaid lahendusi, mis võiks kodanikke sellises olukorras aidata.
Teie ootused riigipoolsele abile ja toetusele on täiesti mõistetavad ning VM kindlasti püüab teha kõik selleks, et kehtivate seaduste piires teile vastu tulla. Usun, et nõustute, et lahendus peaks olema kõikehõlmav ja korrektne. Seetõttu selgitame veelkord teiste riikide kogemusi ning arutame võimalikke lahendusi ka Siseministeeriumiga.
Tervitades
(ametnik X3)”
***
Pia Egiptuse reisijuht ja blogi 
heheeeeee…. see kirjavahetus on päris vahva. Mulle tundub, et ametnik ei saanud aru, millest sa räägid 😉
Eelmine aasta veel sai selle t6endi nii et kirjutasid, et mina olen kristlane, panid oma allkirja alla ja konsul kinnitas, et see on sinu allkiri. Aga nyyd uus konsul, tema ehk seda enam ei tee.
Tere siinse blogi austajaskond.
Tahan ka mõne sõna sekka öelda. Tore on see, et paljud inimesed saavad siit väärt infot igasuguste probleemide kohta., mis seotud Egiptusega. Hetkel aga tahan suures osas vastu vaielda abiellujatele, kes soovivad saada Välisministeeriumist tõendit oma usulise kuuluvuse kohta. Eelmisel aastal oli blogis rubriigi all Abiellujale ,suur seltskond eestlannasid pahased Eesti konsuli Kadri Jõgi peale, kuna ta ei andvat välja sellist tõendit, ainult teiepoolsete ütluste peale. Minu imestus on suht suur ja ma küsin, et kuidas saab Saatkond anda kellegi ütluse peale sellist tõendit. Kui see kõik oleks nii lihtne, siis poleks ju kellegil vaja Eestist kaasa võtta ka abielu mittetakistavate asjaolude tõendit ning lihtsalt öeldakse, et ei olda abielus ja kogu lugu. Asja palju hullem külg aga on hoopis see, et tuleks endale selgeks teha, et kui ei olda isegi mitte ristitud ja ikkagi minnakse Saatkonda ja valetatakse end kristlaseks, siis on asi ikka väga inetu. Sel juhul soovib inimene alustada oma abiellumise protseduure valetamisega. Kellel on aga olemas Eestis välja antud ristimise- ja leeriskäimise tunnistus, taipab isegi, et saab minna rahuliku südamega Kairosse Saatkonda ning usun, et ei teki mingit probleemi tõendi saamisega. Arusaam selle kohta, et inimesed arvavad, et sünnivad siia ilma ja on kohe automaatselt kristlased kõik, on vale. Palun mitte süüdistada ametkondi, nemad teevad oma tööd, aga valetamisele neid meelitada pole küll kena.
Kui blogipidaja leiab, et on vajalik minu väljaütlemised lisada ka rubriiki “Abiellujale”, siis võiks ta seda teha.
Soovin kõigile abiellujatele ausat ja tarka asjaajamist.
kui mina asjast õigesti aru saan, siis saatkond ei tõlgi ega legaliseeri mingisuguseid dokumente, mis seaotud usutunnistusega. nende seisukoht on, et oma usku tõendagu abielluja ise egiptuse ametkondades.
Minagi saan nii aru, oled siis leeritatud kristlane või valetad end selleks, saatkond ei legaliseeri ühtegi tõendit usuga seotult.
Preilid, kes te soovite abielluda ja kellel on olemas tõesti ristimistunnistus, minge Tallinnas ise Välisministeeriumisse ning näidake tunnistust ja küsige otse, et kui te selle lasete ära tõlkida, kas ministeerium selle legaliseerib. Siis olete silmast silma konsulaarosakonna töötajaga. Kui saate eitava vastuse, ärge lahkuge ja nõudke kokkusaamist osakonna direktoriga. Aga….. eelduseks on igaljuhu,et olete ka reaalselt ristitud, kuigi mina ei saa aru neist inimestest, kes siis lihtsalt hakkavad kristlaseks abiellumise eesmärgil. Kas see pole mitte väär, sest oma hingelt enamus seda ju pole. Küsige endalt, millal olete viimati kirikus käinud või kas üldse? Milleks siis selline valele rajatud karneval? Kas keegi tahab öelda, et ma räägin valet juttu, siis tehku seda koos põhjendusega.
