Taas on puhkuste aeg, ning Teispoole edukas kolleeg, kes ajas suure papi kokku mingi araabiariigi IKEAs abitöid tehes, ja mesilasi enam ei peagi, ainult müüb ja vahendab, käis ka perega puhkamas. Mees, kes üle paari kuu vahetab auto uuema mudeli vastu ja aastas teenib kindlasti veerand miljonit aga võibolla ka pool, ei sõida loomulikult Sharmi ega Hurgahdasse, ja ammugi mitte hirmkallisse Marinasse Põhjarannikul. Küla-egiptlane sõidab … Loe edasi: Egiptlane suvepuhkusel
Ükspäev siis pesimegi vaipa. Et hommik oli selline mõnusalt poolpilvine, nagu ta siin harva, kuid vahel siiski on, ei hakanud õhtut ootama, vaid varsti peale hommikukohvi laotasime vaiba lagedale ja kerisime veevooliku lahti. Lastel lõbu laialt – sai pläterdada, sai pritsida… ainult seepi määrida nad seekord ei saanud, sest alles oli vaid 2! väärtuslikku tükki Eesti pesuseepi ja mõlemad kulusid ka jäljetumaks ära. Katusel oli siiski … Loe edasi: Täpselt nagu Eestis!
Teispool ostis sellise, Kahe tungival pealekäimisel. Kahel nimelt selg sügeleb pidevalt ko-hu-ta-valt. Minu ettepanekutesse viia selg dushi alla ja pesta puhtaks, suhtub umbusuga. Nüüd siis ometigi sai abi! Jaehind Egiptuse esmatarbekaupade kaupluses 3.50 egp. Materjal tundmatu, kuid väga sarnane bambusele. Sügelevat selga kannatavad lugejad võivad tellimuse jätta kommentaaridesse. Loe edasi: Selja sügamise pulk
Teispool on meil pere liikuvhing – sõidab ringi siin- ja sealpool maakonnas, ning temaga ikka juhtub! Ehk: mida kõike nii näeb ja kuuleb… Sõitnud nemad siis töömeestega korra päris hiljuti Kõrbemaantee kandis ning jõudnud bensiinijaamani, kus ka parasjagu järjekord ees ootas, ehk et oli näha – bensiini on! Bensiin on ikka veel kergelt defitsiit, seetõttu sellist juhust ei saanud ju käest lasta. Jäidki ootama. Rivi oli just … Loe edasi: Bedud bensujaamas ehk Metsik Lääs Egiptuses
NB! Esimeselt lugejalt, kes küsib: “Ja kus see ilu veel on?” võetakse blogi lugemise õigus. Igaveseks!!! Nii et… 😎 *** Mõtlesin teile kõnelda oma ilurutiinidest. Kõige põnevam on ju ikka, mis on kõige varjatum? Salajasem!? Pealegi kummitab mul hinges, ühest ammusest jutuajamisest ühe kirjastajaga, et välismaale kolimine, või võib-olla üldse reisimine, peaks endas kindlasti sisaldama mingisugust “arengut”. Nii ta ütles. Et inimesed tahavad lugeda arengust … Loe edasi: Soodsa ilu saladused
Selle postitusega tervitame kõiki, kes juba elavad või töötavad Finelandis, või kes tahaksid seal elada ja töötada. 😎 Tegelikult, selleks ajaks, kui see pudel meieni jõudis, oli tal hoopis muu sisu, kui see, mida teie arvate. 😉 Jõudis nimelt kergelt vahuse ja ülekuumenenuna ühel +40C juunipäeval, Teispoole õe ja õemehe käe läbi. Nood tulid meile külla ja, näe, tõid pudeli! Õemehe suguvõsas nimelt olevat kombeks … Loe edasi: Fineland
Psst! Pss-sst!! No vaata ometi siia!? 🙂 Mul on teile jälle ei millestki midagi jutustada… *** Harilikult saabub Teispool töistelt sõitudelt kehvasõnalise ja mornina – kurnatud nagu vaese mehe hobu, janus ja viimase piirini nälgas. “Just nagu võileivakaupmehi teede veerest ei leiaks?!” viskan talle vahel etteheitvalt. Kes siis vabatahtlikult endaga niiviisi teeb? Kuid ei malda Teispool mingite võileibade pärast pidurile vajutada (seda saab Egiptuses niigi … Loe edasi: Onu Ramadaan