Keegi ei “hakka kristlaseks”, ja ms ka enamik kristlasi pole kunagi kristlaseks hakanud, ega moslemid moslemiteks – neid on selleks samuti lihtsalt vormistatud, enne kui kellelgi endal üldse kael kandma või meel mõtlema jõudis hakata. Ses mõttes on tegemist täiesti võrdväärse tsirkusega tsirkuse vastu – üks paberite järgi kristlane, moslem või juut abiellub teise (paberite järgi) kristlase, moslemi või juudiga.
Legaliseerimine pole üldse vaidlusküsimus, selle kohta ometigi on üsna konkreetsed seadused. Oma riigikogusaadikuga võib ses küsimuses rääkida, mitte VM ametnikega. Konsulaarseaduse § 43 ütleb, et legaliseeritakse AVALIKKE DOKUMENTE, see peaks siis tähendama, et riigiasutuste väljastatud dokumente? Või kas kogudused ka on avalikud asutused ja nende dokumendid on avalikud dokumendid?
Samas leidsin samast seadusest huvitava järgmise punkti:
§ 39. Tõendi andmine
(1) Konsulaarametnik võib anda isiku kirjalikul taotlusel tõendi talle teada olevate asjaolude kohta.
Kohatu on võrrelda islami riiki Eestiga. Loomulikult Egiptuses sündinud islami perekonna võsuke on automaatselt moslem. Paljud eestlannad, kes te praegu taotlete seda usutõendit, te ei tea vast paljud sedagi, et kui teie tulevasse moslemi-kristlase perre sünnib laps, siis on ka laps automaatselt moslem. Teie käest ei küsi isegi keegi selleks nõusolekut, see lihtsalt on nii. Ka ei tule kõne allagi lapsele kristliku nime andmine, ikka moslemi nimi. See igaks juhuks teile teadmiseks, et poleks üllatust.
Ma jään aga oma seisukoha juurde, et kristlaseks hakkamine on just see toiming, kui lastakse end ristida ainult sel otstarbel ,et see tõend kätte saada.
Mille poolest ristimistunnistuse näitamisel või ütluse peale tõendi andmine erineb nt Eestis autojuhilubade jaoks tehtavast med.komisjonist? Seal nimelt ma panen linnukesed igasse kasti, et olen terve ja alla oma allkirja kinnitamaks, et ei valeta. Arst lööb oma templi alla ja olengi legaalselt terve. Protseduur on ju olemas.
Lugedes Krisi kommentaari, sai nii mõnigi asi selgeks mulle. No nüüd siis tean, kuidas selles vallas lood käivad ega imesta enam sugugi, miks Eesti teedel on üsna palju liiklusõnnetusi autojuhtide tervisehäirete tõttu. Kuna mul endal pole ei autot ega ka lubasid, siis pöördusin kolme tuttava poole, kes on juhilubade omanikud. Kõik nad vastasid,et on käinud arstlikus komsijonis ja nende tervist on reaalselt ka kontrollitud. Ühel neist avastati uuringu käigus isegi diabeet. Nagu Eestis ikka kombeks, siis ma isegi ei imesta, et ka mittelegaalsel viisil( ilma artsliku kontrollita )saadakse linnukesed kenasti ritta ja kirja. Aga kas Te Kris sellele ei mõtle, et tervist oleks vaja kontrollida ka Teie enda huvides. Saate seda ju ise nõuda ka tegelikkuses, kui arst nii mugav ja tuim on.
Head roolimist.
Palun säilitame lugupidamise teiste kommenteerijate suhtes. Igaühel on õigus oma arvamusele ja oma kommentaarile. Kui kellegi arvamus ei meeldi, ei pea tingimata selle eest kohe ründama tema isikut.
Arstlikku komisjoniga pole kursis, kuid ma ei imestaks, kui linnukesi palutakse pärilike haiguste kohta, mida uurimisega ehk ei tuvastagi. Kindlustuslepingute puhul on see nii olnud.
Kui ründaja all on mind mõeldud, siis palun lugeda hoolikamalt. Ma ei rünnanud kedagi isiklikult vaid süsteemi. Pigem ründas blogija ametnikku, et ei olda piisavalt pädev olema oma ametikohal ja kirjutades sõna Teie väikese tähega. Ka see ei olnud ründamine hetkel vaid tähelepanek. Ka minul on õigus oma seisukohale ja ma pole kasutanud ühtegi halvustavat fraasi kellegi suhtes.
et kui nüüd suur soov on mehele minna, siis on nagu 3 varianti, kelleks klassifitseeruda: juudiks, moslemiks, kristlaseks. Enamikule meist tundub kristlus nagu kõige tuttavam ja südamelähedasem. et mina küll neid noorikuid hukka ei mõista, kes siin pead murravad, kuidas see usk kuskile kirja saab. kui tulevane abikaasa sellega kursis on ja pahaks ei pane, siis mina ei näe küll kuskil probleemi. vaevalt, et keegi omakäeliselt miskit paberit võltsima hakkab, kuid kui saatkonnas ennast kristlaseks nimetada, ilma et oled ristimata, mina ei näe siin suurt probleemi ja ei ütleks, et see oleks nüüd mingi suuremat sorti kuritegu. ega see ristimine sinust paremat inimest ei tee kui sa oled. samamoodi nagu egiptuses on kõik sünnilt moslemid, tunnen mina ennast ka egiptuses elades kristlasena ja küsimise peale vastan alati, et kristlane. Suurematel pühadel käin ikka kirikus, kuigi ei ole kiriku liige. ja kui aus olla, siis mul närib kahtlus hinge, et kas tõsimeelne ristitud, pühitsetud ja Jeesusesse Kristusesse uskuv inimene ongi kõige parem valik abiellumaks tõsiuskse moslemiga, ma kaldun arvama, et siin tekkib terav konflikt just uskumustest ja religiooniga igapäeva ellu kuuluvate rituaalidega. kas pidada jõule, ülestõusmispühi? sel juhul peaks ju oma abikaasa ka sellesse kaasama, kas ta on nõus, et lapsed selles vaimus kasvavad, jne. et siin oleks ka nagu mõtlemisainet… aga ikkagi, julget pealehakkamist ja edu kõigile abiellujatele, andke ikka teada, kuidas läinud on. 🙂
Pakutakse erinevaid variante välja aga keegi vist ei saa aru, et Egiptuse ametnikke absoluutselt ei huvita sinu usu paber kui sellel ei ole saatkonna templit peal.
Nemad ei anna järgi, Eesti saatkond ei anna järgi.Kumbagi ei huvita kas saate abiellutud või mitte, nende jaoks on parem kui ei saagi.
Mina julgen väita, et võib olla see ilma saatkonna templita tõend neid tõesti ei huvita, aga 100 le, veel parem kui oleks 200 le, on iga kell kõvem paber, kui see saatkonna väljastatud 😉
Seal vaatavad, et Eestlane ning nõuavad 200le peale saatkonna templit ja legaliseerimist:D
Hahahah just see paber meeldiks neile ikka kõvasti rohkem! Aga olen kindel, et küll Saatkond lahenduse leiab, sest tõesti, kui 2 inimest on otsustanud abielluda ja üksteist aksepteerivad, siis ei ole see kellegi asi kätt ette panna.
Mis puudutab usku, siis see on iga inimese sügavalt isiklik asi, mis kristlane/juut/moslem ta on. Ristitud või mitte, palvetav või mitte, käib kirikus/moskis või mitte. Igaühel on oma südametunnistus ja oskus teha vahet õigel ja valel. Rohkem tolerantsi kallid kaasmaalased! 🙂
Kurrnäu, ärge minge isiklikuks. Minu 2 viimast med.komisjoni autojuhiulubade jaoks on just minu kirjeldatud viisil toimunud ja täiesti ametlikult. Ma veel imestasin, et miks minu tervise vastu reaalselt huvi ei tunta. Kahjuks ei ole mul samamoodi vedanud kui Teie kolmel tuttaval. Viimati kontrolliti seoses nimetet paberiga reaalselt minu tervist nõuka-ajal (1989).
Minu kirjutise mõte oli aga, et kui niimoodi minu ütlemise peale riik saab anda välja dokumendi, et ma terve olen, siis miks samamoodi ei saa riik välja anda dokumenti minu usulise kuuluvuse kohta? Eriti, kui mul on ristimistunnistus ette näidata. Kui inimene on ristitud, siis on ta ka kiriku nimekirjas, mille kohta saab ametnik esitada vajadusel järelepärimise.