Kuumal suvepäeval Kairo poole sõites või ka muudel elavama liiklusega teedel võib kindlasti juhtuda, et tihedalt veerevate autorivide vahel laveerib rähmaka oleku ja mitte liiga hea toitumusega mees, kes toetab õlale suurt vitstest korvi, milles valendavad nii umbes rusikasuurused kilesse pakitud mütsakad. Nagu oleks klaasitäis piima, või võib-olla tükike saiatainast pakitud kilekotti ja sõm peale tõmmatud. Võtab sealt ühekaupa ja lehvitab autojuhtide poole, kellest ka … Loe edasi: Tissivad veokijuhid ehk bosa
Mõisu meil siin kandis tegelikult pole ja ärge ka kartke – üldiselt ka keegi ei sure; aga sildu kukub küll kokku. Kõigepealt juba paari kuu eest ülesõit ühest linnakesest Kairo-Alexi põhimaanteel, kui sinna surus end peale üli-liiga-raske konteinerveok, võib-olla et mõni neist, mis transpordivad rullterast vms. Seepeale ehitati meil meie olulisima silla pealesõit kõigepealt nii kitsaks (paigaldati paar betoonplokki), et läbi mahtusidki ainult väiksemad masinad. … Loe edasi: Mõisad põlevad…
Ega käbi ei kuku ju kännust kaugele – kevadpühadeks üllitas ka Üks oma esimese raamatu. Emast ealiselt umbes nelikümmend aastat varem, aga eks see olegi vist evolutsioon, või mis. Vanemast generatsioonist erinevalt, kel sõnavahust juba puudu ei tule, on selles raamatus kirjas ainult kõik kõige olulisem, lihtsalt ja lakooniliselt. Autori enda käega eakohaselt illustreeritud kuuel leheküljel. See on ühesõnaga raamat nagu raamat peab olema – … Loe edasi: Armastuse raamat. © 2013 Üks.
Eilne lugu, selline sulnis ja süütuke nagu ta sai, oli juba veebi välja pandud, kui päevauudiseid sirvides tuli meelde, et… meil siin on ju rahutused! Kuidas siis sellest ei sõnagi? Kuigi eks te juba tea, et kui vaja, siis Delfi.ee teab kõike, mida teada tahab. Kuid rahvas on kasvavalt närviline. Et Kairo servalinnas hiljaaegu kõmmutati maha viis inimest, olevat rahvasuu järgi küll puhas harilik revanshivõtt. … Loe edasi: Ma panen su laulu sisse!
Pulmadest on nüüd juba üksjagu juttu olnud ja ma tegelikult luban, et lähiajal rohkem ehk mitte. 🙂 Kuid et siin pulmatordi üle norida julges :P, siis hakkasin isegi huvi tundma, et kas tõesti Egiptuses paremat polegi, kui see meie viiekordne (mis muuseas oli selle küla esimene viiekorruseline tort, kuna enne seda olnuvat kõik kõigest kolmekorruselised. Nii et ikkagi tegija see meie uus väi – tegi … Loe edasi: Parim pulmatort Egiptuses
Meie sündmusterohke september siin on nüüdseks seljataga, viimatiseks veel üleeile Teispoole õe pulmad. Palju siin rääkida pole, tuleb pildilugu. Pulmade eelõhtut Egiptuses kutsutakse “henna” ning traditsiooniliselt on seda kasutatud pruudi kaunistamiseks hennamaalingutega ja muuks ülesvurhvimiseks. Et hennamaalinguid kõik pruudid tänapäeval ei soovi ja ülesvurhvimine käib nüüd ilusalongis, u 2-3 (või kui palju vaja) sessiooni pulmadele eelneval nädalal, siis sellegipoolest istutakse peigmehe ja pruudi ärasaatmiseks, kumbki … Loe edasi: Hõissa, pulmad!
Juuli keskel hakkas aeg korraga eriti kiiresti jooksma, sest lisaks sellele, et kihlus Teispoole enda lihane õde, viimane vaba ja vallaline meie majas (st asjassepuutuvast põlvkonnast), lisaks sellele kippus abielluma ka Teispoole parimaid sõpru Paula, too siingi blogis juba kajastatud noormees Ülem-Egiptuse Minya provintsist, kes mingil juhul eestlannat naiseks ei tahtnud. 😛 Meid ootas niisiis u 350 km teekonda lauspäikeses, just kestva viiepäevase kuumalaine ajal… … Loe edasi: Paula pulmas
alapealkirjaga: töine päev. Olete näinud, kuidas käib ekskavaator Egiptuse moodi? Või, ütleme, kopp-laadur? Mulle on juba mitu korda meie tänavakese ehitustest mööda sõites silma jäänud, aga täna sain lõpuks ka pildile. Parempoolne mees torkab labida kruusahunnikusse ja labida varre küljes on nöör, millest kolm ülejäänut sikutavad. Nii nagu jõuaks iga kord heita suurema labidatäie, või vähemalt mulje jääb, et suurema labidatäie. 😀 Ehitamine siis jätkub … Loe edasi: Ekskavaator Egiptuse moodi
Mõtlesin juba et WordPressi on tsenseerima asutud – kuhu siis mu hommikune postitus jäi? Kuid vist ikka ise tehtud-hästi tehtud. Mis halvasti, see uuesti! *** Minu mõttetegevuse on kolmandat nädalat kestev leitsak efektiivselt seisanud, kuid ega sellepärast ka ülejäänutel. Jagan teiega… 😀 Napsatud presidendikandidaat Ahmed Shafiqi kampaanialehelt http://www.facebook.com/kolnafdamisr Tänud eestlannale, kes vahendas! 😉 Loe edasi: Nagu kaks tilka vett (kuhu me jäimegi?) 13!
Läksime üle uuele unerezhiimile, nimelt hoiame nüüd öösiti kõik rõduuksed valla – klaasid lahti, päikeseribid kinni. Natuke mõttetu ju on käiata kondekat +24 peal (vähemast hakkab kurk valutama), kui õues on samal ajal looduslikult ja energiat säästvalt +22. Sääski on kesksuvise palavaga veidi vähem ja lapsed on piisavalt suured, et aknast voogav öine (kontrastselt) külm õhk neid enam nii ei mõjuta. Helifoon on nii harjumuspärasest … Loe edasi: Pildikesi külaelust
Käisime meie Teispoolega peenes poes, tegelikult küll cash&carry tüüpi hulgimüümlas, kus aga peenemat sisustust ja muid aksessuaare toitlustusettevõtetele müüakse, ja ka hulganisti kvaliteetset värsket toitu. Kõike, mida üks pisirestoran võib vajada. Ning jäi meie pilk seal pidama kahvlite ja nugade valikul. Et kaua sa ikka ämma käest tema hästi laagerdunuid, või õe käest tema (idee poolest) pulmadeni ootama jäetud kaasavarakraami laenutad, kui vähegi rohkem inimesi … Loe edasi: Maakad udupeenes poes
Tahtsin teile rääkida loo tõeliselt õnnelikust egiptlasest. Kui tõeliselt õnnelik egiptlane alles koolis käis, turnis ta mingil hetkel maja kolmanda korruse tellingutel ja kukkus sealt alla. Murdis kõik luud, mida murda andis ja veetis pool aastat kipsis. Siis kasvas tõeliselt õnnelik egiptlane suureks, omandas kohusetunde ja ühel päeval vaatas, et suure toa lühter on tõeliselt tolmune. Ronis kohvilaua peale seda pesema ja vajus läbi lauaklaasi, … Loe edasi: Tõeliselt õnnelik egiptlane
Aleksandrial vähemalt minu jaoks on ainult üks viga – nii pea kui sealt lahkud, hakkad kohe tagasi igatsema. Kuigi elada seal ka ei tahaks – sama temperatuuri juures talvel on Eestis vähemalt tuba köetud ;-). Ehk et talvel on vist nukravõitu. Kuid kui kevadel mahlad taas voolama hakkavad, isegi meil siin kiiremini kui muidu, liigub ka mõte taas Aleksandriale. Mai on hea kuu, kuna veel … Loe edasi: Meie neljas reis Aleksandriasse, 12.50 eur per nägu
Pia Egiptuse reisijuht ja blogi 